Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21.oktoober 2010.a. kell 10.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-08-21486
Tsiviilasi
KÜ S.Ü. R. M. R. vastu võla, summas 18691,15 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
18691,15 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜ S. 80030908, asukoht xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx esindaja: korteriühistu juhatuse liige E. M. Kostja: R. M. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht –xxxxxxx x-xx, faktiline elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx (tütar M. S. ), kontakttelefon xxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
11.oktoober 2010
1.Mõista R. M. R. korteriühistu S. välja 15061 (viisteist tuhat kuuskümmend üks) krooni 15 senti võlgnevuse katteks. 2.Määrata kindlaks R. M. R. poolt KÜ S. menetluskulude suurus 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja R. M. R. korteriomandi, asukohaga xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xx reaalosa on 4-toaline korter nr.18, üldpinnaga 62,1m2, omanik. Kostjal on tarbinud soojusenergiat, trepikoja elektrit ning tal on kohustus tasuda korteriühistu liikmena korteriühistu liikmemaksu, maamaksu, remondifondi ning majahoolduse makseid, kuid ta on jätnud regulaarselt nimetatud maksed tasumata. 28.05.2008.a. seisuga oli kostja võlgnevus korteriühistu ees kogusummas 18691,15 krooni. Kostjale igakuise arve esitamine jooksvate teenuste eest on raskendatud, kuna ta ei ela reaalselt xxxxxxx x-xx asuvas korteris ning korteriühistule pole teada tema faktiline elukohtta ei ole ettenähtud korras korteriühistut sellest teavitanud. Kostja ei ole teatanud ka mõjuvatest põhjustest, mis takistaks võlga likvideerida. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult võlgnevust likvideerinud, pöördus korteriühistu kohtu poole kostjalt võlgnevuse- 18691,15 krooni väljamõistmiseks. Kohtuistungil on hageja esindaja avaldanud, et peale hagi esitamist on kostja tasunud võlgnevusest kokku 3630 krooni. Kuigi pärast seda on lisandunud võlg järgneva perioodi eest, taotleb hageja käesolavas menetluses kostjalt võlgnevuse katteks 15061,15 krooni väljamõistmist.
Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ning 06.10.2008 on ta kirjalikus vastuses hagile teatanud, et hagiavalduses väidetu ei vasta tõele (tl.14-15). Ta on kostjat informeerinud, et tema elukoht on Inglismaal ning korteri teenuste eest esitatud arved ei ole olnud temale arusaadavad, kuna korteri küttesüsteem oli maja üldsüsteemist lahti ühendatud. Hageja on soovinud lahendada asja kokkuleppega, sõlmides võlgnevuse osaliseks tasumiseks kompromissilepingu. Pärast hagi esitamist on hageja tasunud võlast 3630 krooni (tl.23-24).
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Hageja ei ole nõustunud kompromissi sõlmimisega asjaolu tõttu, et kostja ei ole oma korteri maja küttesüsteemist väljalülitamiseks saanud luba omavalitsuselt, puudub vastav üldkoosoleku otsus ja teiste korteriomanike nõusolekud (tl.26-30). Kohus on kutsunud pooled kohtuistungile 11.oktoobriks 2010, kostjale on kohtukutse üle antud kohtumaja kantseleis 05.10.2010 (tl.49). Kostja ei ole 11.10.2010 kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 410 ka 413 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele on kohtukutse õigeaegselt kätte toimetatud ning nii kohtukutses kui asja menetlusse võtmise määruses (tl.1-2) on selgitatud
2 (3)
kohtuistungilt puudumise tagajärgi, ei ole ilmunud kohtuistungile ja hageja on kohtuistungil esitanud taotluse nõude rahuldamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et KÜ S. on hagiavalduses, samuti hageja vastuses kostja poolt esitatud vastuväidetele märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlgnevuse väljamõistmisel juhindub kohus korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega lasub kostjal KOS §-st 13 lg 1 tulenev kohustus tasuda hagejale kaasomandil lasuvad maksude, avalik-õiguslike reaalkoormatiste ja kaasomandi majandamise kulude eest. VÕS §-s 76 lg 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks 15061,15 krooni välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on KÜ S. 29.05.2008.a.tasutud riigilõivu 1250 krooni (tl.10), mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.