Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-54903 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 01.12.2009. a määrusega (2-09-54903/4) maksekäsu kiirmenetluses tegi kohus makskäsu, millega kohustas võlgnikku N. Karelina't tasuma avaldajale S. Karanin'ile põhinõude summas 80 000 krooni ja kõrvalnõude summas 17,50 krooni ning hüvitama maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 2400 krooni. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele. Määrus on võlgnikule kätte toimetatud 11.12.2009. a. Määruskaebus 21.12.2009. a saabus N. Karelina määruskaebus Viru Maakohtule määruskaebuse Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumäärusele s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-09-54903 Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskusele ja taotluse sundtäitmise peatamiseks /tlk 35-37/. Määruskaebus ja taotlus edastati Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskusele, kuhu menetlusdokumendid saabusid 31.12.2009. a /tlk 7-25/. Määruskaebuse lisadeks on maksekäsk /tlk10/, täitmisteade /tlk 11/, võlanõue /tlk 12/, võlatunnistus /tlk 13/, konto väljavõte /tlk 15-24/ ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta /tlk14/. Määruskaebuse esitaja palus tühistada kaevatav maksekäsk, tuginedes kaebuse esitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4891 lg 2 p-le 3 ja § 481 lg-le 1. N. Karelina märkis, et Sergei Karanin'i poolt on tema vastu esitatud samuti maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millega S. Karanin nõuab 90 000 krooni tasumist, mille võlgnemise aluseks on sarnaselt vaidlustatavale maksekäsule N. Karelina ja S. Karanin'i vahel 07.02.2007. a väidetavalt sõlmitud laenuleping. Kõnealuse avalduse alusel on määruskaebuse esitaja vastu algatatud maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasja numbriga 2-09-54905 ning millises menetluses on määruskaebuse esitaja poolt esitatud tähtaegselt ka vastuväide. Määruskaebuse esitaja ei eita, et ta on saanud makseettepaneku kätte ka vaidlustatavas tsiviilasjas, kuid arvestades, et nõude aluseks on olnud täpselt sama laenuleping, on jätnud ilmselt tähelepanuta makseettepanekul märgitud erineva tsiviilasja numbri. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et 07.02.2007. a on tema kontole laekunud puudutatud isikult rahasumma, kuid mitte 80 000 krooni vaid 170 000 krooni. Samas ei ole aga määruskaebuse esitaja laenulepingu pooleks, kuivõrd laenuleping on sõlmitud puudutatud isiku ja E. K. vahel ning kelle poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kanti laenusumma määruskaebuse esitaja kontole. N. Karelina lisab, et neid asjaolusid kinnitavad määruskaebusele lisatud S. Karanin'i poolt E. Karelin'ile esitatud võlanõue ja E. K. poolt 20.10.2008. a antud võlatunnistus võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt väidab määruskaebuse esitaja , et on selge, et puudutatud isik on laenulepingust tuleneva nõude jagamisega kaheks iseseisvaks nõudeks hiilinud kõrvale maksekäsu kiirmenetluse algatamisel kehtestatud nõude ülempiirist, kuid milline teguviis on määruskaebuse esitaja hinnangul lubamatu. Samuti eeltoodust nähtuvalt, eelkõige antud võlatunnistusest on selge, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, st täitamata on üks olulisemaid kiirmenetluse läbiviimise eeldusi. Määruskaebuse esitaja märgib, et ülalmärgitud võlatunnistusest tulenevaid rahalisi kohustusi on ta täitnud E. K. ülesandel ning viimase poolt antud rahaliste vahendite arvelt, millise asjaolu tõenduseks on lisanud määruskaebusele konto väljavõtte /tlk 15-24/. Samas ei tähenda aga eeltoodu, et määruskaebuse esitaja oleks kohustustega ühinenud. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et puudutatud isiku enda poolt on antud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks täiendav tähtaeg, mistõttu ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, rääkimata sellest, et puudutatud isiku nõuet sellises ulatuses ei eksisteeri. N. Karelina on ka seisukohal, et puudutatud isik on esitanud kohtule tahtlikult ebaõigeid andmeid ja kuritarvitanud seeläbi oma menetlusõigusi. Avaldaja seisukoht 04.01.2010. a andis Pärnu Maakohtu kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle Pärnu Maakohtu kohtunikule TsMS § 663 lg 7 alusel /tlk 4/. 22.01.2010. a edastas kohus määruskaebuse TsMS § 663 lg 3 alusel avaldajale seisukoha võtmiseks /tlk 40/, millele 29.01.2010. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja S. Karanin'i vastus /tlk 46-49/ koos lisadega, milleks olid pangakonto väljavõte /tlk 51/, 05.08.2009. a ülesütlemisavaldus (80 000krooni) /tk 52/, 05.08.2009. a ülesütlemisavaldus (90 000 krooni) /tlk 53/, AS Eesti Post postisaadetise väljastusteade /tlk 54/, 09.06.2006. a E. K. võlakiri /tlk 55/ ja 24.11.2005. a E. K. võlakiri /tlk 56/.

2-09-54903 Kohtule edastatud seisukohas avaldaja leiab, et N. Karelina määruskaebus Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumäärusele oli ebaõigesti menetlusse võetud. Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamist määruskaebuse. Kohus tegi kohtumääruse 01.12.2009. a, võlgnik aga esitas määruskaebuse alles 21.12.2009. a. Kuna määruskaebuses ei ole toodud, millal võlgnik sai 01.12.2009. a tehtud kohtumääruse kätte, leiab avaldaja, et käesolevas asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et võlgnik sai kohtumääruse kätte vähemalt peale 06.12.2009. a, seega oli määruskaebus esitatud hilinemisega TsMS § 4891 lg 1 kohaselt. Lisaks teatab avaldaja, et vaidleb määruskaebusele täielikult vastu. Oma seisukohta põhjendab avaldaja järgmiselt. Võlgnik oma määruskaebuses märgib, et tema ei eita, et on saanud makseettepaneku kätte ka vaidlustatavas tsiviilasjas, kuid arvestades, et nõude aluseks on olnud täpselt sama laenuleping, on jätnud ilmselt tähelepanuta makseettepanekul märgitud erineva tsiviilasja numbri. Avaldaja leiab, et võlgniku väite näol tegemist on täiesti paljasõnalise ja kohut eksitava väitega. 2007. a veebruaris sõlmisid avaldaja ja võlgnik viimase soovil kaks suulist tähtajatut laenulepingut, mille alusel avaldaja andis ja võlgnik võttis laenuks vastavalt 80 000 ja 90 000 krooni. Avaldaja kandis mõlemad laenusummad 07. veebruaril 2007.a avaldaja arvelduskontole selgitustega „laen“. Kui tegemist oleks ühe laenuga, kannaks avaldaja laenu, nagu iga teine mõistlik isik, ühe korraga. Kahe laenulepingu sõlmimine ühe asemel oli tingitud sellest, et võlgnik soovis võtta laenu summas 80 000 krooni umbes üheks aastaks ning laenu summas 90 000 krooni umbes kaheks aastaks. Kuna võlgnikul ei olnud tol ajal võimalik raha tagastamise tähtaega kindlaks määrata ning poolte vahel valitsesid usaldusväärsed suhted, leppisid pooled, et sõlmivad kaks suulist tähtajatut laenulepingut ning võlgnik tagastab raha nii kiiresti kui tal õnnestub. Kuna võlgnik ei täitnud oma lubadusi, saatis avaldaja 2009. a augustil võlgnikule kirja, milles teatas ette, et ütleb laenulepingud üles ning palus laenusummad tagastada avaldaja arvelduskontole. Võlgnik sai kirja kätte 12. augustil 2009. a, seega pidi võlgnik laenud tagastama hiljemalt 20. oktoobriks 2009. a. Kuna võlgnik ei asunud laenusid tagastama ega vaielnud laenude tagastamise nõudele vastu, esitas avaldaja 21.10.2009. a Pärnu Maakohtule kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust põhivõlgnevuste koos viivistega saamiseks. Eeltoodust tuleneb, et tegemist on kahe iseseisva rahalise kohustusega. Seega täiesti alusetu on võlgniku püüd väita, justkui jättis ta ilmselt tähelepanuta makseettepanekul märgitud erineva tsiviilasja numbri ning seetõttu ei esitanud tähtaegselt vastuväidet. Avaldaja on seisukohal, et vastuväite esitamine tsiviilasjas nr 2-09-54905 oli seotud pigem sellega, et võlgnik sai 11.12.2009. a detsembril täitmisteate kohtutäiturilt. Avaldaja leiab, et eeltoodu valguses on täiesti alusetud ja paljasõnalised võlgniku väited selle kohta, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning et nõude suurus ületab seadusega kehtestatud nõude ülempiiri. Võlgnik tugines määruskaebuse esitamisel TsMS § 4891 lg 2 p-le 3. Oma seisukohta põhjendab võlgnik sellega, et ta „ei ole laenulepingu pooleks, kuivõrd laenuleping on sõlmitud puudutatud isiku ja E. K. vahel ning kelle poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kanti laenusumma määruskaebuse esitaja kontole“. Avaldaja on seisukohal, et faktiliste asjaolude taoline moonutamine võlgniku poolt on lubamatu. Iseenesest on õige, et avaldajal on võlasuhted samuti E. K.ga, kuid need põhinevad viimase poolt antud võlakirjadel ja arvel nr 2113-N. Vastab tõele ka asjaolu, et avaldaja volitas Rideman Jõhvi OÜ esindama ennast E K.lt, kuid mitte võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisel. Lähtudes eeltoodust asub avaldaja seisukohale, et E. K. sõlmis kokkuleppe Rideman Jõhvi OÜ-ga võlgnevuse tasumiseks oma võlgnevuste likvideerimiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et võlatunnistuse kogusumma on 147 500 krooni, võlgniku võlgnevuse suurus kokku (st kaks laenulepingut koos) moodustab aga 170 000 krooni. Lisaks sellele, jääb avaldajale arusaamatuks, miks oli vaja raha kanda võlgniku arveldusarvele, kui väidetavalt tegelik laenude saaja oli E. K.. Avaldaja viitab siinjuures kohtu tähelepanu ka sellele, et 20. oktoobril 2008. a sõlmitud võlatunnistus ei ole allkirjastatud, seega ei saa seda usaldusväärse tõendina kasutada. Eeltoodust tulenevalt palub S. Karanin jätta

2-09-54903 määruskaebuse täielikult rahuldamata ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Menetluse käik 08.02.2010. a määrusega jättis kohus käiguta N. Karelina taotluse täitemenetluse peatamiseks ja andis taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 450 krooni ja põhistatud täitemenetluse peatamise avalduse esitamiseks /tlk 58-59/. 15.03.2010. a määrusega jättis kohus rahuldamata N. Karelina taotluse täitemenetluse peatamiseks, kuna taotluse esitaja ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks taotluses esinevaid puudusi /tlk 6162/. 29.03.2010. a esitas N. Karelina taotluse täitemenetluse peatamiseks /tlk 73-74/, millise taotluse kohus rahuldas 08.04.2010. a määrusega /tlk 80-82/ ja peatas Viru tööpiirkonna Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt poolt sissenõudja S. Karanin avalduse ja tsiviilasjas nr 2-09-54903 Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumääruse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 072/2009/2370 tagatiseta kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni seoses võlgniku N. Karelina poolt 21.12.2009.a esitatud määruskaebusega Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumäärusele s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-09-54903. 07.04.2010. a edastas kohus menetlusosalistele nõuded kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite tõlgete esitamiseks /tlk 77-78/. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud esitatud määruskaebuse ja käesoleva tsiviilasjas materjalidega, leiab, et 21.12.2009. a kohtusse saabunud Nadežda Karelina määruskaebus Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumäärusele s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-09-54903 tuleb rahuldada TsMS § 4891 lg 2 p 3. Avaldaja on leidnud, et N. Karelina määruskaebus Pärnu Maakohtu 01.12.2009. a kohtumäärusele oli ebaõigesti menetlusse võetud, kuna maksekäsk on tehtud 01.12.2009 ning määruskaebus on esitatud 21.12.2009. a, seega hilinemisega TsMS § 4891 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et vastavalt maksekäsu kiirmenetluse materjalidele on 01.12.2009. a maksekäsk võlgnikule kätte toimetatud 11.12.2009. a /tlk 34/, seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt TsMS § 4891 lg 1 sätteid järgides ja määruskaebus on õigesti menetlusse võetud. Vastavalt TsMS § 4891 lg 2 p 3 määruskaebuses võib tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Nadežda Karelina väidab määruskaebuses, et Sergei Karanin'i poolt on tema vastu esitatud samuti maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millega S. Karanin nõuab 90 000 krooni tasumist, mille võlgnemise aluseks on sarnaselt vaidlustatavale maksekäsule N. Karelina ja S. Karanin'i vahel 07.02.2007. a väidetavalt sõlmitud laenuleping. Kõnealuse avalduse alusel on määruskaebuse esitaja vastu algatatud maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasja numbriga 2-09-54905 ning millises menetluses on määruskaebuse esitaja poolt esitatud tähtaegselt ka vastuväide. Määruskaebuse esitaja ei eita, et ta on saanud makseettepaneku kätte ka vaidlustatavas tsiviilasjas, kuid arvestades, et nõude aluseks on olnud täpselt sama laenuleping, on jätnud ilmselt tähelepanuta makseettepanekul märgitud erineva tsiviilasja numbri. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud asjaolu võis võlgnikus segadust tekitada, millest tulenevalt on ühele nõudele võlgnik esitanud vastuväite ning teisele mitte, kuid nimetatu ei oma käesolevas asjas sellist tähendust, mis oleks maksekäsu tühistamise aluseks. Küll aga selgitab asjaolu, miks N. Karelina ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud õigeaegselt maksettepanekule vastuväidet. Võlgniku väide, et tegemist on ühe ja sama laenunõude kaheks jagamisega ja et eeltoodu näol on tegemist maksekäsu kiirmenetluse nõuete rikkumisega, ei ole tõendamist leidnud. Avaldaja S. Karanin on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et S. Karanin on 07.02.2007. a N. Karelina arveldusarvele üle kandnud laenu 80 000 krooni ja 90 000 krooni. Avaldaja on oma seisukohas kinnitanud, et 2007. a veebruaris sõlmisid avaldaja ja võlgnik viimase soovil kaks suulist

2-09-54903 tähtajatut laenulepingut, mille alusel avaldaja andis ja võlgnik võttis laenuks vastavalt 80 000 ja 90 000 krooni. Avaldaja kandis mõlemad laenusummad 07.02.2007. a avaldaja arvelduskontole selgitustega „laen“. Kahe laenulepingu sõlmimine ühe asemel oli väidetavalt tingitud sellest, et võlgnik soovis võtta laenu summas 80 000 krooni umbes üheks aastaks ning laenu summas 90 000 krooni umbes kaheks aastaks. Kuna võlgnikul ei olnud tol ajal võimalik raha tagastamise tähtaega kindlaks määrata ning poolte vahel valitsesid usaldusväärsed suhted, leppisid pooled, et sõlmivad kaks suulist tähtajatut laenulepingut ning võlgnik tagastab raha nii kiiresti kui tal õnnestub. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et 07.02.2007. a on tema kontole laekunud puudutatud isikult rahasumma, kuid mitte 80 000 krooni vaid 170 000 krooni. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud maksekorraldusega /tlk 51/ on tõendamist leidnud, et võlgniku kontole on 07.02.2007. a kantud 80 000 krooni ja 90 000 krooni. Kohus on kontrollinud tsiviilasja nr 2-09-54905 materjalide ning kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on nimetatud tsiviilasjas 16.02.2010. a Harju Maakohtu määrusega keeldutud menetlusse võtmast Sergey Karanini hagi Nadežda Karelina vastu 90 000 krooni välja mõistmiseks TsMS § 487 lg 3 alusel, kuna avaldaja ei esitanud nõude põhjendust õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva tsiviilasja menetlemisel tegemist maksekäsu kiirmenetluse eelduste rikkumisega TsMS § 481 lg 22 tähenduses. Määruskaebuse esitaja tugineb määruskaebuse asjaolule, et ta ei ole laenulepingu pooleks, kuivõrd laenuleping on sõlmitud S. Karanin'i ja E. K. vahel ning kelle poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kanti laenusumma määruskaebuse esitaja kontole. N. Karelina lisab, et neid asjaolusid kinnitavad määruskaebusele lisatud S. Karanin'i poolt E. K.le esitatud võlanõue ja E. K. poolt 20.10.2008. a antud võlatunnistus võlgnevuse tasumiseks. Määruskaebusega on kohtule esitatud OÜ Rideman Jõhvi võlanõue E. K.le /tlk 12/, mille kohaselt on Sergei Karanin volitanud OÜ-t Rideman Jõhvi lahendama võlaprobleem, milline on tekkinud lepinguliste kohustuste mittetäitmise tulemusena E. K. poolt. Võlanõudes tuginetakse alljärgnevatele dokumentidele: võlakiri (24.11.2005. a); võlakiri (09.06.2006. a); laen (07.02.2007.a) ja arve nr 2113-N (12.10.2007. a), millele tuginedes on võlanõudeks kokku 299 233,50 krooni. Eelnimetatud dokumentidest on kohtule esitatud:

2-09-54903 Määruskaebusega kohtule esitatud OÜ Rideman Jõhvi võlanõue E. K.le, millega on tõendamist leidnud, et E. K. võlgnevus kogusummas 299 233,50 krooni Sergei Karanin'i ees tuleneb järgmistest dokumentidest: võlakiri (24.11.2005. a) - tlk 56, 90-93, laenusumma 20 000 krooni; võlakiri (09.06.2006. a) - tlk 55, 94-97, laenusumma 100 000 krooni; arve nr 2113-N (12.10.2007. a) – tlk 107 summas 9233,50 krooni ja 07.02.2007. a laen, mille suuruse ja aluse kohta kohtul tõend puudub. Tuginedes kohtul olemasolevatele võlgnevuse aluseks olevatele dokumentidele on E. K. võlgnevuse kogusumma S. Karanin'i ees 129 233,50 krooni (20 000 + 100 000 + 9233,50). Sellest tulenevalt kujuneb 07.02.2007. a laenu kogusummaks 170 000 krooni (299 233,50 – 129 233,50), nagu on väitnud ka määruskaebuse esitaja. Avaldaja on oma vastuses aga leidnud, et vastavalt võlatunnistusele on E. K. võlgnevus 147 500 krooni, võlgniku võlgnevuse suurus kokku (st kaks laenulepingut koos) moodustab aga 170 000 krooni, millest tulenevalt ei ole tegemist sama laenukohustusega. Kohus leiab, et eeltoodu näol on tegemist avaldaja poolt kohtu eksitamise ja faktiandmete moonutamisega, sest nähtuvalt ka võlatunnistusest /tlk 13, 100/ on tegemist tähtaegselt maksete tegemata jätmisest tuleneva võlgnevusega, mitte kogu laenusumma võlgnevusega. Kohus leiab, et eeltoodu näol esineb määruskaebuses TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolu nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu, kuna ei ole tõendamist leidnud, et 07.02.2007. a laenulepingu pooleks oleks Nadežda Karelina. Asjaolud, et laenusumma 80 000 krooni ja 90 000 krooni on kantud N. Karelina arveldusarvele ning N. Karelina on tasunud E. K. eest 20.10.2008. a võlatunnistusest tulenevaid maksegraafiku makseid ning et laenuandja on enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist edastanud N. Karelina nimele suuliste tähtajatute laenulepingute ülesütlemisavaldused, ei tee N. Karelina't automaatselt 07.02.2007. a laenulepingu pooleks. Eeltoodu põhjendusel rahuldab kohus Nadežda Karelina poolt esitatud määruskaebuse. TsMS § 4891 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas 2-09-54903 01.12.2009. a maksekäsu käesolevas tsiviilasjas, millega kohustati Nadežda Karelina't tasuma Sergei Karanin'i kasuks võlgnevus põhinõude summas 80 000 krooni ja kõrvalnõude summas 17,50 krooni ning hüvitama maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 2400 krooni. Kohus lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, kuid see ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku § 48 p 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur Risto Kütt menetluses on täiteasi nr 072/2009/2370. Eeltoodu alusel tuleb käesolev kohtumäärus saata peale kohtumääruse jõustumist teadmiseks ka kohtutäiturile. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.