Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(6)

2-06-10407 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Kohtuistungil selgitas hageja, et hagiavalduseks tuleb lugeda kohtule 01. detsembril 2006 esitatud hagiavaldus (t.l.-26-27). Hageja jääb ka hageja poolt 01. detsembril 2006 esitatud vastuses kostja

2-06-10407

Kostja on seisukohal, et kostja ei saa olla käesolevas tsiviilasjas kostjaks, kuna vaidlusalune rendileping on sõlmitud hageja ja OÜ Narva Lihatööstuse Kommerts vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Seetõttu ei ole kostja lepingu pool ning temalt ei saa nõuda lepingu täitmist. Kostja palub arvestada aegumist ja teha tsiviilasjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja kohtule tõendid esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on kohustada kostjat andma hageja valdusesse rendilepingu alusel üürilevõetud mitteeluruumid. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kohus tuvastas, et hageja ja OÜ Narva Lihatööstuse Kommerts sõlmisid 23. novembril 2000 mitteeluruumide, asukohaga Tapamaja 1 Narva, tähtajalise rendilepingu (t.l.-3-4, tõlge t.l.-5-6) tähtajaga 90 aastat, renditasu 5000 krooni kuus (lisandus käibemaks 18%). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (t.l.-8-9) on kostja 15. mail 2002 omandanud kinnisasja asukohaga Tapamaja 1 Narva, millel asuvad rendilepingu esemeks olevad hooned. Vastavalt äriregistri väljavõttele (t.l.-7) on OÜ Narva Lihatööstuse Kommerts lõpetatud ja registrist kustutatud 21. septembril 2004. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Et kostja taotles hageja nõude osas aegumise kohaldamist, ei kontrolli kohus nõude põhjendatust, vaid ainult nõude aegumist. Kui kohus tuvastab, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata, kui nõue ei ole aegunud, jätkab kohus tsiviilasja menetlust. Hageja nõude aluseks olev rendileping sõlmiti 23. novembril 2000. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕSRS § 12 lg 1 ja lg 2, enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Enne 01. juulit 2002 (redaktsioon 01. jaanuar 2000 kuni 01. juuli 2002) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt, hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kui tsiviilseadustiku üldosa 3(6)

2-06-10407 seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Lähtuvalt TsÜS § 146 lg 1, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja väitel teatas rendileandja OÜ Narva Lihatööstuse Kommerts 15. jaanuaril 2001 hagejale rendilepingu erakorralisest ülesütlemisest (t.l.-32, tõlge pöördel) ning edaspidi hakkas rendileandja takistama hageja tegevust renditud eseme valdamisel. Kohtuistungil teatas hageja, et jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei vaidle, et rendilepingu lõpetamisest oli hagejale teatatud 15. jaanuaril 2001. Kostja on seisukohal, et hagi alus oli hagejale teada vähemalt alates 05. veebruarist 2001; vastavalt rendilepingu p 5.3. on rendileandjal õigus lõpetada rendileping ennetähtaegselt, teatades sellest rentnikule ette üks kuu juhul, kui rentnik rikub lepingu p 3.2. Kostja leiab, et aegumise tähtaega tuleb hakata lugema vähemalt alates 05. veebruarist 2001. Kohtuistungil leidis kostja, et aegumist saab arvestada omandi kostjale ülemineku momendist, s.o alates 29. jaanuarist 2002. Enne 01. juulit 2002 (redaktsioon 01. jaanuar 2000 kuni 01. juuli 2002) kehtinud TsÜS § 116 kohaselt, aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõude aegumistähtaeg 10 aastat hakkas kulgema 15. jaanuarist 2001. Hageja märgib hagiavalduses, et peale lepingu lõpetamise teate saamist 15. jaanuaril 2001 hakkas rendileandja takistama hagejal rendilepingu esemeks oleva asja kasutamist. Seega tekkis hagejal alates 15. jaanuarist 2001 õigus nõuda teiselt lepingupoolelt rendilepingu täitmist ja renditud asja kasutamist takistava tegevuse lõpetamist. Vastuseks kostja väitele, et hagi on esitatud vale kostja vastu, selgitab kohus, et õigusjärglus õigussuhtes või selle puudumine ei mõjuta aegumistähtaja algust ega ka kulgemist. Vastavalt enne 01. juulit 2002 (redaktsioon 01. jaanuar 2000 kuni 01. juuli 2002) kehtinud TsÜS § 119, õigusjärglus ei mõjuta aegumistähtaja kulgu. Kuigi kostja on rendilepingu esemeks oleva asja omanikuks alates 15. maist 2002, s.o peale hageja õiguste rikkumise algust (eksisteerib võimalus, et kostja on esialgse rendileandja OÜ Narva Lihatööstuse Kommerts eriõigusjärglane), ei mõjuta nimetatud asjaolu aegumise algust ega aegumistähtaja kulgemist. Kohus ei pea vajalikuks aegumise kohaldamise küsimuse lahendamisel anda hinnangut õigusjärgluse osas, kuna see puudutab rendilepingust tuleneva vaidluse sisulist külge. Samal põhjusel ei analüüsi kohus rendilepingu erakorralise ülesütlemise küsimust, kuna lepingu võimalik lõppemine ei mõjuta kostja õigust nõuda aegumise kohaldamist. Et kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg (kolm aastat) lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg (kümme aastat), tuleb aegumistähtaega arvestada alates 01. juulist 2002 ning aegumistähtajaks tuleb lugeda kolm aastat. Hageja nõue aegus 01. juulil 2005. Hagi on kohtule esitatud 03. mail 2006, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Aegumise peatumist või katkemist kohus ei tuvastanud. Hageja väitel tuleb aegumistähtajaks arvestada 10 aastat, sest kostja on tahtlikult rikkunud rendilepingust tulenevat kohustust. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei teatanud hagejale 4(6)

2-06-10407 renditud asja omandi üleminekust kostjale, tuleb kostja tegevust tõlgendada hageja õiguste teostamise tahtlikuks takistamiseks. Kostja esitas vastuväite. Kostja on seisukohal, et kinnisasja omandamise ajaks oli rendileping hagejaga lõppenud ning seetõttu ei pidanud kostja hagejale mitte midagi teatama. Kohus ei nõustu hageja väitega. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja lg 4, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tahtlikult takistas hagejat rendilepingu eseme kasutamisel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kostja tahtliku tegevuse kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. septembri 2009 tsiviilasja nr 3-2-1-79-09 lahendis p 11. asunud seisukohale, et „Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt.“.

Tahtluse väljenduseks peab olema konkreetne kostja tegevus, mis on vastuolus heade kommetega ning millest selgub, et kostja on soovinud sellise õigusvastase tagajärje saavutamist, mille tõttu hageja ei saaks rendilepingust tulenevaid õigusi teostada. Kostja selgituste kohaselt oli kosja rendilepingu esemeks oleva asja omandamisel teadmisel, et omandatava asja suhtes sõlmitud rendileping on üles öeldud ning ülesütlemist ei ole ka vaidlustatud. Asjaolu, et kostja ei teatanud hagejale rendilepingu esemeks oleva asja omandamisest, ei saa lugeda heade kommetega vastuolus olevaks tahtlikuks tegevuseks, millega kostja takistas hagejal rendilepingu eset kasutada. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus leiab, et hageja nõue, kohustada kostjat andma hageja valdusesse 23. novembril 2000 sõlmitud rendilepingu alusel üürilevõetud mitteeluruumid, on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 5(6)

2-06-10407

Kohus kohaldab kostja taotlusel hageja nõude osas aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tõendid – arve nr 22 ja kviitung-order nr 2 (t.l.-28); kiri 07. veebruarist 2001 (t.l.-29, tõlge pöördel); kiri 16. aprillist 2001 (t.l.-30,31, tõlge t.l.-31 pöördel); sisukiri (t.l.-100); arve nr 301 (t.l.-101); arve nr 23 (t.l.-102); arve nr 202 (t.l.-103); arve nr 402 (t.l.-104); arve nr 203 (t.l.-105); arve nr 502 (t.l.-106) – ei oma nõude aegumise osas tähendust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Hagi hind Hageja nõudeks on kohustada kostjat andma hageja valdusesse rendilepingu alusel üürilevõetud mitteeluruumid. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja, s.o 03. mai 2006 seisuga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 128 kohaselt, üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Hageja on nimetanud hagihinnaks 60 000 krooni, s.o kokku 12 kuu renditasu arvestusega 5000 krooni kuus. Kohus loeb hagihinnaks 60 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.