Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-34032 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Aivar Araku vastu 177 797,07 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 156 112,10 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Kadri Erm, kostja Aivar Arak ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxx, xxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Aivar Arakult 177 797,07 krooni ja viivis alates 139.07.2010 kuni põhinõude ( 156 112,10 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Aivar Araku kanda. Välja mõista Aivar Arakult riigilõiv 17 500.- krooni AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Aivar Arak võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 28.10.2006 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 135 500.- kr. Lepingu p-de 2.3 ja 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 14.kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu p-s 2.4 14.11.2010. Lepingu p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu põhitingimuste p-s 2.5 oli märgitud intressimääraks 14% aastas. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu p-le 7.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli kostjal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud poolte poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu p-de 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud eelpoolnimetatud kohustusi. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 14.02.2009 kuni 18.06.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata laenujääk summas 99 124,26 kr. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 14.02.2009 kuni 18.06.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tasumata intress summas 6013,80 kr. Lepingu p 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagi p-s 6 toodud maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist alates 08.08.2008 kuni 06.07.2010. Alates lepingu ülesütlemisest on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale tasumata kokku viivis summas 8624,24 kr. 10.02.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi summas 25 000.- kr. Tulenevalt
lepingu p-st 6.2 arvestas hageja igapäevaselt krediidilimiidi kasutamise eest intressi ning intressisumma tuli kostjal lepingu põhitingimuste kohaselt tasuda iga kuu 14.kuupäeval. Vastavalt lepingu p-le 6.3 oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval piisavalt vaba raha intressi tasumiseks. Lepingujärgne intressimäär oli 16% aastas. Kostja kasutas krediidilimiiti, kuid jättis alates 14.02.2009 kasutatud summalt p-st 6.6 tuleneva püsimakse tasumata. Seega on kostjal tasumata 26.05.2009 seisuga põhiosa summas 26 987,84 kr. Kostja kasutas krediidilimiiti, kuid jättis alates 18.06.2009 kasutatud summalt intressi tasumata. Seega on kostjal tasumata 26.05.2009 seisuga intress summas 26,98 kr. Leping lõppes 19.06.2009. Lepingu lõppemisel tuli kostjal tagastada tema kasutuses olev krediidilimiit summas 26 987,84 kr. Kostja tema kasutuses olevat krediidilimiiti hagejale tagastanud ei ole. Vastavalt lepingu p-le 5.6 kui lepingu lõppemise päeval ei ole kostja tasunud kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohast viivist. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud peale lepingu lõppemist hagejale tema kasutuses olevat krediidilimiiti, tuleb kostjal hagejale tasuda viivist summas 2320,75 kr. Viivist arvestas hageja alates 19.06.2009 kuni 06.07.2010. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 29 335,57 kr, millest põhiosa on 26 987,84 kr. 06.01.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 25 000.- kr, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Vastavalt lepingu p-le 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16% aastas. Lepingu p 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot intressi ulatuses. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p-s 5.7 toodud maksekohustust. Hageja arvestas tekkinud põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hageja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat intressi tasumise kohustust, saatis 07.05.2009 hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 22.05.2009 ja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 28 857,27 kr, millest põhiosa 25 000.- kr, intress 1744,27 kr, viivis 2113.- kr. Aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagi p-s 26 toodud maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist alates 22.02.2010 kuni 06.07.2010. Alates lepingu ülesütlemisest on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale tasumata kokku viivis summas 2113.- kr. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja eest kokku 28 857,27 kr, millest põhiosa on 25 000.- kr. 04.10.2002 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3000.- kr kostja arvelduskontol. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset
saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 2.4 tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 12.kuupäev. Vastavalt lepingu p-le 6.3 kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Kostja ei täitnud oma lepingulisi intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis hageja luges, et kostja ei ole täitnud lepingu p-s 6.3 toodud maksekohustust. Hageja arvestas alates lepingu ülesütlemisest tagastamata krediidi põhisummalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hagi esitamise päeva seisuga e i ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab võlgnevus kokku 5841,93 kr, millest põhiosa 5000.- kr, intress 419.- kr, viivis 422,60 kr. Kostja lepingutest tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 177 797,07 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Erm palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 177 797,07 kr ja viivise alates 13.07.2010 kuni põhinõude ( 156 112,10 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 17 500.- kr; Kostja vastuväited Kostja keeldus hagi vastu võtmast. Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 03.08.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.