Tsiviilasja number
2-08-16817
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
12.oktoober 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Osaühingu M hagi OY ALA (end Oy O. N & C Ab) ja K JMOy vastu solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Hageja: Osaühing M (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja TL
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl H (Advokaadibüroo Paul Varul ) Kostja I: OY ALA (registrikood XXX; endine ärinimi Oy O. N & C Ab, asukoht XXX) Kostja II: K JMOy (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai A (AB Amos OÜ ) Asi läbivaadatud kohtuistungil
26.august 2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad T. L ja adv Karl. H , kostja 1 volitatud esindaja
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
02.05.2008 Harju Maakohtule esitatud hagis taotles hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kauba kaotsiminekust tingitud kahju summas 156 415,93 krooni. Hagi asjaolude kohaselt AS B (ostja) ostis Soome Vabariigis asuvalt JCOY (müüja) 6 erinevat sorti detaile. Kõikide ostetud detailide kaal kokku oli 4459 kg ning maksumus 23 996,80 EUR. Detailide müügi kohta väljastas
08.05.2007 arve nr 7097 summas 23 996,80 EUR, mille AS B tasus 22.05.2007. Nimetatud detailide Eestisse toimetamiseks AS B tellis detailide veo Lahtist Tallinnasse hagejalt kui esimeselt vedajalt. Hageja omakorda tellis detailide veo Lahtist Helsingisse kostjalt O. N & CAOY (praeguse ärinimega OY ALA). Kostja 1 O. N & CAOY tellis omakorda detailide veo Lahtist Helsingisse kostjalt 2 K JMOy ning kostja 2 teostas tegelikkusest detailide veo autotranspordiga Lahtist Helsingisse. Helsingis ühendati järelhaagis kostja K JMOy veoautost lahti ning transporditi laevale Rosella, mis sõitis Tallinnasse. Tallinnas veeti järelhaagis sadamast AS B territooriumile hageja sõidukiga. AS B poolt ostetud detailide pealelaadimine autole toimus PFOy tehases Lahtis. 04.05.2007 allkirjastas kostja K JMOy autojuht RH, kes juhtis detaile Lahtist Helsingisse vedanud sõidukit, 2 pealelaadimislehte. Pealelaadimislehe nr 1001355_045 kohaselt võttis RHvastu 750 detaili nr PD210, 1500 detaili nr PD160 ja 1000 detaili nr PP1250. Pealelaadimislehe nr 165988 kohaselt võttis RH vastu 112 detaili nr HPKM 39, 16 detaili nr HPM 24 ja 54 detaili nr HPM 20. Autojuhi allkirjastatud pealelaadimislehtedelt nr 1001355_045 ja 165988 järeldub, et kostja 2 on vedamiseks vastu võtnud 6 erinevat saadetist. Tallinnas ilmnes, et AS B poolt ostetud 6 saadetisest jõudsid AS B kohale vaid pealelaadimislehel nr 1001355_045 nimetatud detailid. Kaduma on läinud pealelaadimislehel nr 165988 nimetatud detailid, kogumaksumusega 9 996,80 EUR. 21.08.2007 AS B esitas hagejale kui esimesele vedajale detailide kadumaminekuga tekkinud kahju kohta arve nr 72783 summas 156 415,93 krooni, so võrdne summaga 9 996,80 EUR, mille AS B tasus kaotsiläinud detailide eest arve nr 7087 alusel JCOY-le. Hageja on arve nr 72783 AS B täies ulatuses tasunud. Hageja saatis ka kostjatele välja arved nr 70849 ja 80079 9 996,80 EUR suuruse kahju hüvitamiseks hagejale, kostjad neid arveid tasunud ei ole. Samuti ei ole kostja 2 vastanud hageja 19.03.2008 kirjale veo käigus kaotsiläinud detailide kohta. Tuginedes CMR artiklile 4, art 17 lg 1, art 23 lg-tele 1 ja 3 hageja taotleb hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastusena kostjate vastuväidetele hageja 30.09.2008 täiendavates seisukohtades märgib, et kauba puudujäägi tekkimine on tõendatud: 1) kostja 1 töötaja poolt allkirjastatud pealelaadimislehtedega nr 1001355_045 ja 165988, millest nähtub, et kahel pealelaadimislehel märgitud kaup kokku kuuel kaubaalusel on 04.05.2007 kostja 2 poolt vedamiseks vastu tõetud; 2) 06.05.2007 CMR saatelehest nähtuvalt seisuga 06.05.2007 oli AS B vedamiseks vastuvõetud 6 alusest kaubast jäänud järgi 3 alust kaupa. Kostja vastuse kohaselt väljastati nimetatud CMR saateleht vahetult enne haagise XXX laevale Rosella paigutamist. Seega nähtub nimetatud CMR saatelehest AS B veetavate kaupade arv seisuga 06.05.2007, so 2 päeva pärast nende kaupade vastuvõtmist kostja 2 poolt; 3) 08.09.2008 manifestist ilmneb samuti, et 06.05.2007 paigutati laeva peale 3 alust AS B poolt tellitud kaupadega, kuigi 04.05.2007 oli kostja 2 vedamiseks vastu võtnud 6 alust AS B poolt tellitud kaupasid. Eeltoodust järeldub, et
112 detaili nr HPKM39, 16 detaili nr HPM24 ja 54 detaili nr HPM20 pidid minema kaotsi vedamise käigus Lahtist Helsingisse. AS B teavitas hagejat kui esimest vedajat koheselt sellest, et osa detaile on vedamise käigus kaotsi läinud. Hageja informeeris detailide kaotsiminekust ka JCOy-d ja kostjaid. Seda tõendavad hageja saadetud reklamatsioon ja JCOy töötaja JP14.05.2008 e-kiri. Hageja nõue tugineb kahele alternatiivsele alusele. Esiteks on hageja seisukohal, et ajavahemikus
Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate arvates hageja ei ole tõendanud kauba puudujäägi olemasolu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimiseks kostjate süüd. Kostjate arvates vaidlust ei ole selles, et hageja tellist kostjalt 1 veose vedamise Lahti linnas asuvast saatjast kuni Tallinna sadamani. Kostja 1 lepingulise vedajana leppis veo korraldamiseks kokku kahe tegeliku vedajaga: 1) kostja 2 pidi autovedajana toimetama AS B kauba saatja juurest kuni Helsingi sadamas asuvasse VKHelsingi terminali; 2) terminali toimetatud kauba vedamise kohustuse võttis üle merevedaja VKOy, kes toimetas kauba Tallinna sadamasse. Tallinna sadamas asus hageja täitma tegeliku vedaja kohustusi, hageja kinnitusel toimetas hageja ise kauba saajale kohale. Kostjad täpsustavad, et saatja juures laaditi kaup treilerile nr XXX, lisaks laaditi samale treilerile veel mitme Eestis asunud saaja kaup, 06.05.2007 manifestist nähtuvalt oli treileris kokku6 saaja kaup. Kostja 2 vedas treileri VKOY Helsingi terminali, kus treiler paigutati laevale Rosella. Laev jõudis Tallinna sadamasse 06.05.2007. Seejärel korraldas hageja treileril olnud kauba veo saajateni. Kostjatele ei ole teada, mitu vedajat kaupa vedasid. Kostja 1 veolepingust tulenev vedamise kohustus lõppes kauba toimetamisega laevaga Rosella Tallinna sadamasse. On võimalik, et Eestis toimetasid vaidlusaluse kauba saajani veel mitu vedajat või et see kaup laaditi enne saajani toimetamist treilerilt XXX ümber. Hageja ei ole nimetanud ega tõendanud, millal AS B kauba tegelikult kätte sai ja milline vedaja toimetas kauba saajale kätte. Hageja ei ole tõendanud puudujäägi tekkimise kohta. Hageja on kindel, et kaup läks kaotsi kostjate valduses oleku ajal. Kombineeritud veo puhul peab VÕS § 819 kohaselt veose kaotsiminekut teatud veolõigul tõendama isik, kes seda väidab. Kaupa vedas mitu vedajat. Igal vedajal lasus kohustus kontrollida treileri nr XXX korrasolekut, kaasaantud dokumentatsiooni vastavust ning lahknevuste korral oleksid vedajad esitanud vastavad nõuded. Ükski vedaja ei ole väitnud, et võttis veoks vastu vähem kaupa, kui saatedokumendid näitasid. Hageja hagis kinnitab, et võttis 06.05.2007 merevedajalt Tallinna sadamas treileri nr XXX veoks vastu, kuid hageja ise ei ole tuvastanud treileri kahjustust või kauba kaotsimineku olemasolu. CMR art 37 alusel kostjate vastu regressnõude esitamiseks peab hageja tõendama, et ta täitis vedajana kõiki vedajale esitatavaid nõudeid ja et kaup ei saanud tema valduses oleku ajal kaotsi minna. CMR art 9 lg 1 järgi on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Art 9 lg 2 kohaselt kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et kaubapakkide arv vastab saatedokumendis märgitule. Hageja ei ole treileri merevedajalt ülevõtmisel ja veo alustamisel teinud saatelehele kauba puudujäägi olemasolu tõendavaid märkusi. Ka kauba pakkelehtedele nr 1001355_045 ja nr 165988 kui kaupa saatnud dokumentidele ei ole tehtud kauba kaotsimineku kohta ühtegi
märkust. Seega ei ole tõendatud kauba kaotsiminek kostjate valduses oleku ajal. Kaotsiminek, kui see üldse esines, pidi tekkima kauba hageja valduses oleku ajal või hiljem. Hageja ei ole tõendanud puudujäägi olemasolu saaja juures vastuvõtmise hetkel. Kostjad juhivad tähelepanu, et treiler nr XXX ei olnud plommi all, veo ajal võis olla kolmandatel isikutel juurdepääs kaubale. Sel põhjusel on veolepingute täitmise oluline kriteerium vastavalt VÕS § 801 lg 1 saaja poolt kauba allesoleku kohene kontrollimine. Selline kohustus tuleneb otsesõnu ka CMR art 30 lg 1, mille kohaselt juhul, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku kohta hiljemalt kauba vastuvõtmisel, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et ta sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Nõuetekohane kontrollimine seisnes antud juhul kauba koguse määramises ühikutes, millises see veoks üle anti. Veoks anti hageja sõnul üle 6 kohta, seega oleks pidanud saaja B AS mahalaadimisel üle lugema talle üleantud kaubakohad ja tuvastama, kas sai 3 või 6 kaubakohta. Kaubaga koos liikusid pakelehed nr1001355_045 ja 165988, mis on sisult kauba spetsifikatsioonid. Pakkelehele on kantud märkus, et pakkeleht ning andmed kohtade arvu kohta saadetakse edasi saajale ka faksi teel. Saajal olid kauba vastuvõtu ajal olemas mõlemad saatelehed. Seega oli saajal igakülgne võimalus kontrollida kauba koguse vastavust mahalaadimise ja kauba vastuvõtmise ajal. Saaja ei teinud vastuvõtmisel kauba puudujääki või muid lahknevusi kajastavaid märkusi, seega kehtib CMR konventsiooni art 30 lg 1 järgi eeldus, et saaja sai kogu kauba kätte. Ka hageja arvates toimetati saajale kaup kätte õiges koguses. Kostja 1 esitas hagejale tasumiseks veoarve, millise hageja tasus täies ulatuses. Hageja ei ole esitanud saaja nõuet. CMR art 30 kohaselt pidi saaja kauba vastuvõtmise käigus tegema vedajale kauba puudujäägi kohta avalduse. Hagi kohaselt andis kauba üle hageja. Hageja ei ole esitanud tõendite saaja poolt avalduse tegemise või selle olemasolu kohta. Kostjatele on teadmata, mis toimus kauba üleandmise ajal. Hagile ei ole lisatud AS B nõuet, esitatud on üksnes 21.08.2007 arve. Hageja on professionaalne vedaja, kes teab kauba üleandmisel kehtivat reeglit – saaja peab vastuvõtmise ala kauba kohtade arvu järgi vastu võtma ning ilmnenud lahknevustest vedajale kohapeal teatama. Seega oli hagejal võimalus saaja arve nr 72783 saamisel esitada saajale kauba kaotsimineku tõendamatuse kohta vastuväide. Kostjatele on arusaamatu, miks hageja vaikimisi aktsepteeris saaja kahju hüvitamise kohta esitatud arvet. Saaja nõude hagile lisamata jätmine seab hageja käesoleva nõude olemasolu kahtluse alla. Kostjad järeldavad, et kui kaubakohtade puudujääk üldse esines, siis tekkis see kas kauba hageja valduses oleku ajal või siis saaja juures hiljemalt arve esitamise ajal 21.8.2007. Kostjad sellise kaotsimineku eest saaja ega hageja ees vastutust ei kanna. Kostjad on veendunud, et CMR art 30 lg 1 toodud kaubakohtade kohese kontrollimise nõude rikkumise tõttu ei ole tõendatud saaja juures vastuvõtmise hetkel kauba kaotsimineku esinemine. Kostjate süü ei ole tõendatud.
- kostja II faktiliselt teostas veo Lahtist Helsingi sadamasse, kus järelhaagis (treiler) PYO255 ühendati seda vedanud sõidukist lahti ning transporditi laevale Rosella; - 06.05.2007 koostati kauba kohta CMR saateleht, mille kohaselt laevaga Rosella transporditi treileris nr PYO255 AS B saadetavat kaupa 3 kaubakohta (3 CLL ACC) kogukaaluga 1790 kg ja kogumahuga 2,4 laadimismeetrit (2,400 LDM); lisaks olid samas treileris veel 5 teise saaja kaubad. - 07.05.2007 hageja võttis Tallinna sadamas vastu laevaga Rosella saabunud treileri PYO255, ühendas selle teise veduki taha ning toimetas samal päeval kaubad saajatele kätte; - 21.08.2007 AS B esitas hagejale arve nr 72783 summas 184 570,80 krooni (sh käibemaks 18 % summas 28 154,87 krooni) kostja II autojuhi poolt 04.05.2007 vastuvõetud 3 kaubakoha eest, mis väidetavalt AS B ei ole jõudnud. - Hageja tasus AS B arve kahe maksena 20.11.2007 ja 21.11.2007. - Hageja esitas kadunud kauba eest tasumiseks arve summas 9996,80 EUR (156 415,93 EEK) 01.09.2007 kostjale I ning samas summas arve 14.03.2008 kostjale II.
järgemööda mitu autovedajat, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja igaüks järgnevatest vedajatest muutub seoses kauba saatekirja vastuvõtmisega veolepingust osavõtjaks saatekirjas nimetatud tingimustel. Pooled kinnitasid, et kaubad, mille vedamiseks veolepingud sõlmiti, ostnud AS B tellis kaupade veo hagejalt, kes tellis veo kostjalt I ja viimane omakorda kostjalt II. Faktiliselt teostas veo Soome Vabariigi pinnal kostja II ning Tallinna sadamast alates hageja. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et Tallinnast toimetas kaubaga järelkäru kauba saajateni FIE JF, mistõttu kohus lähtub hageja hagiavalduses esitatud väitest, et Tallinna sadamas võttis kauba vastu ja toimetas saajateni hageja ise. Erinevate vedajate vahel ei ole toimunud CMR art 35 kohast kauba üleandmist-vastuvõtmist dateeritud ja allkirjastatud kviitungi vastu. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et kaupa saatis teekonnal Lahtist Tallinnasse rohkem, kui üks saateleht: kauba 2 pealelaadimislehe kohaselt võttis müüjalt JCOy kauba veoks vastu kostja II autojuht, pealelaadimislehtedel on kauba saatjaks märgitud JCOy. Rahvusvahelise kaubaveo saateleht (CMR saateleht) koostati alles 06.05.2007, selles on saatjaks märgitud PFOy (kelle tehases Lahtis tegelikult kaupade pealelaadimine algselt oli toimunud). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja 1 oleks mingil hetkel kauba ja saatedokumendid reaalselt vastu võtnud. Samuti ei nähtu hageja esiletoodud muudest asjaoludest ega tõenditest, et kostja 2 on muutunud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu pooleks.
Kostja leiab, et kuna väidetav puudujääk on tekkinud kohtade arvus ning see väline puudus on kauba vastuvõtmisel koheselt tuvastatav, AS B ei esitanud kauba vastuvõtmisel mingeid vastuväiteid ning ka hageja ise Tallinna sadamas järelhaagist vastu võttes kaupa ei kontrollinud, tuleb CMR art 30 lg 1 alusel lugeda, et AS B sai kauba kätte vastavalt saatedokumentidele; hageja põhjendamatult jättis need vastuväited AS B esitamata ning seetõttu ei ole hagejal alust nõuda kahju hüvitamist kostjatelt. Samuti kostjad leiavad, et hageja ei ole kauba puudujäägi tekkimist tõendanud.
mõõtudega 240x100x115 cm moodustavad kokku 5,4 laadimismeetrit, sellises koguses kaupa ei oleks kostja 1 olnud nõus vedama 250 euro eest. TL03.05.2007 kell 11:33AM (tl 126) ja kell 2:37PM (tl 95) HOsaadetud e-kirjadest järeldub samuti, et hind 250 EUR on kokku lepitud kell 11:33 saadetud e-kirjas küsitud 3 kaubakoha, so 2,4 laadimismeetri veoks. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et 06.05.2007 CMR aateleht, mille järgi kauba kättesaamist on AS B kinnitanud, on koostatud väidetavalt puuduva 54 detaili HPM20/L, 16 detaili HPM 24/P ja 112 detaili HPKM39 veo kohta. Seega on väidetavalt puuduolev kaup AS – ile B kätte toimetatud.
tal käes enne kauba saabumist Tallinna sadamasse. Samuti on põhjendatud kostja vastuväide, et treileris nr PYO255 oli lisaks AS B kaubale veel 5 saaja kaup, hageja ei pidanud vajalikuks kaasata kõiki vedajaid ega tõendada, millises järjekorras kaup maha laaditi, mistõttu ei ole tõendatud, et väidetavalt puuduolev kaup läks kaotsi just Soome Vabariigi pinnal kostjate poolt korraldatud veo käigus. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja 1 suhtes.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.