Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

2-02-275 (2/1-978/02)

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2003 otsusega kuulutati välja HApankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Katrin P’i. Pankrotihaldur Katrin P on 09.08.2010 esitanud kohtule ja HA(pankrotis) lõpparuande koos lisadega, halduri tasu taotluse ja taotluse HA(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teated 09.08.2010. Vastuväiteid esitatud ei ole.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

2(7)

A

2-02-275 (2/1-978/02)

28.03.2008 jõustunud kohtumäärusega kinnitatud ühisvara jagamise kokkuleppe kohaselt on laekunud pankrotivarasse pool kinnistu ostuhinnast: 600 000 krooni ja nõudeõiguse katteks võlgniku abikaasalt 10 000 krooni. Kõik äriühingud, kus võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal osalus, on registrist kustutatud. Muud laekumised: - enammakstud tulumaksu laekumine 4 562.60 krooni; - pangaintress 95.51 krooni; - panga poolt miinussaldo likvideerimise tulemusel 37.22 krooni Halduri arvestuste kohaselt tulnuks kanda pankrotivarasse võlgniku poolt 2003.-2007. aastatel töötasuna saadud teenistus summas 25 568 krooni. Lõpparuandest nähtub, et haldur on teinud võlgnikule ettepaneku nimetatud summa pankrotivarasse kanda, mis on võlgniku poolt täitmata väidetavalt võlgnikul raha puudumise tõttu. Vastavalt ühisvara jagamise kokkuleppele kanti pankrotivarasse osa müügihinnast (197 118.70 krooni), mille arvel võlgniku abikaasa pidi täitma oma kohustuse SEB Pank ees, mille kandis haldur kokkuleppe kohaselt vara välistamise korras edasi aktsiaseltsile SEB Pank. Kokku on laekunud pankrotivarasse 811 814.03 krooni. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed: - võlgniku abikaasa eest tema kohustuse täitmine AS SEB Pank ees 197 118.07 krooni; - kohtulik kokkulepe tsiviilasjas 2-07-46744 osaühinguga A 12 500 krooni. Pankrotimenetluse kulud, s.h: - pankrotihalduri poolt tehtud kulud 7 341.10 krooni; - tasutud riigimaksud (maamaks ja pankrotivarasse ekslikult tasutud füüsilise isiku tulumaks) 2 069.00 krooni; - riigilõivud 500 krooni; - panga teenustasud 79.22 krooni. Kokku on väljamakseid tehtud summas 219 607.39 krooni. Haldur on broneerinud raha tuleviku väljamaksete jaoks, s.h pankrotihalduri tasu summas 100 000 krooni, sotsiaalmaksu 33 000 krooni ja muud kulud 657.64 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuete kaitsmise korras tunnustati 8 võlausaldaja nõuded kogusummas 1 700 312.15 krooni. Kõik nõuded tunnustati II rahuldamisjärgus. Tunnustatud nõuetest osa rahuldati pankrotimenetluse väliselt: Eesti Energia AS nõue täies ulatuses, summas 848.70 krooni; AS SEB Pank nõue osaliselt, summas 197 118.07 krooni (vt eespool). Pärast nimetatud nõuete rahuldamist oli tunnustatud nõuete jääk kokku 1 502 345.38 krooni. Jaotiste alusel on välja makstud kokku 458 500 krooni, s.h:

2-02-275 (2/1-978/02)

J A 2 746.71 krooni; aktsiaselts Fector 124 517.31 krooni; Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx 254 989.87 krooni; Swedbank Liising aktsiaselts 9 782.24 krooni.

Jaotiste väljamaksmisel on tasutud panga teenustasusid kokku 49 krooni. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Muid rahalisi vahendeid pankrotivarasse laekumas ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Lõpparuande kohaselt täitis pankrotihaldur Katrin P HA(pankrotis) pankrotimenetluses järgmisi ülesandeid: - pankrotimenetluse toimingud: võlausaldajate üldkoosolekute (s.h nõuete kaitsmise koosoleku) läbiviimine, võlanõuete kontrollimine, vastuväidete esitamine, aruannete koostamine, jaotusettepanekute koostamine; - kohtutäituritelt sissenõudedokumentide vastuvõtt; - ühisvara jagamisega seotud toimingud; - võlgniku esindamine tsiviilasjades kohtus ja trahvimääramise asjas äriregistris; - suhtlemine võlgniku, võlausaldajate ja kolmandate isikutega; - enampakkumiste korraldamine; - pankrotivara müügi korraldamine enamkasulikul viisil; - tagasivõitmiste võimaluste analüüs. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud HA(pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuete osad:

4(7)

2-02-275 (2/1-978/02)

- OÜ A (pankrotis) hagi HA(pankrotis) vastu vara välistamise nõudes pankrotivarast (alternatiiv: massikohustuse täitmise nõudes) (tsiviilasi nr 2-07-46744), sõlmiti kokkulepe ja kohus kinnitas selle määrusega 14.04.2008. - HA trahvimääruse asi (Ä 25529/M8) - rahatrahv osaühingu N (registrikood XXX) 2005. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. 17.03.2008 esitas HA pankrotihaldur trahvimääruse peale määruskaebuse, mida ei võetud menetlusse. Otstarbekuse kaalutlustel pankrotihaldur määruskaebust asjas ei esitanud. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid täiendavate hagide esitamise. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ülemäärane kohustuste võtmine, s.h selliste isikute kohustuste tagamine, kes ei suutnud oma kohustusi täita (KredEx ja AS Swedbank Liising nõuded tulenesid käendusest, millega HA tagas aktsiaseltsi L kohustusi). Aastatel 2000–2002 tegid erinevad kohtud võlgniku suhtes 5 tagaseljaotsust kogusummas ca 1 700 000 krooni, mis näitab, et võlgnik loobus oma probleemidele lahenduse otsimisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et aastatel 2000–2002 ei käinud võlgnik tööl. Aastatel 2003–2007 vahetas võlgnik mitmel korral töökohti, pärast 2007. aastat ei ole võlgnikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid haldurile teadaolevalt tehtud. Seega ei ole võlgnik ka pankrotimenetluse ajal astunud samme ülevõlastumise probleemile lahenduste leidmiseks. Avaldust võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks pole pankrotihaldurile teadaolevalt esitatud. Kohus leiab, et Katrin P’i esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et HA pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul HA poolt ülemäärane kohustuste võtmine ja edaspidi tegevusetus ülevõlastumise probleemile lahenduste leidmisel. Nimetatust ilmneb, et võlgnik ei ole omale kohustuste võtmisel hinnanud piisavalt oma võimalusi võetud kohustuste täitmiseks ehk pole hinnanud piisavalt laenu võtmisega kaasnevaid riske. Samuti pole võlgnik olnud hoolas leidmaks lahendusi võetud kohustuste täitmisel.

5(7)

2-02-275 (2/1-978/02)

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Katrin P on teinud pankrotimenetluses järgmisi olulisi toiminguid: - pankrotimenetluse toimingud: võlausaldajate üldkoosolekute (s.h nõuete kaitsmise koosoleku) läbiviimine, võlanõuete kontrollimine, vastuväidete esitamine, aruannete koostamine, jaotusettepanekute koostamine; - kohtutäituritelt sissenõudedokumentide vastuvõtt; - ühisvara jagamisega seotud toimingud; - võlgniku esindamine tsiviilasjades kohtus ja trahvimääramise asjas äriregistris; - suhtlemine võlgniku, võlausaldajate ja kolmandate isikutega; - enampakkumiste korraldamine; - pankrotivara müügi korraldamine enamkasulikul viisil; - tagasivõitmiste võimaluste analüüs. Halduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 614 658 krooni. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 614 658 krooni halduri tasu alammäär 84 466 krooni ja PankrS § 651 lg 2 kohaselt on tasu ülemmäär 108 112 krooni. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et pankrotihaldurile on põhjendatud määrata alammäärast suurem tasu, kuna pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud olulisi toiminguid, s.h esindanud kohtus võlgnikku ilma täiendava õigusabi kasutamiseta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Katrin P’i poolt taotletav halduri tasu summas 100 000 krooni ei ületa PankrS § 651 lg 2 kehtestatud ülemmäära (108 112 krooni) ja pankrotihaldur on täitnud pankrotimenetluse käigus olulisi ülesandeid, mis on kokku hoidnud pankrotimenetluse kulusid, siis on põhjendatud pankrotihaldurile välja mõista tasu tema poolt taotletud suuruses. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb HA pankrotimenetluses määrata pankrotihaldur Katrin P’i tasuks 100 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt

6(7)

2-02-275 (2/1-978/02)

tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 100 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 33 000 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.

Merike Varusk Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.