Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 15. 15.oktoober 201 2010. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number
2-10-873
Tsiviilasi
BTA Apdrošina Apdrošinašanas Akciju Sabiedri Sabiedriba Eesti filiaali hagi A M’i vastu 18 388 krooni ja 46 senti nõudes. nõudes. Hageja:: BTA apdrošin apdrošina sabiedriiba Eesti filiaal, ašanas akciju sabiedr filiaal, Menetlusosalised ja nende Hageja registrikood registrikood 11223507, asukoht Järvevana tee 9, Tallinn esindajad 11314, 1314, Harjumaa, Harjumaa, esindaja volikirja alusel Andrus Andrus Reidi, isikukood xxxx. xxxx. Kostja: A M, M, isikukood isikukood xxxx, xxxx, eluko elukoht koht xxxx. xxxx. Kirjalikus menetluses
Resolutsioon: Resolutsioon: Rahuldada BTA Apdrošina Apdrošinašanas Akciju Sabiedri Sabiedriba Eesti filiaali hagi A M’i M’i vastu 18 388 krooni ja 46 senti nõudes tervikuna. ervikuna. Välja mõista A M’i M’ilt ’ilt BTA Apdrošinašanas Akciju Akciju Sabiedriba kasuks 18 388 (kahe kaheks heksa ksateist tuhat kolm kolms olmsada kaheksakümme kaheksakümmend kümmend kaheksa) kaheksa) krooni võlgnevuse katteks ja 4 000 (neli (neli tuhat) krooni kohtukulude katteks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Rakvere kohtumaja 15.10.20 .10.201
.10.2010.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.
kantselei
kaudu
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. Tsiviilasi nr. 2-10-873 BTA Apdrošinašanas Akciju Sabiedriba Eesti filiaali hagis A M’i vastu 18 388 krooni ja 46 senti nõudes on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale saabunud alluvusel Pärnu Maakohtust TsMS § 486 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.04.2010.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 04.05.2010.a. määrusega on keeldutud asja edasisest menetlemisest ja saadetud tsiviilasi alluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, kuivõrd kostja elab Lääne-Viru maakonnas. Kohus 02.06.2010.a. määrusega kohustada avaldajat BTA Apdrošinašanas Akciju Sabiedriba Eesti filiaali hiljemalt 14 päeva jooksul, arvates käesoleva määruse saamisest, esitama kohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus saabus kohtule 15.06.2010.a. Hagiavalduse kohaselt toimus 22.06.2007.a. kella 15 ajal Rakvere-Luige tee 11,2 kilomeetril liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes, juhtides sõidukit xxxx, reg.nr. xxxx. Kostja sõitis tagant otsa sõidukile xxxx, reg.nr. xxxx, põhjustades sellega viimasele liikluskahju. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse olles mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, mida kinnitab Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 17.03.2008.a. teatis. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustatud BTA Kindlustuse poolt. Sellest tulenevalt hageja hüvitas kannatanule tekitatud kahju summas 17 638 krooni ja 46 senti vastavalt Finnich Motor Insurers Centre arvele. Kahjujuhtumi käsitluskulu on 750 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvise ja käsitluskulude katteks kokku 18 388 krooni ja 46 senti, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud LKindlS §-de 7 lg. 1, 48 lg. 2 p. 2 ja lg. 3 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud asjaolusid tõendavad otsus kahju kohta, arved, liikluskindlustuse poliis, pretensioon, teatis, maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendav volikiri. Kohus 16.06.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagiavalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 19.07.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta, esitab omapoolsed vastuväited. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud arved esitatud summades ei ole põhjendatud, sest arvest nähtuvalt ei teinud kannatanu ainult värviparandusi, mis tulnuks teha pärast liiklusõnnetust, vaid värvis üle terve auto. Kuigi kannatanu elukoht on Eestis, on autole remont tehtud Soomes. Kostja on seisukohal, et remont tulnuks teha Eestis, kui auto on Eestis arvel ning kindlustatud Eesti firma poolt. Liiklusõnnetus juhtus 22.06.2007.a., kuid auto on teenindusse viidus alles 15.04.2008.a. Seega võis auto kahjustusi saada veel viidatud ajavahemikul, kuna puudub dokument, kus oleksid fikseeritud auto kahjustused. Selletõttu ei saa kindel olla, et kannatanu lasi parandada vaid õnnetusest saadud kahjud. Arvetest selgub, et auto oli punane, kuid kostja on veendunud, et õnnetuse hetkel polnud auto punane, vaid rohekas, mistõttu tundub kostjale, et autole on tehtud värvi vahetus. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega ja oleks nõus ka kompromissiga. III. Asja kohtulik menetlus. Kohus 20.07.2010.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks hiljemalt 01.09.2010.a. Hageja kohtule 09.08.2010.a. saabunud seisukohas kostja vastusele selgitab, et kostja vastuväited on eksitavad. Kannatanu M. R alaline elukoht on xxxx, mida kinnitab Ida
Politseiprefektuuri teatis. Kahjustada saanud sõiduk xxxx reg. xxxx on arvel Soome Vabariigis ja see asjaolu nähtub ka numbrimärgist. Tähtsust pole selles, millises kindlustusfirmas on sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustatud, kuna kindlustusandja ei ole protsessis kohustatud isikuks. LKindlS § 44 lg. 4 kohaselt sõiduki vigastuse või hävimise kahju suurust hinnatakse lähtudes sõiduki põhilise kasutamise koha või registreerimise riigi hindadest ja tariifidest. Sõiduk on registreeritud Soomes. LKindlS § 47 lg. 2 kohaselt varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Sama paragrahvi lg. 3 järgi varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kannatanu sõiduk on taastatud sõiduki detailide remontimise teel ja kannatanu on esitanud vastavad tõendid, mille alusel on kahju hüvitatud. Kuna liiklusõnnetuse põhjustas kostja, olles alkoholijoobes, ongi hageja nõue kostja vastu. Hageja on seisukohal, et sõiduki taastamiskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja vastuväide auto värvuse osas pole usutav, kuna kostja oli alkoholijoobes ega pruugigi auto värvust mäletada. Kostja pole ühtegi oma vastuväidetest tõendanud, on oma vastuses jäänud paljasõnaliseks. Kuna kostja hagi ei tunnista, siis hageja mingit kompromissi võimalust ei näe. Hageja palub hagi rahuldada. Pooled kirjalikus menetluses kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, arvamuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud.
kannatanu M. R ei ole menetlusosaline, ei ole asjakohased kostja tõstatatud küsimused ja oletused kannatanu tegemiste või mittetegemiste kohta.
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 20.
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.