Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2010.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-26077
Tsiviilasi
L M hagi TTTAS vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
8 305 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L M (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, 11313); Kostja: TTTAS (registrikoodXXX, asukoht: XXX.
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt TTTAS-lt hageja L M kasuks välja 5 381 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni ja 90 senti.
3.Tasuda riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Tiina Mare Hiob OÜ vandeadvokaat Tiina Mare Hiob töötasuna tema poolt antud riigi õigusabi eest 5400 krooni, millele lisandub käibemaks ehk 1080 krooni, kokku 6 480 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni.
4.Saata käesolev lahend pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.06.2010.a hagiavalduse kostja vastu, milles nõudis kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist summas 9 765 krooni.
2.Kohus võttis 10.06.2010 määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama.
3.Kostja vastas hagiavaldusele kirjalikult 02.07.2010.a. Kostja tunnistas hagiavaldust osaliselt summas 3 286 krooni ja 10 senti. Ülejäänud osas vaidles kostja hagiavaldusele vastu. Kostja vastuse edastas kohus hagejale ning kohustas hagejat sellele omakorda kirjalikult vastama. Hageja esitas kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad 06.09.2010.a.
4.07.09.2010 kirjaga teatas kohus, et langetab lihtmenetluses kohtuotsuse 19.10.2010.a. Kohus kohustas kostjat kirjalikult vastama hageja seisukohtadele hiljemalt 24.09.2010.a. Kohus andis mõlemale poolele aega lõplike seisukohtade kirjalikuks esitamiseks hiljemalt 12.10.2010.a. Kohus tegi hagejale ettepaneku kaaluda täiendavate tõendite esitamist oma nõude tõendamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissi sõlmimise teel.
5.Kostja esitas oma täiendavad seisukohad ja tõendid kohtule 15.09.2010.a. Hageja vastas täiendavalt 04.10.2010.a.
6.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuna kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused
7.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 07.08.2009.a kella 19.00 ajal reisijana liinil nr 9 trollibussis riikliku numbrimärgiga 303. Hageja hakkas Tallinnas Mustamäel Ehitajate tee peatuses väljuma trolli keskmisest uksest, kui trollijuht ootamatult pidurdas. Selle tagajärjel lendas hageja sõiduki etteotsa, paiskus peaga vastu juhikabiini ning kaotas teadvuse. Hageja tuli teadvusele alles SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise meditsiini osakonnas. Hagejal diagnoositi vasaku rangluu killustatud murd, mistõttu hageja vajas operatsiooni. Samuti diagnoositi hagejal kukkumise tulemusena selgroo mõra ja mõrad ribides. Õnnetuse tagajärjel ei ole hageja hagiavalduse esitamise hetkeks täielikult tervenenud, kuna kasutab valuvaigisteid. Kukkumise tagajärjel purunesid hagejal hambaproteesid.
8.Põhja Politseiprefektuur alustas liiklusõnnetuse kohta väärteomenetluse nr 230209016298, milles tuvastati, et hagiavalduses kirjeldatud õnnetuses sõitsid reguleerimata ülekäigurajal vasakult poolt trollile ette kaks jalgratturit, mistõttu trollijuht ootamatult pidurdas. Väärteomenetlus lõpetati 14.10.2009.a otstarbekuse kaalutlusel, kuna õnnetuse põhjustanud jalgrattureid ei õnnestunud tuvastada.
9.Hageja leidis, et kostja peab talle hüvitama tervisekahjustustega seotud reaalsed kulud. Hageja on ostnud ravimeid, sidet, massaažirulli. Hageja leidis, et ta on ravimitele kokku kulutanud 2270 krooni. Hambaproteeside maksumusest tuli hagejal endal tasuda 2495 krooni. OÜ Mustamäe Polikliinik PAK tõendist nähtub, et kukkumise tagajärjel saadud vigastuste leevendamiseks vajab hageja sanatoorset ravi Haapsalu Sanatooriumis. Hageja palus kostjalt välja mõista sanatoorse ravi kulud ühe nädala eest summas 5000 krooni. Hagiavalduses viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 830 punktile 1, samuti § 1057.
10.06.09.2010.a kohtule esitatud täiendavas seisukohas märkis hageja, et teda on Mustamäe Polikliiniku perearsti saatekirjaga 06.09.2010.a saadetud järelravile Haapsalu Taastusravikeskusesse, millised kulud peab hageja ise kandma. Hageja esitas kohtule hinnakirja, mille alusel tuleks järelravi eest tasuda. Hinnakirjast nähtuvalt tuleb hagejal tasuda 2-toalise standardklassi toa eest kokku 4990 krooni. Lähtuvalt ravist võib see summa suureneda. Hageja leidis, et kostja peab hüvitama temale seoses kukkumisega tekkinud reaalsed kulud. Hagejal ei oleks vajadust järelravi järgi, kui temaga ei oleks toimunud liiklusõnnetust.
11.Hageja poolt 04.10.2010.a kohtule esitatud seisukohas selgitas hageja, et ta on Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teatise alusel kutsutud taastusravile ajavahemikus 23.11.2010-03.12.2010.a 10-päevase taastusravi eest tuleb hagejal tasuda 1640 krooni, millele lisanduvad protseduuride hinnad: 10 vanniprotseduuri hind kogumis 800 krooni, 10 käsimassaaži protseduuri hind kogumis 1100 krooni. Seega hageja kulud taastusravile kokku moodustavad 1640 krooni + 800 krooni + 1100 krooni = 3540 krooni. Hageja vähendas eeltoodu pinnalt oma esialgset nõuet 1460 krooni võrra ja palus kostjalt taastusravi kuludena välja mõista 3550 krooni.
12.Samuti esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ravimite ostmise kohta. Kokku palus hageja mõista kostjalt välja 2270 + 2495 + 3540 = 8 305 krooni. Kostja vastuväited
13.Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus tasuma hagejal hambaproteeside kulu summas 2495 krooni ja ravimite kulu summas 791,10 krooni ehk kokku 3 286,10 krooni. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud, kuna leidis, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja väidete kohaselt on kulud ravimitele 2270 krooni, kuid hagile lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub üksnes kulude kandmine 791,10 krooni ulatuses. Samuti ei ole hageja piisavalt tõendanud vajadust sanatoorsele ravile summas 5000 krooni.
14.15.09.2010.a kostja täiendavas vastuses leidis kostja, et ta on kohustatud hüvitama ainult reaalseid ja tõendatud kulud. Kostja viitas, et hageja esitatud OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK saatekirja kohaselt on kohus otsustanud saata hageja raviasutusse, mistõttu palus kostja hagejal esitada vastav kohtuotsus.
15.11.10.2010.a kirjalikes seisukohtades rõhutas kostja, et tunnistab hageja nõuet summas 3 286,10 krooni, mis koosneb kulust hambaproteesidele summas 2 495 krooni ja kulust ravimitele summas 791,10 krooni. Hageja poolt kohtule täiendavalt esitatud tõendite kohaselt on tõendatud kulud ravimitele summas 455,80 krooni ning mitte 719,80 krooni. Kostja tunnistas täiendavalt hageja nõuet ravimitele summas 455,80 krooni. Ülejäänud osas kostja hageja nõudega ei nõustunud ning leidis, et nii taastusravi vajalikkus kui ka põhjendatus ning seos
õnnetusega ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et vajab 10 vanniprotseduuri ja 10 käsimassaaži protseduuri. Kostja leidis, et hageja soovib alusetult rikastuda. Hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus
16.Vandeadvokaat Tiina Mare esitas kohtule 06.10.2010.a kirjaliku taotluse, milles palus tasuda Advokaadibüroole Tiina Mare Hiob OÜ riigieelarvest eraldatud vahendite arvel osutatud õigusabi eest töötasuna 5400 krooni, millele lisandub käibemaks 1080 krooni, seega kokku 6480 krooni. Õigusabi osutamine sisaldas konsultatsioone hagejale, asjaolude ja hageja seisukohtadega tutvumist ning õiguslikku analüüsi, tõendite kogumist, hagiavalduse koostamist ning täiendavate õigusdokumentide koostamist. Nimetatud summa koosneb:
1.konsultatsioonid hagejale kokku 5 tundi (6 x 150 krooni = 900 krooni + 4x 250 krooni = 1000 krooni) = 1900 krooni
2.hagiavalduse koostamine 4 tundi (8 x 150 krooni) = 1200 krooni
3.täiendavate dokumentide koostamine 2 tundi (6x 250 krooni) = 1500 krooni
4.erialase kirjandusega tutvumine (1 x 150 krooni) = 150 krooni
5.normatiivmaterjali selekteerimine ja läbitöötamine (1x 150 krooni) =150 krooni
6.tutvumine meditsiiniliste kaartidega (1x 250 krooni) =250 krooni
7.HNR hinnakirja analüüs (1x 250 krooni) = 250 krooni -----------------------------------------------------------------------------------------------------------kokku 5400 krooni
Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist summas 8 305 krooni, millest 2495 krooni on kulud hambaproteesidele, 3 540 krooni kulud taastusravile ning 2270 krooni kulud ravimitele. Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja tunnistab hageja nõuet ravimitega seotud kuludele summas 1 246 krooni ja 90 senti. Samuti on kostja tunnistanud hageja nõuet hambaproteesidega seotud kulude hüvitamisele summas 2 495 krooni. Kokku tunnistab kostja hageja nõuet summas 3 741 krooni 90 senti. Ülejäänud osas kostja hageja nõuet ei tunnista.
19.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 07.08.2009.a sõitis hageja reisijana trollibussis liinil nr 9; 2) hageja hakkas 07.08.2009.a Tallinnas Ehitajate peatuses trollist väljuma, kui trollijuht oli sunnitud ootamatult pidurdama, mille tagajärjel hageja lendas trolli etteotsa ning paiskus peaga vastu juhikabiini; 3) 07.08.2009.a õnnetuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi: tal diagnoositi vasaku rangluu killustatud murd, selgroo mõra ja mõrad ribides; 4) õnnetuse tagajärjel purunesid hagejal hambaproteesid; 5) liiklusõnnetuse põhjuste tuvastamiseks alustatud väärteomenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu 14.10.2009.a.
20.VÕS § 830 p 1 näeb ette, et vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija kehavigastusest või tervisekahjustusest. Eeltoodud sättest tuleneb, et vedaja on kohustatud hüvitama reisijale kahju, mis tekkis vedamise
ajal ja vedamisest põhjustatud reisija kehavigastusest või tervisekahjustusest.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja kasutas reisijana ühistranspordi sõidukit ning kostja osutas hagejale ühistranspordi reisijateveo teenust ning et hageja tervisekahjustus toimus vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu ehk 07.08.2009.a liiklusõnnetuse tagajärjel.
22.VÕS § 1057 näeb ette mootorsõiduki otsese valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui esinevad otseselt seaduses sätestatud ja vastutust välistavad asjaolud. Eeltoodud sättest tuleneb, et mootorsõiduki otsene valdaja on kohustatud hüvitama reisijale tekitatud kahju. Mootorsõiduki otsese valdajana tuleb seejuures käsitleda mitte trolli vahetut juhti kui töötajat, vaid kostjat, kui transporditeenust osutavat ettevõtet.
23.Kohus leiab, et hagejal on õigus oma nõuet esitada nii lepingulisest (VÕS § 830 punktis 1) kui ka deliktilisest alusest tulenevalt (VÕS § 1057). Kostja ei ole esitanud hagile vastuväidet, mille kohaselt oleksid esinenud VÕS §-s 1057 vastutust välistavad asjaolud. Samuti ei ole kostja väitnud, et tema lepinguline vastutus VÕS § 830 p 1 alusel oleks välistatud, kuna tema rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 alusel. Seega on kostja kohtu hinnangul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaks võtnud, et ta vastutab hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse eest.
24.Käesolevas asjas vaidlevad pooled hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas. Kostja on tunnistanud nõuet 3 741 krooni 90 senti ning seega ei tunnista kostja hageja nõuet summas 4 563 krooni ja 10 senti. Kostja ei tunnista hageja nõuet taastusravi kuludele summas 3540 krooni ning ravimitele summas 1023,10 krooni.
25.VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud. Eeltoodust tuleneb, et kannatanule tuleb hüvitada tema poolt tegelikult kantud kulud, sealhulgas kulud ravile ja ravimitele. Samuti tuleb hüvitada vajaduste suurenemisest tulenevad kulud. Kohus leiab, et VÕS § 130 lg 1 alusel kahju hüvitamine ei eelda seda, et kannatanu oleks vastavad kulud juba ise kandnud. Hüvitamisele kuuluvad ka tulevikus kantavad kulud, kui kannatanu on kulude kandmise vajadust tõendanud ning kulude kandmise vajadus on põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud tervisekahjustuse faktiga.
26.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas hageja poolt soovitud kahju hüvitis on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud tervisekahjustustega ning kas hüvitise maksmise tagajärjel asetatakse hageja olukorda, milles ta oleks olnud, kui õnnetust ei oleks toimunud.
27.Kostja on väitnud, et hageja ei ole tõendanud täielikult oma nõuet ravimite kuludele. Samuti väidab kostja, et hageja ei ole tõendanud taastusravikulude vajalikkust ja põhjendatust ning seost toimunud õnnetusega. Kostja väitis, et hageja esitatud OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK saatekiri ei tõenda hageja vajadust taastusravi järele tulenevalt liiklusõnnetusest, kuna saatekirjas on märgitud: „2009.a augustis trauma trollibussis (vt väljavõte haigusloost), mille tagajärjel kohus otsustas saata pt taastusravile Teie asutusse“. Kostja leidis, et vastavat kohtuotsust hageja esitanud ei ole.
28.Asjas kogutud tõenditest (hageja esitatud ravimite ostutšekid, toimiku lk 28-29 ning lk 6263) nähtub, et hageja on kulutanud erinevatele ravimitele kokku 65,80 krooni + 32,80 krooni + 82,30 krooni + 125,80 krooni + 237,10 krooni + 94,90 krooni + 73,10 krooni + 50,70 krooni = 762,50 krooni. Lisaks on hageja kulutanud raviteenuste osutamisega seotud visiiditasudele (dokumendid toimiku lk 28-29) 50 krooni + 50 krooni + 50 krooni = 150 krooni. Hageja on tasunud ka õlatoe eest 250 krooni (tõend toimiku lk 33). Kokku on hageja tõendanud oma ravikulude ja raviteenuste nõuet summas 1162, 50 krooni. Kostja on tunnistanud hageja nõuet sisuliselt suuremas ulatuses, kui see on tõendatud hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega ehk kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 1 246 krooni ja 90 senti. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ülejäänud osas ehk nõutud 1023,10 krooni osas (hageja nõutud 2270 krooni – kostja tunnistatud 1 246,90 krooni) ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulutanud ravimitele, sidemetele või õnnetusega seotud raviteenustele täiendavalt 1023,10 krooni. Kohus on oma 07.09.2010.a pöördumises juhtinud hageja tähelepanu vajadusele oma nõuet tõendada, kuid hageja ei ole oma nõude täielikuks tõendamiseks tõendeid esitanud.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja ei ole oma nõuet ravimitele ja raviteenustele täielikult tõendanud, rahuldab kohus hageja nõude summas 1 246,90 krooni ehk osas, milles kostja on hageja nõuet tunnistanud. Ülejäänud osas ehk summas 1023,10 krooni tuleb hageja nõue ravimitega seotud kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
30.Hageja esitatud OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK tõend 27.01.2010.a (toimiku lk 30) tõendab kohtu hinnangul, et hageja vajab 07.08.2009.a toimunud õnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste raviks sanatoorset ravi luu-lihaskonna profiiliga sanatooriumis Haapsalus. Sama asjaolu tõendab OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK saatekiri 06.09.2010.a (toimiku lk 51). Kuigi nimetatud tõendis on kasutatud väljendit „kohus otsustas saata pt(patsiendi) taastusravile“, leiab kohus, et tegemist on asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et antud tõendil kasutatud ekslik väljend ei vähenda tõendi usaldusväärsust, kuna hageja vajadus taastusravi järele on tõendatud ka varasema sama raviasutuse tõendiga toimiku lk 30. Hageja esitatud Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teatisega ravile kutsumise kohta (toimiku lk 61) on tõendatud, et saatekirja alusel on hageja vastu võetud ravile Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse ning hagejal tuleb ravi eest tasuda 1640 krooni.
31.Kohus leiab, et ülalviidatud tõendiga on tõendatud kannatanu vajadus kanda seoses raviteenuste osutamisega kulusid summas 1640 krooni ning kostjalt tuleb vastav summa välja mõista. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et vajadus kanda kulusid seoses raviteenustega tuleneb 07.08.2009.a aset leidnud liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud tervisekahjustustest, mistõttu esineb põhjuslik seos kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ja kantavate kuludega. Kohus leiab, et hageja nõue 1640 krooni hüvitamiseks on põhjendatud VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 alusel, kuivõrd ilma õnnetuse toimumiseta ei oleks hagejal tekkinud vajadust minna taastusravile Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse. VÕS § 130 lg 1 alusel on kostja kohustatud hüvitama hagejale tema tervise kahjustamisest tulenevad kulud sõltumata sellest, kas hageja on vastavad kulud juba kandnud või hagejal tuleb kulusid kanda tulevikus. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hageja taastusravi vajalikkus ei ole seotud 07.08.2009.a aset leidnud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuste ravimisega.
32.Hageja on lisaks Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ravikuludele summas 1640 krooni nõudnud kostjalt ka 10 vanniprotseduuri kulude hüvitamist summas 10x80 = 800 krooni ning 10 käsimassaaži protseduuri kulude hüvitamist summas 10x 110 krooni = 1100 krooni. Kostja on ka antud hageja nõudele vastu vaielnud ning on leidnud, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks 10 vanniprotseduuri ja 10 käsimassaaži vajalikkus.
Antud osas nõustub kohus kostja vastuväidetega. Hageja esitatud OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK tõendist (toimiku lk 30), OÜ Mustamäe Polikliiniku PAK saatekirjast (toimiku lk 51) ega ka Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teatisest ravile kutsumise kohta (toimiku lk 61) ei nähtu, et hageja vajaks oma tervisekahjustuste raviks nimelt vanniprotseduure ja käsimassaaže ning mõlemaid protseduure nimelt 10 korra osas. Antud osas ei ole hageja oma nõuet tõendanud, mistõttu kohus jätab rahuldamata hageja nõude 10 vanniprotseduuri hüvitamiseks summas 800 krooni ja 10 käsimassaaži protseduuri hüvitamiseks summas 1100 krooni ehk kokku summas 1900 krooni.
33.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista kostja poolt nõude tunnustatud osas 1246 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus) krooni ja 90 senti (hageja kulud ravimitele ja visiiditasudele) ning 2495 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend viis tuhat) krooni (hageja kulud hambaproteesidele). Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kulud taastusravile summas 1640 (üks tuhat kuussada nelikümmend) krooni. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 381 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni ja 90 senti. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
34.Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 834 lõikele 1 on vedaja vastutus seoses reisija surmaga või reisijale kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju eest piiratud 3 360 000 krooniga reisija kohta. Kohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa antud piirmäära ei ületa.
35.Teiste asjas kogutud tõendite osas leiab kohus, et need ei tõenda asjas vaidlusaluseid asjaolusid. Hageja esitatud saatekiri proteesi valmistamiseks ning proteesi valmistamise eest esitatud arve (toimiku lk 31 ja 32) tõendavad, et hageja tasus hambaproteesi valmistamise eest 2495 krooni, millises osas on kostja hageja nõuet tunnistanud ning selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja esitatud ülejäänud tõendid (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart, toimiku lk 6, teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, toimiku lk 7, liiklusõnnetuse akti lisaleht, toimiku lk 8, Põhja Politseiprefektuuri sündmuskoha vaatlusprotokollid, toimiku lk 9-14 ja sellele lisatud fototabel, toimiku lk 15-16, samuti liiklusõnnetuse tunnistajate ülekuulamise protokollid, toimiku lk 17-25 ja väärteomenetluse lõpetamise määrus, toimiku lk 26) tõendavad liiklusõnnetuse toimumisega seotud asjaolusid, väärteomenetluse läbiviimise käiku ning hageja vigastuste iseloomu, kuid ka selles osas ei ole poolte vahel vaidlust, kuna kostja ei ole hagiavalduses esitatud vastavaid asjaolusid vaidlustanud. Eeltoodu tõttu ei tõenda nimetatud tõendid asjas vaidlusaluseid asjaolusid. Menetluskulud
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hai rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse, nõudes kostjalt algselt 9765 krooni väljamõistmist. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet 8 305 kroonini. Kostja on menetluses tunnistanud hageja nõuet summas 3 286,10 krooni ning täiendavalt lisaks kostja poolt tunnistatud osale on kohus kostjalt välja mõistnud 1640 krooni. Kostja on märkinud, et hageja ei pöördunud enne kohtumenetluse alustamist kostja poole ettepanekuga hüvitada kahju vabatahtlikult, mistõttu on hageja kohtu hinnangul osaliselt alustanud tarbetu kohtumenetluse kostja vastu. Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
38.Harju Maakohtu 17.05.2010.a määrusega on kohus rahuldanud hageja taotluse anda talle
riigi õigusabi. Määruse kohaselt on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 3 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuivõrd käesolevas asjas jättis kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda, ei saa kohus kostjalt menetluskulusid välja mõista osas, mille kandmisest hageja oli vabastatud. Kuivõrd hagejal ei ole kohustust hüvitada riigi õigusabi kulusid, tuleb antud kulud hüvitada riigieelarve vahenditest.
39.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse anda talle menetlusabi ning vabastata ta riigilõivu tasumisest. Kohus selgitab hagejale, et kooskõlas riigilõivuseaduse § 22 lõikega 1 punktiga 11 ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Seega ei olnud hageja antud asjas hagiavalduse esitamisel kohustatud riigilõivu tasuma, mistõttu puudus vajadus hagejale menetlusabi andmiseks.
Hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus
40.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus.
41.RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.
42.Eesti Advokatuuri Juhatuse 15.12.2009.a. otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (jõustunud 01.07.2010, edaspidi: Kord) p 37 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 250 krooni iga poole tunni kohta. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 250 krooni iga poole tunni kohta.
43.Vandeadvokaat Tiina Mare on esitanud kohtule 06.10.2010.a kirjaliku taotluse, milles palub tasuda Advokaadibüroole Tiina Mare Hiob OÜ riigieelarvest eraldatud vahendite arvel osutatud õigusabi eest töötasuna 5400 krooni, millele lisandub käibemaks 1080 krooni, seega kokku 6480 krooni. Õigusabi osutamine sisaldas konsultatsioone hagejale, asjaolude ja hageja seisukohtadega tutvumist ning õiguslikku analüüsi, tõendite kogumist, hagiavalduse koostamist ning täiendavate õigusdokumentide koostamist. Nimetatud summa koosneb:
1.konsultatsioonid hagejale kokku 5 tundi (6 x 150 krooni = 900 krooni + 4x 250 krooni = 1000 krooni) = 1900 krooni
2.hagiavalduse koostamine 4 tundi (8 x 150 krooni) = 1200 krooni
3.täiendavate dokumentide koostamine 2 tundi (6x 250 krooni) = 1500 krooni
4.erialase kirjandusega tutvumine (1 x 150 krooni) = 150 krooni
5.normatiivmaterjali selekteerimine ja läbitöötamine (1x 150 krooni) =150 krooni
6.tutvumine meditsiiniliste kaartidega (1x 250 krooni) =250 krooni
7.HNR hinnakirja analüüs (1x 250 krooni) = 250 krooni -----------------------------------------------------------------------------------------------------------kokku 5400 krooni
44.Juhindudes RÕS §-st 21 ning Korra p 37 ja 38, peab kohus esindaja taotlust põhjendatuks ja leiab, et tasu riigi õigusabi osutamise eest kuulub väljamaksmisele taotletud summas. Eeltoodust lähtuvalt tuleb riigieelarve vahenditest tasuda Advokaadibüroole Tiina Mare Hiob OÜ vandeadvokaat Tiina Mare Hiob töötasuna tema poolt antud riigi õigusabi eest 5400 krooni, millele lisandub käibemaks ehk 1080 krooni, kokku 6 480 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni. Käesolev lahend tuleb pärast jõustumist saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.