Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Eesti Energia esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Astnik Ehitus vastu 240 988.51 krooni omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli AS-i Eesti Energia ja OÜ Astnik Ehitus vahel 18.08.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 4138991011 koos lepingu juurde kuuluva mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga. Aktiga fikseerisid AS Eesti Energia ja OÜ Astnik Ehitus, et mõõtepunkt asub Kukruse mõisas ning mõõtepunkt paigaldati arvesti, öise näidiku näiduga 049280 ja päevase näidiku näiduga 052903. AS Eesti Energia ja OÜ Astnik Ehitus sõlmisid ka täiendava Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 413899101VK/l 06.07.2004, mille kohaselt hakkas liitumispunkt paiknema transiitkilbis liituja toitekaabli kingadel. Võrguühenduse läbilaskevõimeks fikseeriti 100 A, faaside arvuga 3 ja nimipingega liitumispunktis 0,38 kV. OÜ Astnik Ehitus elektriarvesti vahetamistööde käigus koostas OÜ Jaotusvõrk elektrik E. S. , tunnistaja R. O. juuresolekul 20.02.2007 umbes kella 13.00 paiku olukorra fikseerimise akti nr 035857, millega fikseeriti, et OÜ Astnik Ehitus elektriarvesti nr 19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) tehaseplommid oli lahtivõtmise jälgedega. Arvesti sihverplaadil olid määrdumise jäljed. Arvesti läbipaistva kaane alt oli näha arvesti sisemuses asunud omavoliliselt ühendatud juhtmed. AS-i Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötajate poolt saadeti OÜ Astnik Ehitus juurest maha võetud, rikutud tehaseplommidega elektriarvesti Elektrikontrollikeskusesse kontrollimiseks. Elektriarvesti erakorralise taatluse protokolli nr 47 28.02.2007 kohaselt olid elektriarvesti nr 19118245 mõlemad plommid rikutud, mis viitas arvesti avamisele kõrvaliste isikute poolt. Taatluslabor

asus seisukohale, et arvestisse oli kõrvaliste isikute poolt paigaldatud herkonlüliti, millega oli välise magnetvälja abil, läbi arvesti korpuse, võimalik peatada näidikute töötamine. OÜ Astnik Ehitus oli kasutanud AS Eesti Energia poolt osutatud võrguteenust omavoliliselt ja tarbis elektrienergiat omavoliliselt, jättes tarbitud elektrienergia eest tasumata. OÜ Astnik Ehitus poolt omavoliliselt tarbitud elektrienergia kogus on arvutatud vastavalt majandus -ja kommunikatsiooniministri 16.03.2003 määruses nr 107 kehtestatud korrale. Omavoliliselt elektrienergia tarbimise alguseks OÜ Astnik Ehitus poolt on võetud 02.10.2006 s.o päev kui viimati kontrollis OÜ Jaotusvõrk töötaja elektriarvestit ning võttis isiklikult kontrollnäidu. Omavoliliselt elektrienergia tarbimine OÜ Astnik Ehitus poolt loeti lõppenuks OÜ Jaotusvõrk elektriku E. S. poolt, tunnistaja R. O. juuresolekul 20.02.2007, umbes kella 13.00 paiku olukorra fikseerimise akti nr 035857 koostamise päevaga. Omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuse kogusummast on maha arvatud summad, mis OÜ Astnik Ehitus tasus samal perioodil elektrienergia eest AS-le Eesti Energia kommertsmõõtmisteks kõlbmatu elektriarvesti nr 19118245 näitude alusel. OÜ Astnik Ehitus vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on äriühing regulaarselt tasunud elektriarveid AS-i Eesti Energia poolt esitatud arvete alusel. OÜ Astnik Ehitus ei nõustunud AS-i Eesti Energia poolt kindlaks määratud omavoliliselt tarbitud elektrienergia kogusega, mis oli, liiga suur - 50 000 krooni ühe kuu eest.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 5. juuni 2009 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Astnik Ehitus välja 240 988.51 krooni AS-i Eesti Energia kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt pani OÜ Astnik Ehitus toime elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise, mis seisnes selles, et mõõteseade rikuti, mõõteseadme näitu moonutati ning selle toimimist mõjutati mõõteseadmesse ebaseaduslikult paigaldatud herkonlüliti abil. Elektrituruseaduse (ElTS) § 68 kohaselt lasub OÜ-l Astnik Ehitus kohustus hüvitada võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra on kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniminister 16.06.2003 määrusega nr 107. OÜ Astnik Ehitus vastuväited selle kohta, et olukorra fikseerimise akt on ebaseaduslikult koostatud, sest OÜ Astnik Ehitus esindaja ei viibinud akti koostamise juures, on tõendamatud, kuna määruse § 2 kehtestab, et kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul, kelleks oli R. O. . OÜ Astnik Ehitus vastuväited, selle kohta, et AS Eesti Energia poolt kindlaks määratud omavoliliselt tarbitud võrguühenduse ja elektrienergia kogus ja maksumus on liiga suur, on tõendamata. OÜ Astnik Ehitus ei esitanud kohtule omapoolset arvestust. OÜ Astnik Ehitus taotlus jätta rakendamata majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määruse nr 107 sätted, mis määravad kindlaks omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse kindlakstegemise metoodika ning korra, kuna nimetatud sätted on ilmselt karistusliku iseloomuga ning ahistavad tarbija õigusi, on põhjendamata. Nimetatud määrus oli vastu võetud pädeva ametiisiku poolt, kes tegutses määruse vastuvõtmisel oma pädevuse piires. Vaidlustatud määrus oli selle vastuvõtmise ajal kooskõlas kehtiva seadusandlusega, sealhulgas ka kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätetega.

OÜ Astnik Ehitus töötajate süü lepingutingimuste rikkumises on tõendatud. OÜ Astnik Ehitus töötajate hooletuse tõttu oli kõrvalistel isikutel juurdepääs elektriarvestile, mille tulemusena rikuti arvesti plommid ja paigaldati arvestisse ebaseaduslikult arvesti tööd häiriv ja arvesti näitu moonutav herkonlüliti. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Astnik Ehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kui Ringkonnakohus asub siiski seisukohale, et apellandipoolse elektrienergia omavoliline tarbimine on tõendatud, jätta kohaldamata kuni 24.05.2007 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määruse nr 107 „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ § 4 lg-d 1 ja 2, tunnistades see põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastada kohtuotsus Riigikohtule vastava põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellant leiab kaebuses, et tulenevalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 alusel otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtuotsuses ei ole tõendeid analüüsitud, s.t. kohus ei ole hinnanud tõendeid hageja ja kostja poolt esitatud väidete valguses, samas ei ole kaalutud tõendite usaldusväärsust, asjakohasust ja lubatavust vastavalt seadusele. Apelleeritav otsus on loogiliselt lünklik. Kohus ei ole lahti seletanud, milliste konkreetsete tõendite analüüsi põhjal on tuvastatud iga konkreetne faktiline asjaolu ning mil viisil on tuvastatud asjaoludest jõutud igale konkreetsele järeldusele. Apelleeritav otsus ei vasta põhjendatuse nõuetele, mis on TsMS § 436 lg 1 oluline rikkumine. Apellandipoolne omavoliline elektritarbimine ei ole tõendatud seaduses sätestatud korras. Elektrienergia omavolilise tarbimise asjaolu puhul pidas seadusandja vajalikuks kehtestada vastava korra. ElTS § 68 lg-s 3 sisalduva delegatsiooninormi alusel andis majandus- ja kommunikatsiooniminister 16.06.2003 määrusega nr 107 välja „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (edaspidi Kord), mille §-s 2 on väljendatud tõendamiskorra põhimõte: „Elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla kirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul“. Korra § 3 punktide 2-4 kohaselt lisatakse aktile elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku või tema esindaja seletuskiri. Aktile kirjutavad alla selle koostaja, elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isik või tema esindaja või nende puudumisel tunnistaja. Elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku või tema esindaja aktile allakirjutamisest keeldumisel nõutakse temalt kirjalik seletus allakirjutamisest keeldumise kohta. Kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isik või tema esindaja keeldub kirjaliku seletuse andmisest, teeb akti koostaja aktile sellekohase märke. Seega omavolilise tarbimise tuvastamisel on võrguettevõtja või müüja (ElTS mõistes) kohustatud tegema kõik endast sõltuva, et kaasata elektrienergiat omavoliliselt kasutanud isikut (edaspidi rikkuja) akti koostamisele. Seega on võrguettevõtja või müüja kohustatud: kutsuma rikkuja rikkumise avastamiskohale; pakkuma rikkujale lisada akti juurde

seletuskirja; pakkuma rikkujale kirjutada aktile alla;kui rikkuja keeldub aktile allakirjutamisest, võtma selle kohta kirjalikku seletust; kui kohale kutsutud rikkuja keeldub aktile allakirjutamisest, tegema aktile selle kohta märke. Nii ElTS kui ka Korra mõtte järgi on elektritarbimise suhted avaliku õiguse valdkonda kuuluvad suhted, mille juures käsitletakse elektrienergia tarbijat (ElTS § 12 mõistes) nõrgema lepingupoolena, kellele on seadusega ette nähtud õigused ennast kaitsta monopoolses seisundis tegutseva elektrimüüja omavoli eest. Eelneval kokkuleppel apellandi esindaja N. A. , tuli kostja tootmisbaasi territooriumile OÜ Jaotusvõrk töötaja R. O. ja AS EMPOWER töötaja R. K. , eesmärgiga paigutada tootmisbaasi hoones asunud mõõteseade (elektriarvesti nr 19118245) väljaspool tootmisbaasi asuvale AS Eesti Energia alajaama seinale ümber. N. A. tegi arvesti paiknemisruumi ukse lahti, lasi elektrikud sisse ning läks ära. R. O. ja R. K. tuvastasid elektriarvesti konstruktsiooni väidetavad rikkumised, kutsusid vastustaja esindaja E. S. kohale, koostasid kolmekesi olukorra fikseerimise akti ja võtsid arvesti ära. Nad ei kutsunud kohale N. A. ega teisi tootmisbaasil viibinud apellandi töötajaid. Apellanti teavitati akti koostamisest AS Eesti Energia kirjaga alles 21.03.2007. Kostjapoolse omavolilise tarbimise fakti fikseerimisel on jämedalt rikutud taoliste juhtumite õigusaktis kehtestatud menetlemise korda. Vastustaja ei esitanud kohtule tõendit omavolilise kasutamise kohta seadusega ette nähtud vormis, seega ei ole omavoliline kasutamine tõendatud. Omavolilise kasutamise suuruse arvestamise metoodika on vastuolus Põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Apellandi poolt väidetavalt omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumus on arvestatud vastavalt Korra § 4 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt võeti arvestuse lähteandmete aluseks maksimaalse elektritarbimise suurus, mis on puhttehniliselt võimalik 100-ampri peakaitsme seadme puhul ja 1,25-kordne tariif. 25% võrra kõrgendatud tariifi kasutamine viitab karistuslikule iseloomule. Korra § 4 regulatsioon on ilmselgelt mõeldud abinõuna tarbijate ärgitamiseks vältida elektritarbimist ilma nõuetekohase mõõteseadmeta, s.t. sanktsioonina, mis märkimisväärselt ahistab elektritarbijate õigusi. Sanktsioonina on Korra § 4 regulatsioon vastuolus PS §-s 11 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttega. PS § 11 alusel tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Korra §-s 4 kehtestatud abinõu analüüsimisel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt pakutud metoodika järgi nr 3-4-1-1-02 tekib kõige enam kahtlusi abinõu sobivuse osas. Riigikohus määratles sobivust kui kohasust taotletava eesmärgi saavutamiseks (nr 3-4-1-1-02, p. 15). Abinõu peab esinema mõjutusvahendina üleastumistest hoidumiseks. Abinõu komponendiks olev sanktsioon peab esinema reaktsioonina üleastumisele ning see peab olema adresseeritud üksnes üleastujale. Sanktsioon peab olema loogilises seoses selle rakendamist tingiva teoga. Korra §-s 4 kehtestatud abinõu ei vasta järgnevatele kaalutlustel. ElTS § 68 lg-s 1 (20.02.2007 kehtinud redaktsioonis) on omavoliline kasutamine defineeritud järgnevalt: Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

Seadus ei konkretiseeri omavolilise kasutamise põhjusi. Omavoliline kasutamine toimub ka juhul, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse mitte tarbija enda tegevuse, vaid võrguettevõtja esindajate või kolmanda isiku tegevuse tulemusena või nt loodusjõu toime tulemusena. Viimatinimetatud juhtudel ei esine õiguspäraselt rakendatav sanktsioon mõjutusvahendina ega reaktsioonina üleastumisele ning tarbijate õiguste piiramine taolistes situatsioonides ei ole mõistlik. Abinõu on sobivuse poolest ebaproportsionaalne. Kui mõõteseade rikutakse tarbija hooletuse tõttu või ilma tarbija süüta ning omavolilise kasutamise ajavahemikul elektrienergia tarbitakse väikeses ulatuses või ei tarbita üldse, siis kujuneb sanktsioon palju koormavamaks, võrreldes olukorraga, mille juures omavoliline kasutamine on tekitatud tarbija tahtliku tegevuse tulemusena ning maksimaalses ulatuses. Viimasel juhul sanktsiooni toimet leevendatakse või viiakse sisuliselt nullini, kuna omavolilise tarbimise tuvastamisel selle tekitanud tarbija üksnes hüvitab tegelikult tarbitud elektrienergiat. Süüliselt toime pandud omavolilise kasutamise eest on sätestatud rikkumiste raskustele kindlad tagajärjed. Väheohtliku üleastumise eest on ElTS § 102 alusel ettenähtud karistus väärteo menetluse korras, sama teo eest suures ulatuses kahju põhjustamise korral on karistusseadustiku (KarS) § 216 alusel ettenähtud kriminaalkaristus. Korra §-s 4 kehtestatud abinõu analüüsimisel selle mõõdukuse osas ei ole abstraktne analüüs võimalik, kuna sanktsioon ei ole Korra väljaandja poolt kindlalt määratletud selle ulatuse järgi. Mõõdukust saab hinnata üksnes ettearvutatavate esemete võrdlemise teel. Antud juhul on sanktsioon ebaproportsionaalselt suur. Korra § 4 lg-te 1 ja 2 alusel arvestatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumus (240 988.51 krooni) ületab mitmekordselt apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu jooksul (s.t. alates 2003.a. augustist) apellandi poolt tarbitud elektrienergia maksumust. Samuti ületab mitmekordselt omavolilise kasutamise eest ElTS § 102 lg-s 2 ettenähtud maksimaalset karistusõiguslikku sanktsiooni. Korra § 4 lg 1 ja 2 normid piiravad PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Võttes arvesse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohta asjas nr 3-2-1-143-03 ning asjaolu, et apellandilt nõutakse raha kui osa omandist sisse, tuleb kõne alla PS §-s 32 sätestatud õigus omandi puutumatusele. Kuna seadusandja ei ole Korra §-s 4 sisalduvat sanktsiooni määratlenud selle ulatuse järgi, võib eeldada PS §-s 14 sätestatud õiguse piiramist korraldusele ja menetlusele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2002 otsuse nr 3-4-1-5-02 p 30). Eesti Energia AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt vastutab ostja vastavalt tüüptingimuste p-le 11.2. tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Vaidlusalune arvesti asus Astnik Ehitus OÜ ruumides ja kõrvalistele isikutele sellele juurdepääs puudus. Plommide säilimise eest pidi vastutama vastavalt lepingule Astnik Ehitus. Tarbimiskoha näol on tegemist suure töökojaga ja tarbija oleks pidanud aru saama, et tema tarbimine ei vasta tegelikkusele. Ka tunnistaja on andnud ütlusi, et vaidlusaluse tarbimiskoha tarbimine enne arvesti vahetamist ei tundunud tõenäoline. Akt on koostatud kooskõlas õigusaktidega. Asjaolu, et turuosaliseks on märgitud N. A. mitte Astnik Ehitus OÜ, ei muuda akti tõenduslikult kõlbmatuks, tegemist on vaid vormistusliku veaga. Akti koostamine toimus Astnik Ehitus OÜ tarbimiskohas ja arvesti, mille kohta on akt koostatud mõõtis just viimase tarbimist. Akt on koostatud kahe tunnistaja juuresolekul ja akt on saadetud kliendile ka posti teel ning palutud selgitust fikseeritud olukorra kohta. Astnik Ehitus OÜ keeldus selgituste andmisest. Tallinna halduskohus on asunud oma 29.04.2009

otsuses haldusasjas nr 3-08-2312 seisukohale, et ElTS § 68 järgi omab tähtsust ainuüksi elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise fakt ning oluline ei ole see, kas tarbija on elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikus kasutamises süüdi ja kas teda on selle eest vastutusele võetud. Kohus leiab, et Korra § 2 eesmärk on kaitsta tarbija õigusi, tagada elektrienergia ebaseadusliku kasutamise tuvastamine ja vähendada hilisemaid tõenduslikke vaidlusi. Samas ei ole aktil absoluutset tõenduslikku jõudu. Ehkki üldjuhul on tõendamisel kasutatav olukorra fikseerimise akt, ei ole akti formaalse vormistusliku puuduse korral välistatud täiendavalt ka teiste tõendite kasutamine, kui need on seaduslikud ja usaldusväärsed. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohus on oma lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-170-05, asunud seisukohale, et kui tuvastatakse, et tehniliselt ei olnud mõõtetulemustele vastav elektritarbimine võimalik, ei vabasta see kostjat tegelikult tarbitud elektrienergia eest tasumise kohustusest, vajadusel arvestuslikku metoodikat kasutades tarbimise kindlakstegemiseks. Seega on arvestuslik metoodika teatud juhtudel hädavajalik. Astnik Ehitus OÜ esindaja esitas seisukoha Eesti Energia AS vastusele. Apellant on seisukohal, et vastustaja on omavolilise elektritarbimise fakti tuvastamismenetluse puudulikkuse osas üksnes piirdutud üldsõnalise konstateeringuga, et akt on koostatud kooskõlas õigusaktidega kahe tunnistaja juuresolekul. Selgitatud ei ole, miks akti koostamisele ei olnud kaasatud omavoliline tarbija. Viide Tallinna Halduskohtu 29.04.2009 otsusele nr 3-08-2312 on asjakohatu. Erinevalt käesoleva asja tehioludest on haldusasja kaasuses tarbijale pakutud viibida omavolilise kasutamise akti koostamise juures ja vaidlusesemeks olid akti puhtformaalsed vormipuudused. Asjakohatu on vastustaja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-170-05. Apellant üksnes väidab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud metoodika on karistusliku iseloomuga. Metoodika võimaldab õiguspäraselt nõuda tasu elektrikoguse eest, mis võib märkimisväärselt ületada tegelikku elektritarbimist ning see ahistab ebaproportsionaalselt tarbijate õigusi sõltumata omavolilise kasutamise põhjustest. Kui seada eesmärgiks tegeliku elektritarbimise kindlakstegemist arvestuslikul viisil, siis sobiks sellele eesmärgile nt võrdlusmeetod, mille kohaselt mõõtmata jäetud elektritarbimine arvestatakse lähtuvalt faktilisest keskmisest tarbimisest perioodidel enne omavolilise kasutamise algust ja pärast selle lõppemist.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Maakohus on õigesti tõendite põhjal kindlaks teinud, et tõendatud on kostja poolt perioodil 02.10.2006 kuni 20.02.2007 elektrienergia omavoliline tarbimine arvestuslikult kokku 470 A ulatuses, ning apellandi vastupidised väited ei ole õiged. Kostja poolt elektrienergia omavoliline tarbimine on tõendatud 20.02.2007 olukorra fikseerimise aktiga nr 035857, elektriarvesti erakorralise taatluse protokolliga nr 47 28.02.2007, tarbimisanalüüsiga ning tunnistaja R. O. ütlustega (tl-d 9-21, 82-86, 99-100). Asjaolu, et eelviidatud olukorra fikseerimise aktil puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, mis oli nõutav Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr 107 kinnitatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra" (edaspidi Kord) § 3 kohaselt, ei tähenda seda, et nimetatud akti ei saaks tõendina kasutada. Aktil on kahe tunnistaja allkirjad ning omavolilisele elektritarbimisele viitavad ka eelnimetatud teised tõendid.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.