Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2010.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-8506
Tsiviilasi
OÜ T võla nõue OÜ Vvastu
Hagihind
10 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ T (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja: OÜ V(registrikood XXX, aadress XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt V hageja OÜ T kasuks välja 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, millest 10 000 (kümme tuhat) krooni on põhivõlgnevus ning 10 000 (kümme tuhat) krooni hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ V kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 02.06.2010.a hagiavalduse kostja vastu, milles nõudis kostjalt 20 000 krooni väljamõistmist, millest 10 000 krooni on põhivõlgnevus ning 10 000 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja märkis, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 16.06.2010 määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama.
3.Kostja vastas hagiavaldusele kirjalikult 08.07.2010.a. Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastuse edastas kohus hagejale ning kohustas hagejat sellele omakorda kirjalikult vastama. Hageja esitas kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad 01.09.2010.a.
4.02.09.2010 kirjaga teatas kohus, et langetab lihtmenetluses kohtuotsuse 21.10.2010.a. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule oma viiviste arvestuse, samuti tegi kohus hagejale ettepaneku esitada kohtule tõendid hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku kaaluda täiendavalt mobiilsideoperaatori kõnede eristuse taotluse vajalikkust. Kohus kohustas kostjat põhjendama ja tõendama oma vastuväiteid.
5.Kostja esitas oma täiendavad seisukohad ja tõendid kohtule 17.09.2010.a. Hageja vastas täiendavalt 17.09.2010.a ja 13.10.2010.a. Hageja esitas kohtule viiviste arvestuse.
6.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuna kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.03.2009.a lepingu nr L-09003, mille kohaselt pidi hageja teostama kaabeldustööd aadressil XXX, Tallinn. Töid teostati hinnapakkumise nr 0902-013 alusel. Kuna tööde teostamise võimalikkus oli sõltuv ehitusest, jäi lepingus tööde valmimise tähtaeg lahtiseks. 05.03.2009.a andis hageja teostatud tööd ja selleks kulunud materjali 70% ulatuses kostjale üle. Selle kohta tegi hageja 05.03.2009.a tööde teostamise akti ning väljastas arve nr 09020, mille tasumise tähtaeg oli 15.03.2009.a. Pärast arve väljastamist jätkas hageja tööde tegemist.
8.24.03.2009.a tasus kostja arvest 09020 7794,40 krooni. Tasumata jäi 10 000 krooni. Lepinguga määratud viivise summa oli 0,5% päevas, mistõttu nõudis hageja kostjalt lisaks
põhivõlgnevusele ka viivise tasumist. Hageja tuletas kostjale viimase võlgnevust meelde 18.03.2009.a, 30.03.2009.a ning 06.04.2009.a. Viimane meeldetuletus saadeti 25.11.2009.a tähitud kirjana.
9.01.09.2010.a selgitas hageja täiendavalt, et hageja oli arve esitamise tähtajaks teostanud töid objektil viiel tööpäeval seahulgas nädalavahetusel. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, nagu oleks hageja objektil töötanud vaid 2 päeva. Hageja küsis kostjalt suuliselt ettemaksu enne tööde alustamist, kuna kostja oli ka varem viivitanud hagejale arvete tasumisega. Kuna kostja ettemaksu ei tasunud, alustas hageja objektil tööde teostamist. Hageja teatas kostjale 07.04.2009.a e-kirja teel pärast kostja poolt arve tasumata jätmist, et edasine töö objektil saab jätkuda ainult ettemaksu alusel. Kostja vastupidised väited on valed.
10.Hageja väitis oma 01.09.2010.a kirjalikus seisukohas, et koostas arve 1 kalendripäeva võrra enne akti esitamist, kuna kostja palus selle endale eelnevalt e-kirja teel saata. Kostja kirjutas arvele ja aktile alla ühel ja samal kuupäeval. Pärast akteerimist jätkas hageja objektil tööd, kuid loobus pärast arve tähtaja ületamist. Hageja on tarninud objektile materjale ja teinud töid suuremas mahus, kui see kajastub arvel.
11.Teostatud on kaabeldustööd 70 paigalduspunkti ulatuses, mis moodustab pakkumises toodud paigalduspunktidest umbes 70%. Arvele on märgitud kaabel kogusummas 2760 ning töö kogusummas 12 320 krooni. Hagejal oli õigus lepingust taganeda, kuna hageja oli enda poolt tööd teostanud, kuid kostja ei olnud täitnud maksmise kohustust. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.2. ning 5.5., mis andsid aluse lepingu ühepoolseks lõpetamiseks hageja poolt.
12.Hageja väitis, et kostja väide telefonikõnede eiramise kohta hageja poolt on alusetu. Hageja leidis, et kohus peaks kostjalt nõudma mobiilsideoperaatori kõneeristusi, kus see näha on.
13.Hageja leidis, et arvele alla kirjutades nõustus kostja selle sisuga. OÜ VE ei ole sõltumatu ekspert, kes saaks hinnata, millises mahus oli objektil töid teostatud ja materjale tarnitud. Mitte ühtegi tööd ei akteeritud objektil ette. Kostja on hagejale esitanud alusetu pretensiooni.
14.Täiendavalt tunnistas hageja oma 17.09.2010.a seisukohtades, et ta ei pidanud kinni poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 12.1 ja 13.2, mistõttu oli hageja lepingust taganemine õigustühine. Samuti loobus hageja oma taotlusest, et kohus nõuaks kostjalt mobiilsideoperaatorite kõneeristusi.
15.13.10.2010.a seisukohtades pidas hageja arusaamatuks, miks on kostja esitanud ehitustööde päeviku väljavõtted üksnes kahe päeva kohta. Hageja leidis, et ehitustööde päevikud ei ole tõendusmaterjaliks, kuna neid saab täita ka tagantjärele endale sobival viisil. On võimalus, et kostja esitas ehituspäevikust lehti valikuliselt just nii, nagu kostjale kasulik on. Samuti leidis hageja, et ei saa arvestada kostja esitatud Anti Tammisaare kirjalikku seletust, kuna tegemist on kostja töötajaga, kes ei ole erapooletu tunnistaja.
16.Hageja rõhutas, et ta ei ole avaldanud soovi ettemaksu saamiseks lepingu allkirjastamisel. Ettemaksu saamise soov tekkis hagejal pärast seda, kui kostja jättis tasumata arve nr 09020, mille tõttu teatas hageja kostjale 07.04.2009.a e-kirja teel, et tööd objektil jätkuvad pärast arve tasumist ja ainult ettemaksu alusel. Kui hageja oleks soovinud ettemaksu, oleks hageja esitanud ettemaksu arve.
17.Kostja 17.09.2010.a vastuse punktis 3 viidatud kinnitamata kaablid paigaldati objektile pärast arves ja aktis kajastatud töid. Kostja lubas teostada ekspertiisi kaabelduse mahu tuvastamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud.
18.OÜ VE hinnapakkumine ei tõenda hageja poolt teostatud tööde mahtu, kuna selle kohaselt on olemasolev objekt eelnevalt kaabeldatud „umbes“ 50% ulatuses. OÜ VE hinnapakkumine on koostatud 14.04.2009.a ja tööd on teostatud peaaegu aasta võrra hiljem ehk 29.03.2010.a.
19.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostjal oli õigus viivitada pretensiooni esitamisega. Kostja lubas korduvalt arve tasuda, kuid kuna kostja oma kohustust ei täitnud, ei jätkanud ka hageja töid. Kostja poolt 17.04.2009.a esitatud pretensioon ületas lepingu punktis 11.1 märgitud tähtaja ja seetõttu ei olnud hagejal kohustust sellele vastata. Kostja vastuväited
20.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja ilmus pärast lepingu sõlmimist objektile üksnes kahel päeval, mille jooksul ta jõudis teostada töid maksimaalselt maksumusega 5000 krooni, mitte enam. Ülejäänud lepinguga kindlaks määratud tööd on hageja poolt teostamata. Juba kolmandal päeval pärast lepingu sõlmimist ehk 05.03.2009.a koostas hageja akti, milles märkis, et on teostanud töid 70% ulatuses. Hageja esitas kostjale akti põhjendusega, et tal puuduvad vahendid materjalide ostmiseks ning töid ja materjale ette akteerides ja sellel moel raha saades on võimalik tööd ära teha akti esitamise nädala lõpuks. Hageja akt ja arve olid koostatud enne aktil märgitud tööde teostamist.
21.Hageja oli märkinud arvel, et tehtud on töid 77 punkti ulatuses. Lepingu lisaks olevat pakkumist analüüsides leidis kostja, et kogu XXX ehitises teostamisele kuuluva töö hulk (125 punkti) peab sisaldama nii kaabeldust kui ka kõigi seadmete paigaldust ning teostusjooniseid. Kostja pidas ebaloogiliseks, et aktil märgitud 70% kaabeldustööst moodustab enamuse kogu pakkumises kirjeldatud tööst.
22.Pärast akti koostamist ja arve esitamist tasus kostja heas usus hagejale 7794,40 krooni. Hageja enam objektile ei ilmunud. Tööde teostamise asemel asus hageja kogu arvel märgitud summa tasumist nõudma. Kuivõrd tööde teostamine ei jätkunud, ei olnud kostja nõus midagi hagejale täiendavalt maksma. Kostja esitas hagejale 17.04.2009.a pretensiooni puuduste kohta töös. Pretensioonis andis kostja hagejale täiendava tähtaja tööde tegemiseks kuni 22.04.2009.a. Hageja ei teostanud töid pärast pretensiooni saamist ning eiras kostja telefonikõnesid. Hageja märkis oma 25.11.2009.a kirjas, et on ühepoolselt lepingust taganenud juba 20.03.2009.a, kuid taganemisavaldust ei ole hageja kostjale kunagi saatnud. Alus lepingust taganemiseks oli olemas kostjal, mitte hagejal.
23.Kuna hageja töid ei teinud, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult, mida tõendavad OÜ VE hinnapakkumine ja alltöövõtu tööde teostamise akt. OÜ VE hinnapakkumisest nähtub, et kaabeldus on XXX ehitises eelnevalt teostatud 50% ulatuses. Sellises mahus töö maksumus jääb alla kostja poolt hagejale tasutud summa.
24.Täiendavalt leidis kostja, et hageja nõue ei ole sissenõutav, viidates võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lõikele 3 ja 4 ning §-le 638. Poole vahel puudus kokkulepe, mille järgi oleks kostja kohustatud maksma hagejale tööde eest, mida reaalselt teostas kolmas isik. Ehkki 05.03.2009.a on tööd aktiga ette akteeritud, ei tulene lepingust ettemaksu tasumise kohustust. Lepingu muudatused pidid lepingu punkti 13.2 järgi olema vormistatud kirjalikult. Asjaolu, et kostja esindaja allkirjastas 05.03.2009.a akti ning tasus hagejale 7794,40 krooni, ei tähenda, et hagejal oli tekkinud õiguslik alus selle summa saamiseks, kuna aktis märgitud tööd olid hageja poolt suuremas osas teostamata.
25.Kostja esitas 17.09.2010.a täiendavad kirjalikud vastuväited. Kostja pidas paljasõnaliseks hageja väidet, et hageja töötas XXX objektil rohkem kui 2 päeva. Kostja esitas tõenditena väljavõtted objekti ehituspäevikust ja objektijuhi seletuskirja. Hageja teostas töid objektil vaid 03.03.2009.a ja 04.03.2009.a. Seega on ebaõige ka hageja väide selle kohta, et ta jätkas objektil
töötamist kuni arve nr 09020 maksetähtaja saabumiseni ehk 15.03.2009.a.
26.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 13.2. kohaselt pidi lepingu muudatused olema sõlmitud kirjalikult, mistõttu ei oma tähendust hageja 07.04.2009.a e-kirja teel saadetud ühepoolne avaldus lepingutingimuste muutmise kohta, sest kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Lepingule ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku lisa, millest tuleneks kostja kohustus maksta tööde eest enne nende teostamist.
27.Kostja pidas endiselt ebaloogiliseks, et 05.03.2009.a akti alusel oleks teostatud 70% töödest. Ainuüksi akti enda sisust nähtub, et aktil märgitu ei vasta tegelikkusele, kuna sellisel juhul oleks lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt töörahaks vaid 20 000 krooni – 12 320 krooni = 7680 krooni. Kostja kinnitas, et hageja akt ja arve olid koostatud enne aktil märgitud tööde tegelikku teostamist.
28.OÜ VE hinnapakkumisest nähtub, et kaabeldus oli XXX ehitises eelnevalt teostatud 50% ulatuses ning sellises mahus töö maksumus jääb alla kostja poolt hagejale makstud summa. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja poolt on teostamata tööd, mille eest ta tasu nõuab. Tellijal on kohustus maksta vaid nende tööde eest, mis on teostatud. Kostja on oma nõuded hageja vastu esitanud tähtaegselt. Kostja viivitas pretensiooni esitamisega, sest hageja andis korduvalt lubadusi jätkata lepingujärgseid töid ning lõpetada tööd- Hageja sai kostja pretensiooni kätte, kuid ei vaielnud sellele vastu ega ka asendanud puudustega töö puudusteta tööga ega teostanud tegemata töid. Seega on kostja õigeaegselt teatanud hagejale töö mittevastavusest lepingule ning kostjal ei olnud kohustust tasuda hagejale kogu arvel nr 09020 märgitud summat. Kostja on hagejale maksnud suurema summa võrreldes hageja poolt teostatud tööde maksumusega. Kostja leidis, et tema allkiri arvel tähendas seda, et kostja on arve kätte saanud.
29.Kostja leidis, et hageja taotlus esitada kohtule mobiilsideoperaatori kõneeristused oli täpsemalt määratlemata, mistõttu palus kostja hagejal esitada kohtule kõneeristuste täpne tehniline kirjeldus.
Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Hageja väidab käesolevas asjas, et ta tegi poolte vahel 02.03.2009.a sõlmitud lepingu alusel tööd osaliselt ehk 70% ulatuses ning esitas selle eest kostjale arve, mille kostja tasus osaliselt. Kostja väidab, et hageja teostas objektil töid vaid kahel päeval ning esitas kostjale arve ja akti enne nimetatud dokumentides kajastatud tööde tegelikku teostamist. Kostja esitas hagejale pretensiooni puuduste kohta töös, kuid hageja sellele ei reageerinud. Kostja oli sunnitud tellima tööde lõpuleviimise OÜ-lt Vitali Elekter, kelle esitatud hinnapakkumisest nähtub, et hageja oli varasemalt teostanud töid vaid 50% ulatuses. Kostja leidis, et hageja tasu nõue ei olnud sissenõutav, kuna töid valmis ei tehtud ning kostjal ei olnud kohustust tasuda ettemaksu.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2009.a valveseadmestiku paigaldamise lepingu nr L-09003, mille kohaselt pidi hageja paigaldama valveseadmestiku objektile aadressiga XXX ja XXXa, Tallinnas; 2) poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette tööde valmimise lõpptähtaega;
3) poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.1. järgi pidi hageja teostama paigaldustööd vastavalt hinnapakkumistele nr 0902-013 ja 0902-014; 4) pakkumise nr 0902-013 järgi pidi hageja paigaldama automaatse tulehäiresüsteemi objektile aadressiga XXX, Tallinn ning teostama töid 125 punkti ulatuses kogusummas 20 000 krooni; 5) 05.03.2009.a allkirjastasid pooled tööde teostamise akti lepingu nr L-09003 alusel, milles oli märgitud, et kaabeldustööd olid teostatud 70% ulatuses; 6) hageja esitas kostjale 04.03.2009.a arve nr 09020 summas 17 794,40 krooni maksetähtajaga 15.03.2009.a, millest kostja tasus 7794,40 krooni; 7) pärast arve nr 09020 osalist tasumist lõpetas hageja tööd kostja objektil.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve nr 09020 tervikuna tasumist ning arve tasumisega viivitamise eest viivise maksmist.
34.Kooskõlas VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb esmalt tuvastada, millise töö tegemises pooled kokku leppisid ning millised olid töödes esinenud puudused.
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja pidi teostama XXX objektil hinnapakkumises nr 0902-013 teostatud tööd (toimiku lk 21). Teostatava töö sisu osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja väidab, et hageja teostas tööd üksnes väheses mahus ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve nr 09020 tervikuna tasumist, kuna hageja ei teostanud kõiki arvel ja 05.03.2009.a aktis märgitud töid.
36.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Eeltoodust tuleneb, et töövõtjal on õigus nõuda töö eest tasumist, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ja tulemus saavutatud. VÕS § 638 näeb ette, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Seega võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega peab tellija tõendama, et töös olid vaatamata vastuvõtmisele puudused (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 19).
37.Käesolevas asjas kogutud tõenditest (tööde teostamise akt, toimiku lk 23 ja arve nr 09020, toimiku lk 22) nähtub kohtu hinnangul, et kostja võttis vastu hageja poolt teostatud tööd aktil märgitud 70% ulatuses, kuid tasus nimetatud tööde eest esitatud arve vaid summas 7794,40 krooni. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostja võttis hageja poolt 70% ulatuses teostatud tööd vastu ning järelikult tuli kostjal käesolevas vaidluses tõendada, et hageja ei olnud teostanud aktis viidatud töid kas osaliselt või täielikult. Kohus juhtis oma 02.09.2010.a pöördumises (toimiku lk 54) kostja tähelepanu vajadusele tõendada oma vastuväiteid, kuid kostja nimetatud vastuväiteid kohtu hinnangul tõendanud ei ole.
38.Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ehk VEOÜ hinnapakkumine (toimiku lk 38), alltöövõtu tööde teostamise akt (toimiku lk 39) ning ehitustööde päeviku lehed (toimiku lk 61, 62) ei tõenda kostja väiteid, et tegelikkuses esitas hageja kostjale ettemaksu arve, kuna hageja töötas objektil vaid 2 päeva ning ei teinud töid ära 70% ulatuses. VEOÜ hinnapakkumisest (toimiku lk 38) nähtub, et ligikaudu 50% ulatuses oli XXX objekt eelnevalt kaabeldatud. Kohtu hinnangul ei järeldu antud tõendist see, et eelnevalt ei teinud hageja lepingulisi töid 70% ulatuses, kuna VEOÜ hinnapakkumises on varasemate tööde mahtu hinnatud umbkaudselt ning VEOÜ enda hinnapakkumine ei ühti täielikult hageja esitatud hinnapakkumisega (toimiku lk 21), mistõttu võisid kaks ettevõtet teostada mõningal määral erinevaid töid. Seega ei välista kohtu
hinnangul VEOÜ hinnapakkumises kajastatu seda, et hageja teostas oma lepingulised tööd 70% ulatuses. Alltöövõtu tööde teostamise akt (toimiku lk 39) ei tõenda samuti seda, et hageja varasemalt oma lepingulisi töid 70% ulatuses ei teinud, kuna nimetatud aktis puuduvad üldse viited varasematele töödele.
39.Kohus leiab, et ka kostja esitatud ehitustööde päeviku lehed ei tõenda kostja väiteid. Hageja on viidanud, et arusaamatutel põhjustel on kostja esitanud väljavõtted ainult kahel päeval teostatud tööde kohta. Samuti on hageja viidanud, et kirjeldatud ehitustööde päevikute lehti saab koostada ka hiljem tagantjärele sobival viisil. Kohus nõustub hageja seisukohtadega. Kostja esitatud ehitustööde päeviku lehtedelt (toimiku lk 61 ja 62) nähtub üksnes see, et hageja teostas töid objektil 04.03.2009.a ja 03.04.2009. Kostja selgituste kohaselt on tegemist eksitusega ning tegelikult teostas hageja töid objektil 03.03.2009.a ja 04.03.2009.a. Esitatud väljavõtetest ei nähtu, et hageja töid objektil ülejäänud päevadel ei teinud, kuna teiste päevade kohta ei ole kostja ehitustööde päeviku lehti esitanud, mistõttu ei ole kostja tõendanud, et teistel päevadel hageja objektil ei käinud ning töid ei teinud. Kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a määrusega nr 71 kinnitatud Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavate nõuete § 4 lõikega 1 dokumenteeritakse ehitustööde päevikus kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja –tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö. Vastavalt sama määruse § 4 lõikele 4 peab ehitustööde päevik olema identifitseeritav muuhulgas ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu. Eeltoodust tuleneb, et ehitustööde päevikut tuleb pidada kronoloogiliselt, päeviku lehed peavad olema nummerdatud ja päevik peab olema seostatav tööde tegemise aja kaudu. Kostja poolt esitatud tõendid ei ole sellisel viisil identifitseeritavad. Esitatud ehitustööde päeviku lehtedel puuduvad numbrid ning ka kuupäevad on kostja enda kinnituse kohaselt ekslikult märgitud. Kostja ei ole esitanud ehitustööde päeviku lehtede väljavõtteid järgnevate või eelnevate päevade kohta, millest nähtuks, et hageja eelnevatel või järgnevatel päevadel objektil töid ei teinud. Seega ei pea kohus esitatud ehitustööde päevikuid usaldusväärseteks tõenditeks ning esitatud tõenditega ei tõenda kostja asjaolu, et hageja töötas objektil üksnes kaks päeva.
40.Kohus leiab, et kostja vastuväiteid ei saa tõendatuks lugeda ka kostja töötaja seletuskirjaga 10.09.2010.a (toimiku lk 63). TsMS § 251 ei võimalda tunnistaja ülekuulamist kohtus asendada tunnistaja poolt menetlusosalisele või kohtule menetluse ajal kirjutatud seletuskirjaga. Kohus ei saa lugeda esitatud seletuskirja usaldusväärseks ning tsiviilkohtumenetluse nõuetele vastavaks tõendiks, kuna teadmata on, millistel asjaoludel on seletuskiri kirjutatud ja milliseid küsimusi on selle kirjutajale esitatud. Kostjal oli võimalik esitada kohtule tunnistaja ülekuulamise taotlus, mida kostja teinud ei ole.
41.Kostja on oma vastuväidetes (toimiku lk 32-34 ja 57-60) ka esitanud omapoolsed arvutused selle kohta, miks hageja ja kostja vahel 05.03.2009. a alla kirjutatud aktis ei oleks saanud kajastada 70% hageja poolt teostatud töödest. Kohus leiab, et tegemist on kostja hüpoteetiliste spekulatsioonidega, milliste tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud.
42.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, te tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS § 644 lõikele 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavusest sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eeltoodud sätetest tuleneb kohtu hinnangul, et kostja oleks pidanud pärast väidetavalt puudustega töö vastuvõtmist hagejale sellest teatama mõistliku aja jooksul pärast 05.03.2009.a akti alla kirjutamist. Kuivõrd pooled sõlmisid töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, tuli kostjal töös esinevaid puudusi ka piisavalt täpselt kirjeldada.
43.Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks teatanud hagejale töös esinenud puudustest mõistliku aja jooksul või et kostja oleks neid puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 17-20) punkt 11.1 nägi ette, et juhul, kui tellija ei esita täitjale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul motiveeritud otsust paigaldustööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetakse täitja poolt teostatud töö vastuvõetuks. Kostja ei esitanud hagejale motiveeritud otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul pärast 05.03.2009.a akti alla kirjutamist, mistõttu kaotas kostja VÕS § 644 lõike 2 alusel oma võimaluse viidata nendele puudustele hiljem. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale pretensiooni alles 17.04.2009.a (toimiku lk 35-36). Kohus leiab, et ka nimetatud pretensioonis ei ole kostja väidetavaid töös esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, kuna pretensioonis on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et toimunud on tööde ette akteerimine.
44.Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal tuli tõendada ja põhjendada, millistest alustest lähtuvalt oli kostjal õigus tasuda hageja esitatud arve nimelt summas 7794,40 krooni ning jätta esitatud arve ülejäänud osas tasumata. Kostja ei ole oma seisukohti põhjendanud ega tõendanud. Kokku lepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab tasu nõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab hinda VÕS § 112 lg 1 alusel või taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 28.10.2008.a nr 32-1-80-08, p 32). Ühtegi eelnimetatud alustest ei ole kostja oma vastuväidetes välja toonud. Kostja ei ole esitanud hagejale hinna alandamise avaldust ega lepingust taganemise avaldust. Kostja ei ole esitanud hagejale kahju hüvitamise nõuet, mida kostja saaks tasaarveldada hageja nõudega kostja vastu. Kostja ei ole isegi põhjendanud, miks ta tasus hageja poolt esitatud arvest nimelt 7794,40 krooni ning jättis ülejäänud osas arve tasumata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuli kostjal oma lepingulised kohustused hageja ees täita nõuetekohaselt. Hageja esitatud e-kirjadest (toimiku lk 46-53), samuti hageja 25.11.2009.a meeldetuletusest (toimiku lk 37) nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga täita kostja lepinguline kohustus, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud.
45.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 10 000 (kümme tuhat) krooni.
46.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär.
47.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 17-20) punkt 7.3 nägi ette, et tähtaegse mittetasumise korral tasub tellija täitjale viimase nõudmisel viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast. Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt on viivise määr ühes päevas põhinõude summat arvestades 50 krooni. Seisuga 20.09.2010.a oli kostja hageja viivise arvestuse kohaselt (toimiku lk 66) viivitanud 563 päeva, mille eest oleks kostjal tulnud tasuda viivist summas 28 150 krooni, kuid hageja vähendas oma viivise nõuet ning nõudis kostjalt viivise väljamõistmist summas 10 000 krooni. Kostja ei ole hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 000 (kümme tuhat) krooni.
48.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on õigus nõuda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist TsMS §-s 174 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.