Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.07.1999 sõlmisid SKOÜ ja AS B AM püsikliendi ostu-müügilepingu ehitusmaterjalide müümiseks AS-le B AM, misjärel edaspidi tekkis AS-l BAM õigus saada ehitusmaterjale ilma koheselt tasumata, vaid arvega. Vaid kuu peale lepingu sõlmimist tekkis AS-l B AM võlgnevus hageja ees. Hageja tuletas võlgnevust AS BAM juhatuse liikmele AM pidevalt meelde. AS B AM kustutati registrist 28.02.2002, mistõttu ei ole hagejal võimalik AS B AM vara arvel oma nõudeid rahuldada. Kuna hageja ei ole AS-le B AM tarnitud kauba eest saanud 245 586,14 krooni, siis kannab ta nimetatud summa osas kahju. Nimetatud kahju on otseses ja põhjuslikus seoses kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmisega AS B AM juhatuse liikmena. 21.06.2000 saatis kostja hagejale faksi teel dokumendi, millest nähtub, et seisuga 26.04.2000 on AS BAM väidetavalt tasunud hagejale võlgnevuse täies ulatuses kokku summas 245 586,14 krooni. 29.06.2000 võttis kostja hagejalt allkirja vastu vastu viivisarve ja pretensiooni, lausumata seejuures sõnagi võlgnevuse juba väidetavalt toimunud tasumisest 26.04.2000. AS B AM juhatuse liikmena oli kostjal kohustus 29.06.2000 esitatud arve tasuda, kuna see tulenes otseselt äriühingu poolsest rikkumisest ning oli kokku lepitud sõlmitud lepingus. Kohustuse mittetäitmise eest vastutab kostja äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 alusel. Seetõttu esitab hageja kostja vastu lisaks eeltoodule nõude 377 164,86 krooni. Kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 622 751 krooni. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Aegumise alguseks saab olla üksnes juhatuse liikme kohustuste rikkumise fakti ilmnemine. Juhatuse liikme vastutusel põhineva hagi esitamiseks nägi äriseadustik nii enne kui pärast 01.07.2002 ette 5 aastase tähtaja. Hagi aegumine hakkas kulgema alates 21.06.2000, mil kostja faksis hagejale võlgnevuse tasumise kohta võltsitud kinnituse. Seega 25.01.2005 esitatud hagi ei ole aegunud. Hagi ei oleks aegunud isegi juhul, kui hagi aegumist arvestada võlgnevuse vanuse järgi. VÕSRS § 9 kohaselt oleks võlgnevuse vanusel põhinev nõue aegunud 01.07.2005 ning hagi oleks ka sellisel juhul esitatud õigeaegselt.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et AS-l BAM tekkis võlgnevus hageja ees. Võlgnevuse tasumiseks võttis AS B AM laenu A. Z . Kokkulepitud päeval tuli rahale järgi vene keelt kõnelev meesterahvas, kes kinnitas, et on SKOÜ esindaja. Võla tasumise kohta soovis kostja kinnitust ning meesterahvas käis umbes 15 minutit ära, tulles tagasi varem koostatud dokumendiga, millel oli VVallkiri ja SKOÜ templijälg. Kostja maksis võlgnetava summa ning sai vastu kinnituse võla tasumise kohta. 13.11.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS B AM pankrot. 27.03.2001 toimus AS B AM (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. SKOÜ pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Pankrotimenetluses nõude esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik sama sisuga nõuet hiljem esitada. AS B AM võlgnevus hageja ees on tasutud, mistõttu hageja nõue on täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja kui AS B AM juhatuse liikme hoolsuskohustus kehtis üksnes äriühingu suhtes, mitte hageja ees. Kostja ei rikkunud hoolsuskohustust. Võlgnevuse tasumisega hageja esindajale tegutses kostja AS BAM huvidele vastavalt ja majanduslikult otstarbekalt. Võlgnevuse tasumise kohta sai kostja hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnituse. Isegi kui lähtuda hageja positsioonist,

et kinnitus ei ole kehtiv ja kostja on sularaha väljamaksmisel enda kohustusi rikkunud, puudub põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja hageja kahju vahel. Kui eeldada, et raha hagejale ei makstud, jääb nõue AS B AM vastu püsima. Seega oli hagejal võimalus esitada nõue AS BAM vastu kas kohtusse või pankrotimenetluse raames. Hageja seda teinud ei ole. Põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel puudub. Kostja ja hageja vahel ei ole leppetrahvi kohaldamises kokku lepitud, mistõttu tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Ka on viivis ebamõistlikult suur. Juhul kui kohus otsustab põhinõude rahuldada, palus kostja viivist vähendada. Lisaks on hagi aegunud, kuna hagi esitati üle viie aasta peale võlgnevuse tekkimist. Kostja taotleb kohaldada tuleb aegumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arutanud asja kohtuistungil poolte esindajatega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - hageja ja AS BAM (registrikood XXX, äriregistrist kustutatud ) vahel sõlmiti 22.07.1999 püsikliendi ostu-müügileping ehitusmaterjalide müümiseks AS-le B AM. AS B AM nimel allkirjastas lepingu AS B AM juhatuse liikmena kostja. - alates augustist 1999 tekkis AS-l B AM võlgnevus hageja ees, hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 245 586,14 krooni. - 21.06.2000 saatis kostja hagejale faksi teel dokumendi, millest nähtub, et seisuga 26.04.2000 on AS B AM võlgnevuse hagejale väidetavalt tasunud; - eelnimetatud 26.04.2000 dateeritud võla tasumise kinnitusel on hageja esindaja V. Vetevoolu allkiri võltsitud. - AS B AM on äriregistrist kustutatud ning hagejal ei ole võimalik saada nõude rahuldamist ASlt B AM. Asja menetlemisel on tuvastatud, et võlg jäi hagejale tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas AS B AM poolt hagejale võla tasumata jätmisega ja võltsitud võla tasumise kinnituse kostja poolt hagejale esitamisega on hagejale tekkinud kahju ning kas selle kahju hüvitamise eest vastutab kostja kui AS B AM juhatuse liige. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju sellega, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning ei täitnud AS B AM lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, vaid püüdis kohustuse täitmisest vabaneda võltsitud dokumenti kasutades. Hagi on esitatud kostja kui AS B AM (kustutatud) juhatuse ainsa liikme vastu äriseadustiku § 315 lg 3 alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS ei tulene teisiti. Enne 1.juulit 2002 kehtinud ÄS § 315 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, et hagejale on tekkinud kahju, kahju on tekkinud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ning kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud süüliselt. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsimineku või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Hageja väidetel seisneb tema kahju AS-le

BAM tarnitud kauba eest saamata jäänud tasus 245 586,14 krooni ning kõrvalkuludes leppetrahvi/viiviste näol summas 377 164,86 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud AS BAM võlgnevuse olemasolu, vaid on üksnes väitnud võla tasumist sularahas hageja esindajana esinenud vene keelt kõnelenud isikule. Menetluse käigus kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kostja poolt tundmatule isikule sularahas väidetavalt tasutud summa 245 586,14 krooni hagejani ei jõudnud. Kohus leiab, et tarnitud kauba eest saamata jäänud tasu ning tasu maksmisega viivitamise eest saamata jäänud viivised on käsitatavad hageja kahjuna: hageja on teinud AS-le BAM müüdud kauba hankimiseks kulutusi, kuid AS BAM poolt lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu jäänud ilma loodetud tulust ja kohustise rikkumise puhuks ettenähtud viivistest. Hageja heidab kostjale ette, et kostja juhatuse liikmena ei näidanud üles vajalikku hoolsust AS BAM lepingust tulenevate kohustuste täitmise korraldamisel ning ei teatanud hagejale kui AS BAM võlausaldajale AS B AM pankrotimenetlusest ega pankrotihaldurile hageja nõude olemasolust, kuigi samaaegselt oli käimas kriminaalmenetlus. Samuti ei kajastanud AS BAM raamatupidamine võlgnevust hageja ees. Hageja leiab samuti, et tundmatule meesterahvale sularahas hageja võlgnevuse maksmine on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kõigele lisaks on kostja toime pannud õigusvastase teo, kui võlgnevuse tasumise asemel püüdis kohustusest vabaneda võlgnevuse tasumise tõendamiseks võltsitud dokumendi esitamisega. Kohus leiab, et kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine on leidnud tõendamist. ÄS § 306 lg –st 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) tuleneb juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2008 otsuses antud juhistest kohus andis kostjale menetluses võimaluse oma väiteid täiendavalt tõendada. 20.05.2009 kostja teatas, et tema vahi all viibimise tõttu ei ole võimalik esitada ülevaadet ja dokumente AS B AM majandustegevuse kohta. Pankrotiseaduse (kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsioonis) § 121 lg 2 p 1 kohaselt ajutine pankrotihaldur selgitab välja võlgniku vara , sealhulgas võlad, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile; sama paragrahvi neljanda lõike koahselt ajutisel halduril on oma ülesannete täitmiseks õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente. PankrS § 36 lg 1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Neid kohustusi pidi täitma kostja kui AS B AM ainus juhatuse liige ja ainuaktsionär. Vastavalt PankrS § 56 lg –le 1 koostab pankrotihaldur võlgniku varade nimekirja, milles tuleb ära näidata ka võlad ja kõigi teadaolevate võlausaldajate andmed. Asjaolu, et pankrotimenetluses hageja nõuet ei menetletud, lubab järeldada, et AS B AM raamatupidamine hageja nõude olemasolu ja selle 2000.a. aprillis, mais või juunis väidetava tasumise kohta infot ei sisaldanud. Sellise järelduse õigsust kinnitab ka kostja väide täiendavate tõendite esitamise võimatusest seoses kostja viibimisega vahi all: 14.02.2007 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et sai pankrotihaldurilt kõik raamatupidamise dokumendid tagasi; äriregistri andmetel on kostja alates 28.02.2002 AS BAM (kustutatud) dokumentide hoidja ning kostjale on menetluses määratud esindaja riigi õigusabi korras, mistõttu kohtu hinnangul oli kostjal võimalik esindaja kaudu korraldada AS BAM dokumentide kohtule esitamine. Hageja nõude kohta andmete puudumine AS BAM raamatupidamises näitab, et kostja juhatuse liikmena ei korraldanud AS BAM raamatupidamist nõuetele vastavalt, seega rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja ja AS BAM vahel 22.07.1999 sõlmitud püsikliendi ostu-müügileping arvete tasumise korda otsesõnu ei reguleeri. Samas tuleneb lepingu punktist 6.10., et tähtaegselt tasumata arvetelt viivise arvestamine lõpetatakse tähtajaks teostamata makse ja viivist täielikul laekumisel müüja (st hageja) pangaarvele või sularahas maksmisel müüja kassasse. Samuti on lepingus poolte pangakontode rekvisiidid ära näidatud, mistõttu võib arvata, et tavapäraselt toimusid maksed poolte vahel pangaülekannete teel.

Võlgnevuse lepingus sätestatust erineval viisil sularahas hageja esindajana esinevale võõrale isikule väljaspool hageja kassaruumi tasumine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena, kuid kostjal raha väidetava üleandjana lasus kohustus kontrollida hageja esindaja volitusi ning kostja kandis ka raha hageja kassasse jõudmise riski. Kohus leiab samuti, et lepingus sätestatust erineval viisil võlgnevuse tasumiseks suure summa sularaha maksmine tundmatule meesterahvale ei ole käsitatav majanduslikult otstarbekal viisil tegutsemisena. Veenvad ei ole kostja väited, et hageja nimel kostjalt võlga sisse nõudnud tundmatu meesterahvas ähvardas kostjat võla tasumata jätmise korral füüsiliste ebameeldivustega, mistõttu kostja otsustas võlgnevuse tasuda. Kostja ei ole esile toonud, et nimetatud meesisik takistas võlga tasuda pangaülekandega või sularahas otse hageja kassasse, mis oleks kindlustanud raha jõudmise adressaadini. Kostja väidete kohaselt võttis kostja hagejale võlgnevuse tasumiseks ise laenu, saadud raha andis tundmatule meesterahvale, kes omakorda andis kostjale võltsitud kinnituse. Kostja väidetel on ta hagejale võlgnevuse tasumiseks võetud laenu laenuandjale tasunud. Seega väidetavalt on kostja füüsilise isikuna kandnud kulutusi, saavutamata laenu võtmisel silmas peetud eesmärki – võla tasumine hagejale. Samas kostja enda kinnitusel ise politsei poole ei pöördunud, kuigi selgus, et raha ei ole hagejani jõudnud ning kinnitus on võltsitud. Kohus leiab, et mõistlik on eeldada, et pettuse ohvriks langenud isik pöördub oma õiguste kaitseks uurimisorganite poole. Kostja antud seletus raha tasumise asjaolude kohta on seetõttu väheveenev. Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tõendab asjaolu, et kostja püüdis AS BAM kohustustest vabaneda võltsitud dokumenti kasutades. Kriminaalmenetluses on dokumentide võetuse käigus kostja seifist ära võetud nii võltsitud 26.04.2000 kinnitus võlgnevuse tasumise kohta, kui 02.02.2000 hageja viivisarve, mille järgi 20.12.2007 eksperdiarvamuse kohaselt V. Vetevoolu nimi ja allkiri saadi võltsitud dokumendile jäljendamisega (kopeerimisega läbivas valguses). Ekspertiisiakti kohaselt võla tasumise kinnitusel oli ka võltsimistunnustega sinise värviga templijäljend, kuid võrdlusmaterjalil (AS B AM 02.02.2000 viivisarvel) oli templijäljend kahevärviline – punasega ja mustaga. Veenev on hageja selgitus, et kostja pidi olema teadlik hageja templijäljendi tegelikest värvidest, kuna kostja on varem vastu võtnud ja allkirjastanud hageja templijäljendiga varustatud arveid ning võltsingu tegemiseks kasutatud, originaalvärvides templijäljendiga 02.02.2000 viivisarve oli koos võltsinguga kostja seifis. Kostja oma vastuväidetes tugineb sellele, et ei olnud võltsingust teadlik ning pidas dokumenti ehtsaks, mistõttu kostja arvates oli AS B AM võlg hagejale tasutud. Kohus leiab, et hoolsa suhtumise korral ei saanud kostja sinise templijäljendiga dokumenti pidada õigeks, kuna kostja valduses oli õigete värvidega templijäljendiga dokumente. Alusetu on kostja väide, et templijäljendi värvid ei omanud tähtsust, kuna dokumendil oli hageja seadusliku esindaja allkiri. Kohus leiab, et võltsingu sinine templijäljend on oluliselt erinev sini-mustast originaalist ning see võis märkamata jääda ainult hooletuse korral. Hooletusest toime pandud tegu on süüline tegu ning kostja kannab vastutust sellise teoga aktsiaseltsi võlausaldajale tekitatud kahju eest vastavalt ÄS § 315 lg-le 2. Kohus ei võrdle omavahel tõenditena kriminaalmenetluses teostatud käekirjaekspertiise kohtu poolt määratud käekirjaekspertiisiga, sest eksperdile esitatud küsimused on erinevad. Kriminaalmenetluses ei esitatud ekspertidele küsimust, kas dokumendil esineb jälgi, mis võivad viidata allkirja kandmisele ettejoonistatud kontuurile, mistõttu seda eelnevates ekspertiisides ei uuritud ning ekspert võis anda arvamuse, et ei ole välistatud/on tõenäoline, et allkirja on kirjutanud V. Vetevool. Kostja väidetest järeldub, et VVkostja arvates andis võla tasumise kinnituse enne raha saamist. Nii 12.02.2007 kirjalikus vastuses hagile kostja seletab, et küsis raha järgi tulnud vene keelt kõnelevalt meesterahvalt, kes väitis enda olevat SKOÜ esindaja, kinnitust võlgnevuse tasumise kohta. Kuna SKOÜ esindaja ei osanud vastavat kinnitust ise vormistada, tegi kostja selle enda arvutis valmis ja andis SKOÜ esindajale. Umbes 15 minuti pärast tuli SKOÜ esindaja tagasi ning

koostatud näidisel oli VV nimi ja allkiri ning hageja templijälg. Seepeale maksis kostja SKOÜ esindajale võlgnetava summa ja sai vastu kinnituse võlgnevuse tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et hageja juhatuse liige VV oleks andnud võlgnevuse tasumise kinnitusele allkirja enne raha vastavalt lepingus kokkulepitule hageja kassasse või pangakontole laekumist. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kostja andis sularaha hageja esindajale, et viimane toimetaks selle hageja kassasse – sellisel juhul piisanuks raha konkreetsele isikule üleandmist tõendavast allkirjast ning võlgnevuse tasumist tõendanuks hageja kassa sissetuleku order. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja väited on kronoloogiliselt ebaloogilises järjekorras ning see viitab kostja valetamisele. Nii on võlgnevuse tasumise kinnitus vormistatud 26.04.2000 kuupäevaga ning kuna kinnituse sai kostja raha vastu, tuleb asuda seisukohale, et võlgnevus tasuti 2000.a. aprillis. Kostja väide, et ta vormistas kinnituse näidisena ning kuupäev jäi selleks kasutatud alusdokumendist, ei ole veenev ja on vastuolus kostja 12.02.2007 kirjaliku vastusega, kus kostja kinnitab, et tegi kinnituse oma arvutis ise valmis. Seega dokumentaalne tõend võlgnevuse tasumise kohta on dateeritud aprillis 2000, samas kostja väidab, et võttis võla tasumiseks laenu 2000.a. mais ning vastuseks hageja 29.06.2000 pretensioonile teatab, et tasus võla 7 – 13.juunil 2000. Puudub mõistlik selgitus, miks kostja tasus võla alles paar nädalat peale seda, kui sai laenu juba 2000.a. mais. Kohus ei arvesta hageja väiteid, et 29.06.2000 kostja andis allkirja hageja pretensiooni saamisele, kuid seejuures ei avaldanud, et oleks võla varem tasunud. Hagiavalduse kohaselt faksis kostja võltsitud dokumendi hagejale juba 21.06.2000. 21.06.2000 pretensioonile ja viivisarvele on kostja 29.06.2000 andnud allkirja nende dokumentide tutvumiseks kättesaamise kohta, mitte ei nõustu pretensiooni sisuga ja arves toodud viivisvõlgnevusega. Pretensiooni saamisel tasumise vastuväite esitamata jätmine iseenesest ei tähenda, et kostja möönis, et võla tasumise kinnitus on võltsing. On mõistetav, et enne arvamuse andmist tuleb pretensiooni ja arve sisuga tutvuda. Kostja on samal päeval koostanud vastuse pretensioonile, milles teatab, et on võlgnevuse tasunud juba 7 – 13.juuni 2000. Samas kohus leiab, et kostja 29.06.2000 vastus pretensioonile ei tõenda ka seda, et kostja tõsimeeli uskus dokumendi ehtsust ja võla puudumist. Kuigi kriminaalmenetluses võltsingu tegelikku valmistajat ei tuvastatud, leiab kohus, et võltsitud dokumendiga seotud asjaolud – eelkõige see, et võltsingu tegemiseks kasutatud originaaldokument oli koos võltsinguga kostja valduses – lubavad järeldada, et kostja pidi olema teadlik, et tegemist on võltsinguga. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et kostja teadvalt kasutas hageja ees AS BAM kohustusest vabanemiseks võltsitud dokumenti. Selline käitumine on õigusvastane. Kohus leiab, et kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel ei oma tähtsust, et kriminaalmenetluses ei tuvastatud, et kostja ise võltsimise toime pani. Majanduslikult otstarbekas on tasuda võlgnevused võimalikult kiiresti. Juhatuse liige esindab äriühingut kõikides tehingutes. Õigusvastaseid meetodeid kasutades kohustustest vabaneda püüdev juhatuse liige tegutseb vastuolus nii võlausaldaja kui tema poolt esindatava äriühingu huvidega ning rikub sellega juhatuse liikme kohustusi. Kohus leiab, et hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega: juhatuse liikmena kostja ei taganud arvete õigeaegset tasumist. Juhatuse liikmena kostja on vastutav selle eest, et AS B AM raamatupidamine oli puudulik ning selles ei kajastunud hageja võlg, mistõttu pankrotihalduril puudusid andmed hageja nõude kohta. Samal ajal oli menetluses kriminaalasi, millest kostja pidi aru saama, et võla tasumise kinnitusele vaatamata (eeldusel, et kostja pidas kinnitust õigeks) on hagejal nõue AS B AM vastu. Sellest hoolimata kostja AS BAM ainuaktsionäri ja juhatuse ainsa liikmena ei teavitanud hagejat pankrotimenetlusest ega pankrotihaldurit hageja nõudest, mistõttu sai võimalikuks AS BAM kustutamine äriregistrist ning hageja on kaotanud võimaluse nõuda võlgnevuse tasumist

põhivõlgnikult. Kohtule esitatud 21.05.2001 jaotusettepaneku kinnitamise määrusest nähtub, et teised AS BAM võlausaldajad on saanud oma nõude osaliselt rahuldatud. Pankroti väljakuulutamise ajal 13.11.2000 oli AS-l BAM vara üle 1 miljoni krooni, kuid hagejale võlga ei tasutud, vaid juhatuse liikme poolt esitati võltsitud dokument, mille kohaselt oleks võlg hagejale nagu tasutud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-01 leidnud, et „Kostja kui juhatuse liikme vastutuse aluseks pole ainuüksi see, et aktsiaselts ei tasunud hagejale võlgnevust. Küll võib see kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse siis, kui vaatamata vara olemasolule sundlõpetamisele kuulunud aktsiaselts ei rahuldanud võlausaldaja nõuet. Või kui aktsiaseltsi vara või asukoha varjamise või vara raiskamisega tekitati olukord, kus võlausaldaja nõuet polnud võimalik täita.“ Eeltoodu alusel tuleb AS B AM (kustutatud) võlgnevus hageja ees summas 245 586,14 krooni kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb leppetrahvi (viiviste) nõude osas jätta rahuldamata, sest hageja ja kostja ei ole leppetrahvi kohaldamises kokku leppinud. Kostja leiab ka, et viivis on ebamõistlikult suur ning kui kohus otsustab põhinõude rahuldada, palub kostja TsK § 194 alusel viivist vähendada. Kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses viiviseid tasuda. TsK § 194 lubab juhul, kui leppetrahvi (trahvi, viivise) määr on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust ja kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanu väärivat kreeditori huvi. Hageja nõuab kostjalt hageja ja AS BAM vahelises lepingus kokkulepitud viiviseid 21.06.2000 seisuga kahjuhüvitisena, mistõttu ei ole vajalik viivise või leppetrahvi kokkulepe kostja ja hageja vahel. Lepingu punkti 6.6. järgi oli hagejal õigus nõuda AS-lt B AM arvet tähtajaks mittetasumise korral viivist ehk intressi esimese 10 päeva eest 0,25 % päevas ning edasi 0,5 % tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et mõistlik on vähendada viiviseid ja mõista saamata jäänud viivisesumma kahjuhüvitisea välja põhivõlaga samas suuruses, so 245 586,14 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud suuremas ulatuses. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjukannatanu seadmine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju põhjustanud asjaolu ei oleks esinenud. Viiviste vähendamist oleks võinud võlgnevuse sissenõudmise menetluses esitada ka esialgne võlgnik AS BAM. Hagi ei ole aegunud. Nii enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 3 kui ka alates 01.07.2002 jõustunud ÄS § 315 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Hageja leiab, et hagi aegumist tuleb arvestada võltsitud dokumendi kostja poolt hagejale faksimisest 21.06.2000. Hagi on esitatud 24.01.2005. Seega hagi esitamisel ei olnud mööda lastud viie aastast nõude aegumistähtaega. Isegi juhul, kui arvestada hagi aegumist vastavalt kostja taotlusele AS BAM võlgnevuse tekkimisest, ei oleks hagi aegunud. 21.06.2000 pretensioonist nähtuvalt tekkis võlgnevus 1999.a. septembris esitatud arvetest, mille tasumise tähtpäevad saabusid 10.09.1999 – 29.10.1999.a. Vastavalt edaspidi VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti. VÕSRS § 9 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne

Vastavalt TsÜS1994 § 116 lg-le 1 algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Arve väljastaja õigusi rikutakse arve tasumata jätmisega ning õiguste rikkumine selgub arve maksetähtpäeva saabumisel. Seega pidi hagejale olema selge hiljemalt maksetähtpäevale järgneval päeval, et tema õigusi on rikutud. Eeltoodust tulenevalt hakkas kuni 01.07.2002 väljastatud arvete aegumistähtaeg kulgema arve tasumiseks määratud tähtpäevale järgnevast päevast. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. 01.07.2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Kuna TsÜS1994 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg on pikem, kui kehtiva TsÜS järgi, siis tuleb 1999.a. septembris väljastatud arvete puhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastast üldist aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega hagi esitamise tähtaeg lõppenuks 01.07.2005 ning 24.01.2005 hagi oleks esitatud tähtaegselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja 11.03.2008 esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt taotleb kostjalt välja mõista 45 660 krooni, sh 41 360 krooni õigusabi kulusid ja ekspertiisitasu 4 300 krooni. Kohus rahuldas hagi summas 491 172,28 krooni, 5 % selles summast moodustab 24 558 krooni, millises summas on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud. Samuti on põhjendatud ekspertiisitasu hüvitamise nõue. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukuluna 28 858 krooni. TsMS § 61 lg 2 sätestab, et kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb rahuldamata jäänud osa ulatuses kostja riigi õigusabi kulud välja mõista hagejalt. Hagi rahuldatud osa moodustab hageja nõudest ca 80 %. Hagejal tuleb riigile hüvitada kostja õigusabi kulud 20 % ulatuses. 17.04.2008 kohtumäärusega on riigituludest välja makstud Advokaadibüroole Concordia kostjale osutatud riigi õigusabi tasu 6690,60 krooni. 20 % sellest summast on 1338,12 krooni, mis tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista. Samuti sätestab kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni (1998.a. riigilõivuseaduse 07.01.2005 – 01.03.2005 kehtinud redaktsioon) lisa 2 kohaselt tuli 491 172,28 kroonise hagi esitamisel tasuda riigilõivu 26 000 krooni. See summa tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista.

Heli Käpp

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.