Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.05.2009.a. poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 30 849,60 krooni ja võttis nimetatud lepinguga endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda alates juunist 2009 igakuuliselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks 2000 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed xxxxxxxx-x korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluva intressimaksega kokku, ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06% päevas. Hoolimata korduvatest meeldetuletusest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud kommunaalmaksete, intressimaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja saatis 07.12.2009 kostjale vastavasisulise kirja. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlasumma 40 143,50 krooni, tasumata intressimaksed 5 057,85 krooni ja leppetrahvi suuruses 5000 krooni, seega kokku 50 201,35 krooni; välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtuistungil hageja vähendab nõuet ja palub viivise välja mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni (tl 77-78).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja kasvatab üksi kahte last; pärast koondamist 2009.a. novembris jäi ta töötuks. Käesoleva aasta maikuus sai ta ajutise töö ja selle tõttu on suutnud tasuda juuni- ja juulikuu kommunaalmaksed. Kostja on korduvalt püüdnud oma korterit müüa, et tasuda võlad ja otsida oma perele odav puuküttega üürikorter, kuid pole korterile ostjat leidnud (tl 60-61).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

2 (5)

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 27.05.2009.a. sõlmitud lepingu koopia (tl 6); koondi korteri Võrus xxxxxxxx-x võlgnevuse, kommunaalmaksete arvestuse ja tasumise kohta (tl 7); ärakirja hageja kirjast kostjale 07.12.2009 (tl 8). Kostja on esitanud Eesti Töötukassa tõendi (tl 62); laste sünnitunnistuste ja linnavalitsuse korralduste laste perekonnanimede muutmise kohta koopiad (tl 63-66). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepinguga (tl 6) on tõendatud, et 27.05.2009.a. on OÜ Võru Kinnisvara ja S. S. (võlgnik) sõlminud lepingu alljärgnevas: 1.1. Lepingu järgi võlgneb võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale seoses kommunaalmaksete ja halduskulude mitteõigeaegse tasumisega korteri Võru xxxxxxxx-x eest seisuga 27.05.2009 30 849,60 krooni ja ta tunnistab seda võlgnevust täies ulatuses. Summa ei sisalda makseid 2009.a. maikuu eest. 1.2. Võlgnik kohustub võlasumma OÜ Võru Kinnisvarale tagasi maksma koos muude lepingust tulenevate summadega lepingus toodud tingimustel ja täitma kõik lepingu järgi endale võetud kohustused. 2.1. Võlgnik kohustub tasuma alates juunist 2009 igakuuliselt 2 000 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed ja halduskulud xxxxxxxx-x korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluvate intressimaksetega kokku, OÜ Võru Kinnisvara arvele või OÜ Võru Kinnisvara kassasse hiljemalt iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Võlasumma ja lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt arvestatakse igakuulist intressi suuruses 0,06% päevas, mis lisandub lepingus toodud võlasummale. 3. Lepingus toodud kõigi summade maksete teostamise päevaks loetakse päeva, mil võlgniku poolt lepingujärgselt makstud summa on laekunud lepingus nimetatud OÜ Võru Kinnisvara arvelduskontole või kassasse. Lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral maksab võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (kaasa arvatud tasumata igakuulised kommunaalmaksed ja halduskulud). Viivise arvestamist alustatakse lepingus nimetatud summa, intressi või muu lepingus toodud summa maksmise või tasumise tähtaja saabumise päevast ja lõpetatakse makse tegeliku teostamise päevaga. Võlgniku poolse lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamisel tasutakse OÜ Võru Kinnisvara esmajärjekorras võlgnevus viiviste ja intresside võlgnevuse osas, seejärel jooksva perioodi kommunaalmaksed ja halduskulud ning seejärel võlgniku võlgnevus kommunaalteenuste mitteõigeaegse tasumise osas. 4. Kui võlgnik on jätnud tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata käesoleva lepingu punktis 2.1 toodud makse (kaasa arvatud igakuulised kommunaalmaksed, halduskulud ja /või intressimaksed) või on rikkunud muid käesoleva lepingu tingimusi, on OÜ Võru Kinnisvara õigus pöörduda punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse ja arvestatud viiviste, intresside ning muude lepingust tulenevate summade (kaasa arvatud igakuulised tasumata kommunaalmaksed ja halduskulud) sissenõudmiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poole. Pooled on kokku leppinud, et kui OÜ Võru Kinnisvara on pöördunud käesoleva lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 5 000 krooni.

3 (5)

Korteri Võrus xxxxxxxx-x võlgnevuse, arvestatud maksete ja tasumise koondist (tl 7) nähtuvalt on kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 40 143,50 krooni ja intresse 5057,85 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse suurust. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele ning kostja õigeksvõtule tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus hageja ees 40 143,50 krooni on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotleb kostjalt intresside 5 057,85 krooni ja leppetrahvi 5 000 krooni väljamõistmist. Kostja taotleb intresside ja leppetrahvi suuruse vähendamist, kuna ta ei rikkunud kohustusi süüliselt; ta ei näinud ette, et ta kaotab töö. Hageja leiab, et kostja võlg hageja ees on suhteliselt pikaajalise iseloomuga ning seotud kostjal juba enne hagejaga 27.05.2009.a. lepingu sõlmimist alates 2008.a. algusest kogunenud võlaga, mis oli tingitud kommunaalmaksete ja halduskulude maksmata jätmisest; kostja on võtnud töötamise ajal korduvalt pangalaenu, sh viimati 2007.a. kahel korral, seega on ta võtnud ka laenuga seonduvaid riske (tl 72-73). VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et intressid ja leppetrahv on ülemäära suured. Lepingu p 2.1 ja 4 kohaselt (tl 6) on pooled kokku leppinud, et võlasumma ja lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt arvestatakse igakuulist intressi suuruses 0,06% päevas, mis lisandub lepingus toodud võlasummale; kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 5 000 krooni. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja võlgnevuse likvideerimisel ligi aasta kestel ainult kahel korral tasunud koos kommunaalteenustega kokku 2 500 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et intressid ja leppetrahv on ülemäära suured. Intresside ja leppetrahvi tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes lepingu sõlmimise ajal tunnistatud võla ja haginõude suurusi, nähtub, et kostjal on ligi ühe aasta jooksul võlasumma hoopis suurenenud üle 9 000 krooni. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes seoses laste kasvatamisega ja vahepeal töökoha puudumisega, ei saa olla aluseks intresside ja leppetrahvi vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudest vaid 25 protsenti.

4 (5)

VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Pooltevahelise lepingu p 3 kohaselt maksab võlgnik lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral hagejale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (tl 6). Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 40 143,50 kroonilt alates 19.oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 50 201,35 krooni ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 40 143,50 kroonilt alates 19.oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu 15.juuli 2010.a. määrusega on määratud S. S. le tema huvide kaitseks ilma hüvitamiskohustuseta riigi arvel esindajaks vandeadvokaat Mall Saar (tl 53-55, 59). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Vandeadvokaat Mall Saar on esitanud taotluse määrata S. S. le osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 2 400 krooni (tl 75-76). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja vandeadvokaat Mall Saarele tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 2 400 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.