Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ ReturMet esitas kohtule 15.07.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Osaühingu tegevusalaks oli metalltoodete vahendustegevus ja ost-müük. 2008 tingitud majanduskriisist tulenevalt metalli hind langes ja 2008 veebruarikuus lõpetas võlgnik majandustegevuse. Võlgniku ainsaks kohustuseks on maksuvõlg 30.06.2010 bilansi seisuga 229 717 krooni ja varaks raha 1011 krooni. Tartu Maakohus nimetas 25. augusti 2010 määrusega OÜ ReturMet ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ ReturMet on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas 16.02.2005 Tiit Võsa. Võlgnik kanti äriregistrisse 18.03.2005. Algusest peale on osakapitali suurus olnud 40 000 krooni, mis tasuti asutaja poolt rahas. Algusest peale on olnud ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks Tiit Võsa. Tiit Võsa oli juhatuse liikmeks ja osanikuks osaühingus Brog (registrikood 10698970), mis tegeles samuti vanametalli kokkuostu ja edasimüügiga. 2005. aastal võõrandas ta oma osaluse ning kutsuti tagasi OÜ Brog juhatusest. Võlgnik alustas tegevust 2005 aprillis. Tegevus toimus OÜ-lt Kinnisvarakoda üüritud viilhallis Tartus Turu tn 30c. Tegevuse sisuks oli vanametalli kokkuost, vajadusel tükeldamine ja sorteerimine ning edasimüük. Võlgniku ainsaks töötajaks oli tema juhatuse liige. Võlgnik ei teeninud oma korralise majandustegevusega mitte kunagi kasumit. Tegevus lõppes 2008 jaanuaris. 2008. aasta kasum tekkis erakorralisest tulust: 1) juhatuse liige täitis võlgniku asemel pangalt saadud laenu tagastamise kohustuse 181 345 krooni ulatuses ega esitanud tagasinõuet võlgniku vastu; 2) juhataja loobus võlgnikule antud 54 000 krooni suuruse laenu tagasinõudmisest; 3) võlgnik kandis tuluks varem arvestatud puhkusereservi 22 112 krooni ulatuses ning 4) seoses varem arvele võetud kohustuste korrigeerimisega tekkis muu äritulu 36 348 krooni. Vara Seisuga 30.06.2010 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt koosneb võlgniku vara üksnes kassas olevast sularahast summas 1011,30 krooni. Võlad Võlgnikul on 30.06.2010 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt ainsaks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlg maksuhalduri ees on 229 687 krooni. Pärast 2008. aastal tegevuse lõpetamist ei jäänud võlgniku muid võlgu peale maksuhalduri poolt 05.05.2008 maksuotsusega määratud kohustuse. Võlgnik pidas seda võlga vaidlustatavaks ega kajastanud seda oma bilansis kohustusena. Et pangalt saadud laenu tagas võlgniku juhataja korteriomandile seatud hüpoteek, müüs juhataja oma korteriomandi ning saadud rahaga täitis võlgniku kohustuse panga ees. Võlgnik kajastas bilansis ainsa võlana 30 krooni suurust panga teenustasu võlga, kuigi tegelikult oli ka see võlg 2008 lõpuks võlgniku juhataja poolt tasutud.

Võlgnikul ei õnnestunud maksuotsust vaidlustada. Ta küll esitas vaide, kuid tegi seda hilinenult väidetavalt seetõttu, et ta ei saanud maksuotsust õigeaegselt kätte. Alates 01.07.2008 kuni 07.09.2010 vaidles võlgnik maksuhalduriga selle üle, kas vaie tuleb sisuliselt lahendada. Tartu Halduskohtu 20.04.2009 otsusega võlgniku kaebus rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2010 otsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus. Riigikohus ei võtnud võlgniku kassatsioonkaebust menetlusse. Kogu vaidluse kestel on arvestatud maksuvõlalt intressi (kokku 133 139,16 krooni). Menetluse raugemine Võlgnik ei teeninud kunagi kasumit ning lõpetas tegevuse rohkem kui kolm ja pool aastat tagasi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalust esitada perspektiivikaid varalisi nõudeid või võlgniku tegevuse jätkamise kaudu teenida tulu, mis võimaldaks tekkinud kohustusi täita. Kahjumi tõttu langes võlgniku omakapital seaduses sätestatud miinimumtasemest madalamale kohe pärast tegevuse alustamist ning nõutud tasemeni enam ei tõusnudki. Algul finantseeris võlgnik oma lühiajalisi kohustusi pikaajalise (seitsme aasta pikkuse maksegraafikuga) pangalaenuga ning oli seetõttu lühikeses perspektiivis likviidne. 2007. aasta lõpuks oli likviidsus kadunud ning tegevust ei saanud jätkata kasvõi seetõttu, et puudus raha, millega täita kohe täitmist vajavaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjustasid koosmõjus nii objektiivsed majanduslikku laadi asjaolud kui ka juhataja poolsed juhtimisvead. See, et võlgnikul ei olnud kasumlikku tegevusperioodi, viitab korralikult läbimõtlemata äriplaanile. Võlgniku tegevus piirdus vanametalli kokkuostu, vajadusel selle tükeldamise ja sorteerimisega ning edasimüümisega. Tulu teenimiseks pidanuks ostetud metalli müügihind olema selle sisseostuhinnast märksa kõrgem. Võlgniku kasumiaruannete kohaselt oli kauba soetamise kulu rohkem kui 90% sama kauba edasimüügihinnast. Arvestades võlgniku suhteliselt tagasihoidlikku käivet ei saanudki 10% suurune juurdehindlus katta kõiki iseenesest mõistliku suurusega kulusid. Võlgniku püsikulud koosnesid peamiselt ruumi üürist, töötasust, pangalaenu intressist ning raamatupidamisteenuse maksumusest. Täiendavaks kuluks oli mõne tööriista või muu abivahendi maksumus ja vähesel määral transporditeenuse maksumus. Võlgniku juhataja seletuse kohaselt sattus võlgniku asutamine halvale ajale. Umbes samal ajal laiendasid mitmed suured metalli kokkuostjad oma tegevust Tartusse. Kuna suuremad kokkuostjad suutsid metalli ise eksportida, olid nii nende sisseostu- kui edasimüügihinnad kõrgemad kui võlgnikul. Võlgniku käive jäi loodetust väiksemaks. Et väikeste koguste eksportimine ei oleks end ära tasunud, müüs võlgnik materjali edasi kohalikele kokkuostjatele. Kuigi võlgnik ise väidab, et sõlmis metalli ostutehinguid heauskselt ning tema viga piirdus sellega, et ta ei kontrollinud, kas ja kuidas on talle metalli toonud füüsilised isikud seotud hiljem “arvevabrikutena” tuntuks saanud juriidiliste isikutega, jääb siiski kahtlus, et võlgnik võis “arvevabrikute” teenuseid kasutada teadlikult selleks, et oma kesist raamatupidamislikku tulemit tegelikkuses veidigi parandada. Nimelt kajastas võlgnik oma raamatupidamises metalli soetamise kuludokumentidena muuhulgas arveid, mille olid väljastanud osaühingud Aulus, Metal King ja VProjekt. Need isikud pälvisid paraku maksuhalduri tähelepanu sellega, et osutasid fiktiivsete arvete esitamise teenust paljudele isikutele ja suures mahus (Tartu Maakohtu 21.09.2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-7134). Et need isikud jätsid tasumata arvetel kajastatud käibemaksu, viis maksuhaldur “arvevabrikute” ning nendelt arveid saanud isikute suhtes läbi põhjaliku kontrolli. Selle kontrolli käigus andsid võlgniku esindajad vastuolulisi ütlusi ja esitasid andmeid, mille ebaõigsuse suutis maksuhaldur kindlaks teha. Kontrolli käigus viitas võlgnik metalli tegelike toojatena füüsilistele isikutele, kellest osa ei olnud tagantjärgi tuvastatavad ning osa ei olnud leitavad. Need, kes olid tuvastatavad või leitavad, kas eitasid müügitehingutes osalemist või ei saanud objektiivselt osaleda tehingutes seetõttu, et viibisid tehingute väidetava tegemise ajal kinnipidamisasutuses. Maksuhaldur luges nende dokumentide alusel tehtud maksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, kohustas võlgnikku tasuma tulumaksu summas 117 695 krooni ning asus selle summa tasumisega viivitamise eest intressi arvutama. Võlgnik muutus maksejõuetuks mitme negatiivse teguri koosmõju tulemusena. Võlgniku valitud tegevus ei olnud kunagi tulus, mis osaliselt viitab tegevuse nõrgale planeerimisele ning osaliselt võis olla tingitud tihedas konkurentsis allajäämisest. Võlgniku niigi kesist majanduslikku olukorda halvendas tuntavalt see, et ta sidus end kahtlaste tehingutega ega suutnud tehtu kohta anda hiljem

piisavalt selgeid, järjekindlaid ja usutavaid selgitusi. Viimatinimetatut võib pidada küll juhtimisveaks, kuid ei ole kindel, et see kvalifitseerub raskeks juhtimisveaks (kohustuste täitmata jätmiseks tahtlikult või raske hooletuse tõttu). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara märgatavalt suurendada. Võlgniku juhataja ja tema abikaasa on väidetavalt töötud. Võlgniku juhatajale ei kuulu vara, millele sissenõude pööramise võimalust saaks käsitada vähemalt pankrotivara suurendamise teoreetilise väljavaatena. Võlgniku kassas oleva raha arvel saab katta väikese osa ajutise pankrotihalduri töö tegemisega kaasnenud kulust. Võlgniku pankroti väljakuulutamine ei teeniks PankrS §-s 2 nimetatud pankrotimenetluse eesmärke. Ainus võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea otstarbekaks OÜ ReturMet pankrotimenetluse finantseerimist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ ReturMet pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ ReturMet dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Tiit Võsa. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 8200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2706 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 1815 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 10,25 tundi tunnitasuga 800 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 8200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2706 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 1815 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 2000 krooni ja hüvitatavad kulutused välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt OÜ-lt ReturMet ja Tiit Võsalt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.