Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr. 2-09-55692 kuussada krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest, kui kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale kahju metsavargusega, milles tunnistas end süüdi ja lubas hagejale kahju kompenseerida. 05.03.2009.a sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel pidi kostja maksma võla summas 9000 kr 6 kuu jooksul 1500 krooniste osamaksetega. Kostja ei ole peale 30.03.2009.a esimese makse, 1500 krooni tasumist rohkem hagejale midagi maksnud. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla 7500 kr, viivise perioodi 31.08.2009.a – 21.02.2010.a eest summas 652.50 krooni ja jätta menetluskulud, s.o. riigilõivu 1600.- kr kostja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja kinnitas, et kokkulepet viivise kohta pooltel ei olnud ja seega palub kostjalt välja mõista alates 31.08.2009.a kuni põhivõla tasumiseni arvutatava viivise seadusjärgses määras, s.t. mitte hagiavalduse määras 0,05% päevas, vaid VÕS § 113 alusel 0,02% päevas ehk 8 % põhivõlalt aastas, muus osas jäi hageja hagiavalduse juurde,. Kostja istungile ei ilmunud, kohtukutse on 15.09.2010.a. isiklikult allkirja vastu kätte saanud, 08.10.2010.a telefonivestluses teatas kostja kohtule, et on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, taotles töö tõttu istungi edasilükkamist, kuid taotlust põhistanud ei ole. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, § 413 lg.1, 2 ja § 415 tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei ole istungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ning hageja on taotlenud tagaselja kohtuotsuse tegemist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohtuotsuse tegemise seisuga 15.10.2010.a moodustab viivis 615.- krooni - perioodi 31.08.2009-15.10.2010.a, s.o. 410 päeva eest määraga 8% põhivõlalt aastas, st. 0,02% päevas ehk 1.50 kr päevas, 410 päeva x 1.50 kr = 615.- krooni.

2 (3)

Tsiviilasi nr. 2-09-55692 Menetluskuludest Vastavalt TsMS § 162 lg.1 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus, s.o. kostja H.V’e kanda ja välja mõista temalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 1600.krooni. TsMS § 174.1 lg.3, 4 kohaselt, kui kohus on hageja taotlusel määranud tagaseljaotsuse kindlaks ka hüvitatavad menetluskulud, ei või hageja nõuda hiljem menetluskulude hüvitamist, v.a.juhul kui menetlus asjas taastatakse.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.