Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2010.a kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17328
Tsiviilasi
Osaühingu T avaldus AS-i HGpankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja Osaühing T (registrikood XXX asukoht XXX) Võlausaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige M I Võlgnik AS HG(registrikood XXX asukoht XXX) Võlgniku juhatuse liige E V Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki O
Kohtuistungi toimumise aeg
6. oktoober 2010.a
raamatupidamisdokumentatsioon. Kui E V teabe andmise kohustust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
Harju Maakohtu 04.08.2010 määrusega liideti esitatud avaldused ühte menetlusse ja loeti tsiviilasja numbriks 2-10-17328. 30.08.2010 määrusega võttis kohus vastu Osaühingu EEWIloobumise pankrotiavaldusest ning lõpetas selles osas menetluse. Osaühing T on tasunud 14.08.2010 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 15 000 krooni. M I on Osaühingu T eest 09.09.2010 tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni. Kokku on Osaühing T tasunud ajutise halduri tasu katteks 30 000 krooni. Harju Maakohtu 09.09.2010 määrusega nimetas kohus AS-i HG ajutiseks pankrotihalduriks Heikki O. Ajutise pankrotihalduri aruanne Heikki O esitas 04.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku poolt esitatud andmetel AS-i HG varade bilansiline väärtus (seisuga 31.05.2010) 8 829 328,07 krooni. Vara reaalseks väärtuseks hindab haldur 3 492 679,84 krooni. Kohustuste kogusuurus võlgniku poolt esitatud andmetel on vähemalt 5 535 224,83 krooni. Arvestades asjaolusid, et võlgniku vara koosneb debitoorsetest nõuetest kogusummas 2 942 679,84 krooni, deponeeritud rahast pangas ja ühest kinnisasjast, millele on seatud hüpoteek AS-i Swedbank kasuks kogusummas 4 225 000 krooni ja mille turuväärtus on vaid ca 550 000 krooni, ning käesoleva arvamuse seisuga sissenõutavaks muutunud nõuete suurust, on alust arvata, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate kõiki nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et AS-i HG majandustegevus on olnud kahjumlik alates 2008. majandusaasta lõpust. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2009. majandusaasta lõpus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust väita, et võlgniku endise juhatuse liikme Andres Puusepa poolt, kes oli juhatuse liige ajavahemikus 19.02.2003-09.08.2010, on jäetud täitmata ÄS § 180 lg 51 tulenev äriühingu juhatuse liikme kohustus. Kas ja mis mahus on nimetatud tegevusetuse tõttu kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve, vajab täiendavat analüüsi. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada üldisest majanduslangusest mõjutatud ehitusturgu ja kinnisvara väärtuse langust. Täiendavat kontrollimist vajab asjaolu, mis põhjusel 2007-2008. aastatel vähenes võlgniku varade väärtus, samas aga suurenesid võlgniku kohustused. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku vara koosneb põhiselt ühest kinnisasjast ning nõuetest seitsme võlgniku vastu, siis on pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid olemas. Võlgniku varalisest seisust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et AS-i HG suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia täiendav analüüs arveldusarvelt nähtuvate kannete ning kinnisvara- ja muude oluliste tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Ajutine haldur ei näe võimalusi pankrotimääruse tegemise järel kaaluda võlgniku tervendamist, kuid võlgniku tervendamise otsustamine sõltub eelkõige võlausaldajate otsustest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik tunnistas, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks ega suuda täita võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus AS-i HG pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 28 800 krooni, millele lisandub
sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AS-i HG pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Heikki O. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on ka ise tunnistanud, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara reaalne väärtus 3 492 679,84 krooni ning kohustusi 5 535 224,83 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb AS-i HG pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Samuti peab ajutine haldur vajalikuks edasise menetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme tegudes on kuriteo tunnuseid. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku seaduslikku esindajat esitama haldurile võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. Kohus leiab, et kuna AS-i HG olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnik ei suuda täita võlausaldajate nõudeid, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige E V (isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele on võlgniku juhatuse liige E V (isikukood XXX) kohustatud hiljemalt 25.10.2010 haldurile üle andma AS-i HG vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel E V e trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse
arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 28 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 38 304 krooni välja mõista võlgnikult, AS-ilt HOLLIGER GRUPP. Osaühing T tasus 14.08.2010 PankrS § 11 alusel kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni. M I tasus Osaühingu T eest 09.09.2010 kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu katteks 15 000 krooni. Kokku on Osaühing T tasunud ajutise halduri tasu katteks 30 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab AS-i HG pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb Osaühingule T ja M I tagastada tagatiste kontole tasutud 30 000 krooni, s.o kummalegi vastavalt 15 000 krooni.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.