lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-66230/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-66230/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3639
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-66230

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15. oktoober Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00

Tsiviilasja number

2-09-66230

Tsiviilasi

Osaühing G hagi osaühingu E vastu nõudes

Tsiviilasja hind

41 036,40 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing G (registrikood xxx, asukoht xxx);

42 639,67 krooni

Hageja lepingulised esindajad Aleksander L (xxx); Mart K (xxx) Kostja: osaühing E (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja Andres K (xxx).

Viimane kohtuistung

15.septembril 2010.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas

RESOLUTSIOON

1.Osaühingu G hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja osaühingult E osaühingu G kasuks võlgnevus summas 31046 (kolmkümmend üks tuhat nelikümmend kuus) krooni ja 40 senti. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud 75/100 ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.10.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud nõue ja selle põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-09-66230

1.Osaühing G (edaspidi hageja) esitas 08.12.2009.a Harju Maakohtule hagi osaühingu E (edaspidi kostja) vastu 42 639,67 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.05.2008.a teeninduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostjale osutama koristusteenuseid kostja valduses oleval objektil aadressiga Xxx, Tallinn, ning kostja kohustus talle osutatud teenuste eest tasuma vastavalt talle hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja kasutas hageja poolt osutatavaid koristusteenuseid ajavahemikul 05.05.2008-16.11.2009.a, kuid jättis tasumata teenuste eest, mis hageja poolt talle osutati ajavahemikul 01.09.200915.11.2009.a., rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 23.11.2009.a on kostja võlgnevus hageja ees summas 41 036,40 krooni. Vastavalt lepingu punktile 4.5 kohustus kostja mittetähtaegse tasumise korral tasuma viivist 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 2.2 reguleerib poolte õigused lepingu lõpetamiseks, mille kohaselt on ühel poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette kaks kuud. Lepingust tulenevalt teatas hageja kostjale 17.09.2009.a lepingus sätestatud viisil lepingu lõpetamisest alates 16.11.2009.a. Hageja poolt osutati kostjale lepingust tulenevalt koristusteenuseid ka ajavahemikul 17.09.2009-16.11.2009.a, mille eest esitati ka arved nr 200910-01/23, nr 200911-02/23 ja nr 200911-16/01, millised on kostja jätnud tasumata. Hageja on korduvalt kostjale meelde tuletanud esitatud arvete kostja poolt tähtajaks tasumata jätmist, kuid kostja on meeldetuletusi ignoreerinud ja on jätnud arved tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 41 036,40 krooni ja viivised 1 603,70 krooni, kokku 42 639,67 krooni.
2.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja teeninduslepingu 05.05.2008 (tl 4-5); E OÜ arved G OÜ-le 220910-01/23 01.10.2009 summas 16466.40 krooni; arve nr 200911-02/23 02.11.2009 summas 16380 krooni; arve nr 200911-16/01 16.11.2009 summas 8190 krooni (tl 6-8); lepingu ülesütlemisteate 17.09.2009 (tl 9); hageja järelepärimised kostjale 21.10.2009, 27.10.200910.11.2009 (tl 10-12); kostja registrikaardi väljatrüki (tl 18).

Kostja vastuväited hagiavaldusele

3.Kostja esitas 09.02.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tl 22-23). Kostja vastuse kohaselt hageja on faktieksimuses selles nagu oleks tal võlanõue kostja vastu. Hageja nõue on lõppenud, kuivõrd kostja on selle oma vastunõudega tasaarveldanud. Hageja on esitanud kostjale arveid lepinguhinda ületavas maksumuses, millest tulenevalt peab hageja a) lepinguhinda ületavas osas summad, mida kostja on tasunud, kostjale tagastama ning millest tulenevalt b) hagejal puudub õigus saada tasu summas, mis lepinguhinda ületab. Kostja on 12.11.2009.a esitanud hagejale lepingu ülesütlemise ja pretensiooni koosseisus tasaarvelduse avalduse, millega hageja tasaarveldas hageja esitatud ja hagejale tasumata arvetest tuleneva nõude oma vastunõudega, missugune tulenes hagejapoolsest kahju tekitamisest kostjale. Lepingu ülesütlemise põhjuseks on hageja poolt koristustööde mittekvaliteetne teostamine ning kahju tekitamine kostjale, mis väljendub II korruse kabinettide ja I korruse nõupidamiste ruumi klaasseintele tekitatud defektides, milleks on pikad, enamuses vertikaalse suunaga kriimustused. Hageja ei ole pretensioonile ega tasaarvelduse avaldusele seni vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal nõue, mida kostja suhtes saaks maksma panna. Nõudelt, mida ei ole, ei saa ka viivist arvestada. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt, mis hakkas kehtima alates 01.07.2009.a, määrati teostavate tööde hinnaks 11 800 krooni, kuid hageja esitas kostjale arveid summas 13 650 krooni, seega 1 850 krooni ulatuses enam kui ta oli õigustatud lepingu järgi saama. Nii esitas hageja kostjale arveid juuli ja augusti 2009 puhastusteenuste eest mõlemad summas 13 650 krooni, missugused kostja ekslikult ka tasus, mille tõttu hageja kostja arvel alusetult rikastus kokku 3 700 krooni võrra. Sarnased on samasuguse ülemäärase suurusega

2-09-66230 arved, mille on esitanud koos hagiavaldusega hageja ning mille tasumata jätmist hageja kostjale ette heidab. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt lepingulist summat ületavas summas arvete tasumist. Hagejale ekslikult lepingulisest summast kokku 3 700 krooni võrra ületavad maksed arvete nr 200908-03/24 ja nr 200909-01/24 järgi peab hageja kostjale tagastama. Kui kohus hageja nõuet mingis osas siiski tunnustab, soovib kostja hageja tunnustatud nõude osa oma vastunõude võrra tasaarveldusena vähendada ning seega tuleb hageja nõude tunnustatud osa 3 700 krooni võrra vähendada.

4.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja E OÜ teate G OÜ-le 12.11.2009 lepingu ülesütlemise ja pretensiooni kohta (tl 24-25); lisa 1 teeninduslepingule 25.04.2008/22-06-2009 (tl 26); E OÜ arved G OÜ-le 2009/08-03/24 03.08.2009 summas 16466,40 krooni, arve 20090901/24 01.09.2009 summas 16380 krooni (tl 27-28).

Poolte täiendavad kirjalikud seisukohad ja tõendid

5.Hageja oma 05.03.2010.a seisukohas kostja vastusele ei nõustunud kostja väitega, et hageja nõue on kostjapoolse tasaarveldusega lõppenud (tl 34-36). Hageja peab kostja tasaarveldusnõuet paljasõnaliseks ettekäändeks, mille eesmärgiks on kõrvale hoida lepinguliste kohustuste täitmisest ja hagejale võlgnetava tasumisest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema kontoris asuvatel klaasist vaheseintel olevad kriimustuses on tekitatud hageja töötajate poolt. Kostjal puudus hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliseks lõpetamiseks seaduslik alus. Kostja poolt esitatu, millega hagejale teatati lepingu lõppemisest, on vaadeldav lepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostjal ei olnud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ühtegi seadusest tulenevat alust, samuti ei ole ta esitanud hagejale tööde teostamise kohta ühtegi pretensiooni ega andnud lepingule mittevastavuste likvideerimiseks hagejale ühtegi tähtaega. Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise ja pretensiooni hagejale 12.11.2009.a, s.t neli päeva enne hageja poolt lepingust tuleneva etteteatamistähtajaga esitatud lepingu lõppemise jõustumist. Arvestades, et kostja poolt ei ole hagejale enne lepingu erakorralist ülesütlemist lepingust tulenevalt mingeid pretensioone esitatud, on kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine pahatahtlik ja heade kommetega vastuolus olev käitumine. Hageja pakkus kostjale lepingu lõpetamist juba alates 16.10.2010, kuid kuna kostja ei vastanud hageja teatele, järgis hageja lepingu punkti 2.2 nõudeid ja jätkas teenuse osutamist kostjale kuni kahekuulise etteteatamistähtaja möödumiseni. Kostja ei ole hagejale teinud takistusi puhastusteenuse osutamiseks võttes sellega hageja pakkumise omaks ja kiites hageja tegevuse heaks. Hageja on samas tegutsenud heas usus ja täitnud endale lepinguga võetud kohustusi. Kostja käitumine, mis seisneb hagejale põhjendamatute nõuete esitamises, on vastuolus heade kommetega ja hea äritavaga. Kostja püüab talle tekkinud kahju teadvalt valeandmeid esitades põhjendamatult hageja süüks pöörata. Kostja poolt hagejalt nõutav kahju on tekkinud kostjale enne hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist, hagejast sõltumata ja hagejale teadmata asjaoludel. Hageja tunnistab kostjale esitatud arvete nr 200908-03/24, nr 200909-01/24, nr 200910-01/23, nr 2009111-02/23 ja nr 200911-16/01 mittevastavust lepingu lisale nr 1 ja põhjendab seda raamatupidaja eksimusega. Tulenevalt eeltoodust vähendab hageja haginõude suurust ja kostja vastu esitatud põhinõuet 9 990 krooni võrra. Hageja arvestab kõrvanõudeks olevad viivised ümber ja arvestab viivised lepinguga kooskõlla viidud arvete suurusele. Tulenevalt põhinõude vähendamisest palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 31 046,40 krooni ja viivised 14 053,95 krooni, kokku 45 100,35 krooni.
6.Hageja esitas täiendavate tõenditena kostja esindaja AEe-kirja 28.04.2008 hageja esindajale (tl 38); CTOÜ esindaja JAeksperthinnangu (tl 39-40); TK arvamuse E OÜ klaasist vaheseintel/ustel olevate kriimustuste võimalikust tekkepõhjusest (tl 42-44); hageja pakkumine kostjale 28.02.2008 (tl 85); hooldusteenuse akt 16-18.04.2004 (tl 86); E OÜ arve G OÜ-le nr 20080421/02 21.-04.2008 summas 12862 krooni (tl 87).

2-09-66230

7.Kostja 01.06.2010.a vastuse kohaselt ei ole hageja esitanud arusaadavat viivise arvestust (tl 54-55). Kostja ei saa olla viivituses selliste arvete tasumisega, mis on esitatud ebaõiges summas ning missuguste arvete ebaõigsust hageja ise möönab. Hageja ei ole kostjale esitanud õigeid arveid, kuigi tema väidetel on esitatud arved põhisummas valed. Kuivõrd arved on põhisummas valed, on need valed ka käibemaksuarvestuse osas. Hageja ei ole arvestanud käibemaksu mõju. Arvestades, et hageja tunnistab valede arvete tegemist ja lepingus sätestatust enam saamist, tuleb arvestada ka hagejale tasutud summat koos käibemaksuga. Nii peaks kostjale tehtud arve nr 200908-03/24, mille kostja hagejale koos käibemaksuga tasus summas 16 466,40 krooni, tegelikult olema koos käibemaksuga 14 246,40 krooni, vahe on seega tegelikult 2 220 krooni kostja kasuks. Nii peaks kostjale tehtud arve nr 200909-01/24, mille kostja hagejale koos käibemaksuga tasus summas 16 380 krooni, tegelikult olema koos käibemaksuga 14 160 krooni, vahe seega 2 220 krooni kostja kasuks. Seega peab hageja oma põhinõuet muudest vastuväidetest hoolimata veelgi vähendama, mis omakorda tingib viivise arvestuse ebaõigsuse ka sellest asjaolust tulenevalt. Kostja leiab, et hagejal puudub üldse õigus viivisele, kuivõrd tema põhinõue on segane ning ta ei ole seda vaatamata osundatule õigeks korrigeerinud.
8.Kostja esitas täiendavate tõenditena hageja e-kirja 26.06.2008 kostjale (tl 57); SEB siseriikliku laekumise teatise 13.11.2009 (tl 58); MAe-kirja 22.09.2009 kostjale klaaside defektidest (tl 5960); MA e-kirja 13.10.2009 kostjale hinnapakkumine (tl 62); AKOÜ hinnapakkumine 0001702 13.10.2009 (tl 63); HJOÜ avaldus 19.10.2009 EKAS-le kindlustushüvitise saamiseks (tl 64-65); E OÜ arve G OÜ-le nr 200804-21/02 21.-04.2008 summas 12862 krooni (tl 82); OÜ EJ juhatuse liikme AE selgituse 29.06.2009 (tl 83).

Poolte seisukohad kohtuistungitel

9.Kohtuistungil 09.06.2010.a esitas hageja kirjalikult täiendava haginõude põhjenduse ja uue viiviste arvestuse, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 31 046,40 krooni ning viiviseid 1672,55 krooni kuni hagi esitamiseni 08.12.2009 ja täiendavalt viivised põhinõudelt 32046,40 krooni protsendina (0,15 %) päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt TsMS § 367 sätetele (tl 66-68).
10.Kohtuistungil 15.09.2010.a jäid pooled oma varem esitatud seisukohtade juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

11.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, asus järgmistele seisukohtadele: Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu suhtes, et 05.05.2008 sõlmitud teeninduslepingu alusel osutas hageja kostjale puhastusteenust kostja objektil Xxx Tallinn (p 1.1.) Lepingu punkt 2.1. kohaselt kehtis leping kuni 05.05.2009, pikenedes üheks aastaks, kui pooled ei teata vähemalt 1 kuu enne lõpptähtaega pikendamisest loobumisest. Punkt 2.2. kohaselt poolel on õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele kirjalikult kaks kuud ette. Punkt 4.1. kohaselt koristuse tasu on kokkulepitud lisas nr 1. Hinnale lisandub puhastuskemikaalide hind (p 4.2.) ja hindadele omakorda käibemaks (p 4.3.) Teenuse eest tasumine toimub täitja arvete alusel, maksetähtajaga 7 päeva arves esitamise kuupäevast alates (p 4.4.). Punkt 4.5 kohaselt mittetähtaegse tasumise korral kohustub tellija tasuma viivist 0,15 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 4-5).

2-09-66230 17.09.2009 e-kirjaga teatas hageja esindaja TLkostja esindajale KR teeninduslepingu lõpetamisest vastavalt lepingu p-le 2.2. alates 16.11.2009, kostja nõusolekul alates 16-10-2009 (tl 9). Hageja esitas kostjale puhastusteenuse osutamise eest september –oktoober-1-15 november 2009 arved 20910-01/23 01.10.2009 summas 16466.40 krooni; arve nr 200911-02/23 02.11.2009 summas 16380 krooni; arve nr 200911-16/01 16.11.2009 summas 8190 krooni (tl 6-8); Teeninduslepingu lisa nr 1 kohaselt määrati teostatavate tööde hinnaks alates 01.07.2009 11800 krooni, millele lisandub prügikottide ja puhastuskemikaalide hind, millele lisandub käibemaks (tl 26). Eeltoodule vaatamata esitas hageja kostjale 2009 juulikuu ja augustikuu eest arveid puhastusteenuse eest summas 13650 krooni kuus (tl 27-28). Hageja tunnistas menetluse käigus kostjale esitatud arvete nr 200908-03/24, nr 200909-01/24, nr 200910-01/23, nr 2009111-02/23 ja nr 200911-16/01 mittevastavust lepingu lisale nr 1 ja vähendas hageja haginõude suurust ja kostja vastu esitatud põhinõuet 9 990 krooni võrra summani 35486,40 (14246,40+14160+7080) ning täiendavalt seoses 2009 juuli-augusti arvete mittevastavusega summas 4400 krooni, so hageja lõplikuks põhinõude summaks jäi 31046,40 krooni. Kostja poolt hagejale 12.11.2009 esitatud teate kohaselt lepingu ülesütlemise ja pretensiooni kohta teatas kostja 05.05.2008 teeninduslepingu omapoolsest ülesütlemisest alates 14.11.2009 ja tegi hagejale ettepaneku teha arvete 200910-01/23 summas 16466,40 krooni ja arve 20091102/23 summas 16380 krooni, kokku summas 32846.40 krooni osas tasaarvestus ja nõudis ülejäänud summa 40072.22 krooni tasumist (tl 24-25). Kostja lepingu ülesütlemise ja tasaarvestusavalduse kohaselt oli ülesütlemise põhjuseks hageja poolt koristustööde mittekvaliteetne teostamine ning kahju tekitamine kostjale, mis väljendub hageja poolt II korruse kabinettide ja I korruse nõupidamiste ruumi klaasseintele tekitatud defektides, milleks on pikad, enamuses vertikaalse suunaga kriimustused. Kostja arvates nimetatud kriimustused saavad olla tekitatud klaaside pesemise-hooldamise käigus, kui klaaspindade pesemiseks on kasutatud vahendeid, mis kokkupuutel klaaspinnaga kahjustavad klaasi pinda ning mille tagajärjel tekivad klaasidele kriimustused. AKOÜ poole, kelle arvamuse kohaselt on klaasidefektide ainsaks kõrvaldamise võimaluseks kahjustatud klaasseinte väljavahetamine. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hageja hooletuse tõttu on rikutud 15 klaasi kokku 35,7 m2 klaaspinda ja kostjale tekitatud oluline kahju summas 97227.50 krooni. Kahju suuruse aluseks on AKOÜ poolt tehtud hinnapakkumine. Nimetatud nõudest 30 % summas 24308,88 krooni hüvitas kindlustus vastavalt kostja poolt esitatud kahjunõude avaldusele. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus, kas pooltevaheline teenindusleping lõppes vastavalt hageja ülesütlemisteatele korraliselt (VÕS § 195) või vastavalt kostja ülesütlemisteatele erakorraliselt (VÕS § 196) ja kas hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele võimaldavad kostja nõuet hageja nõudega tasaarvestada (VÕS § 200 lg 4). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal puudus hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliseks lõpetamiseks seaduslik alus. Kostja avalduse kohaselt on teeninduslepingu erakorralise üles-

2-09-66230 ütlemise aluseks hagejaga poolt lepingu täitmisel töö ebakvaliteetne teostamine ja selle käigus kostjale kahju tekitamine. VÕS § 196 lg 1 kohaselt erakorralise ülesütlemise puhul kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Kostja poolt esitatud MA(AKOÜ) 22.09.2009 e-kirja kohaselt AKOÜ teostas kostjale tellimusega mai 2007 tarnitud ja paigaldatud klaasseinte visuaalse ülevaatuse Xxx Tallinnas. Teise korruse kabinettide ja esimese korruse nõupidamiste ruumi klaasseintel on tekkinud defektid: pikad kriimustused, mis on enamuses vertikaalse suunaga. Osadel esimese korruse kabinettide klaasseintel olid näha tekitatud korrapärased „jäljed“, mis lähemal vaatlusel osutusid määrdunud kohtadeks (õli?) klaasi pinnal. Vaatluse tulemusena jääb mulje, et klaasidel olevad kriimustused võivad olla tekitatud pesemisehooldamise käigus, tõenäoliselt mingisuguse metallist eseme kokkupuutel klaasiga. Klaasidel olevate defektide edukaks kõrvaldamiseks on ainus lahendus klaaside väljavahetamine (tl 59-60). Kostja esindaja A.E 28.04.2008 e-kirja kohaselt hagejale kriimustused kostja ruumide klaasvaheseintel olid juba enne pooltevahelise 05.05.2008 teeninduslepingu sõlmimist (tl 38). Hageja koostööpartneri CTOÜ eksperthinnangu kohaselt on kostja büroo Xxx Tallinn klaaspindade kahjustused trepil ning klaasvaheseintel (kriipsud) tekitatud mehaaniliselt ning ei saa olla klaaside ehitusjärgse pesu või regulaarkoristusel klaaside kohtpuhastamise käigus tekkinud. Kuna mehhaanilised kahjustused asuvad klaasidele paigaldatud dekooridest ülal ca 80 cm, siis võib eeldada, et need on tekkinud dekooride paigaldamise käigus(tl 40, 57). TK(10 aastat kogemust kleepkilede valdkonnas) arvamuse kohaselt on ülimalt vähetõenäoline, et kriimustused/kahjustused oleksid saanud tekkida kleepkilede paigaldamise käigus või tõttu. Samas ei soovi ta väita, et kriimustused on klaaspinna pesija (koristusfirma) poolt tekitatud. Teoreetiliselt on võimalik, et klaaspinnad on kriimustatud juba enne nende paigaldust kontorisse või selle ajal. Pigem on kriimustused tekkinud kui klaaspindu on hunnikust laiali tõstetud neid lohistades kas üksteise peal või mõnel tööpinnal (tl 42-44). Hageja tegi 28.02.2008 kostjale puhastusteenuse pakkumise ehitusjärgseks koristuseks bürooruumide ehitusjärgseks sissekolimiseelseks puhastuseks aadressil Xxx Tallinnas, sealhulgas klaasvaheseinte 152 m2 pesu (tl 85). Hooldusteenuse aktiga 16-18.04.2009 andis hageja tellija/omaniku esindajale ehitusjärgse koristuse üle (tl 86). Hageja esitas 21.04.2008 kostjale arve summas 12862 krooni ehitusjärgse puhastuse eest. Arve tasutud (tl 82). AKOÜ 13.10.2009 hinnapakkumise 0001702 kohaselt moodustab klaas-vaheseinte vahetus summa 97227,50 krooni (tl 63).

2-09-66230 HJOÜ esitas 19.10.2009 EK AS-le avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses Xxx klaasvaheseintel olevate kriimustustega (tl 64-65). EKAS maksis 13.11.2009 HJOÜ-le kindlustushüvitisena 24306,88 krooni (tl 58). Kohus jätab arvestamata kostja poolt esitatud OÜ EJ29.06.2010 selgituse, mille kohaselt OÜ EJon Xxx Tallinn asuva kinnistu omanik ja üürib OÜ-le E, Xxx kontoriruume, kus teisel ja kolmandal korrusel asuvate kontoriruumide oluliseks osaks on ruume üksteisest osaliselt eraldavad klaasvaheseinad (tl 83). Selgitusele on alla on kirjutanud OÜ EJ juhatuse liikmena AE, kuid äriregistri andmetel on OÜ EJ(RK XXX, aadress Xxx Tallinn) juhatuse ainuliige AT. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kinnistu Xxx Tallinn omanik mitte OÜ EJ, vaid OÜ HJ(RK

XXX).

Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud tuvastamist, et hageja osutas kostjale Xxx Tallinn objektil puhastus - ja koristusteenust, sealhulgas klaasvaheseinte pesu, ka ajavahemikul 16.-18.04.2008, so enne 05.05.2008 teeninduslepingu sõlmimist. Samas asub kohus seisukohale, et usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kriimustused (kriipsud) kostja bürooruumide klaasvaheseintel oleksid tekitatud hageja (töötajate) poolt 16.-18.04.2008 osutatud puhastusteenuse või 05.05.2008 sõlmitud teeninduslepingu täitmise käigus, st et kostjale kahju tekitamises on süüdi hageja, asjas puuduvad. Poolte esitatud asjatundjate arvamused (AKOÜ, CTOÜ, TK) kriimustuste tekkepõhjuste kohta on hüpoteetilised ja vastuolulised. Kohus leiab, et kriimustused klaasvaheseintel on selline visuaalselt nähtav defekt, mida oleks kostja kui puhastustööde tellija pidanud koheselt märkama ja sellest viivitamatult töö teostajale teatama (VÕS § 644 lg 1). Kostja seevastu hagejale ühtegi ametlikku pretensiooni enne 12.11.2009 lepingu ülesütlemisavaldust kriimustuste tekitamise kohta ei esitanud. Oletades, et kostjale oli juba enne 05.05.2008 teeninduslepingu sõlmimist teada, et kriimustused klaasvaheseintele tekitati hageja (töötajate) poolt 16.-18.04.2008 teostatud ehitusjärgse koristuse käigus, oleks mõistlik ja loogiline järeldada, et enne 05.05.2008 teeninduslepingu sõlmimist oleks lahendatud ka sellega seonduvad võimalikud kostja kahjunõuded. Samas kostja, kahtlustades 28.04.2008 e-kirjast nähtuvalt hageja töötajaid klaaside kriimustamises, oli sellegipoolest väga huvitatud hagejaga teeninduslepingu sõlmimisest. Kohus leiab, et kuivõrd kostja töövõtulepingu tellijana ei teatanud hagejale kui töövõtjale töö mittevastavusest õigeaegselt ja viivitas omapoolsete pretensioonide esitamisega ca poolteist aastat seni kuni hagejapoolse lepingu ülesütlemise tähtajani jäi 4 päeva (VÕS 644 lg 3), samuti on asjatundjate arvamused kriimustuste tekkepõhjuste kohta ebaselged ja vastuolulised, puudus kostjal alus tugineda 12.11.2009 ülesütlemisavalduses VÕS § 116 lg 2 p 2-4 osundatud olulisele lepingurikkumisele, mistõttu kostja 12.11.2009 avaldus lepingu erakorralise ülesütlemise kohta oli tühine (TsÜS § 84) ja pooltevaheline teenindusleping erakorralise ülesütlemisega 14.11.2009 ei lõppenud, vaid lõppes vastavalt hageja 17.09.2009 ülesütlemisavaldusele korraliselt 16.11.2009. Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-10 märkinud (p 10), et VÕS § 200 lg 4 järgi ei välista tasaarvestust igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Võttes arvesse, et kostja 12.11.2009 lepingu erakorralise ülesütlemiseavaldus oli tühine asub kohus eeltoodust tulenevalt ühtlasi seisukohale, et hageja vastuväited kostja 12.11.2009 avalduses esitatud tasaarvestusnõudele välistavad selle nõude maksmapaneku hageja suhtes

2-09-66230 (VÕS § 200 lg 4), mistõttu hageja nõue tasaarvestamisele ei kuulu ja hageja nõue ei ole lõppenud. Hageja korrigeeritud nõude kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 31046,40 krooni. Lisaks põhinõudele taotleb hageja viiviste väljamõistmist põhinõudelt hagi esitamise ajaks 08.12.2009 summas 1672,55 krooni ja täiendavad viivised põhinõudelt 31046,40 krooni protsendina (0,15%) päevast alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt TsMS § 367 nõuetele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1-4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlasusaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist Kohus leiab, et kostja oli kohustatud talle hageja poolt osutatud teenuse eest tasuma ja hageja nõue põhinõude summas 31046,40 krooni on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lg 4 kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Viiviste osas kostja on kostja leidnud, et isegi kui hageja põhinõue kuuluks väljamõistmisele, siis võttes arvesse hagejapoolset segadust arvete esitamisel (arved on esitatud alusetult suurendatud summas) nende väljamõistmiseks kostjalt alus puudub. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus hageja on esitanud kostjale arveid, mis ei olnud kooskõlas alates 01.07.2009 kehtiva hinnakirjaga, ja on seetõttu põhinõuet veerandi ulatuses vabatahtlikult vähendanud, on hea usu põhimõttest tulenevalt kostja keeldumine viiviste maksmiseks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, so põhinõude osas ja jätab rahuldamata viivisenõude. Menetluskulud

12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

2-09-66230 pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus 09.06.2010 kohtuistungil kompromissina, et maksab hagejale põhinõude summas ja pool tasutud riigilõivust, kohtukulud jäävad poolte kanda. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hagi rahuldamisel ei saa menetluskulusid jätta kostja kanda, kuna kostja on pakkunud kompromissi. Kohus asub siiski seisukohale, et käesolevas asjas on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta menetluskulud 75/100 ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja