Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Aktsiaselts Eesti Energia oli esitanud kohtusse hagiavalduse Osaühingu Astnik Ehitus vastu 240 988.51 krooni omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuse ja 14 000.- krooni riigilõivu nõudes, aga samuti muude kohtukulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel oli sõlmitud Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr.413899101 – 1 18.augustist 2003.a. koos lepingu juurde kuuluva Mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga 18. augustist 2003.a.. Aktiga fikseerisid Aktsiaselts Eesti Energia ja Osaühing Astnik Ehitus, et mõõtepunkt asub Kukruse mõisas ning mõõtepunkti paigaldati arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245, öise näidiku näiduga 049280 ja päevase näidiku näiduga 052903. Lisaks eelnevale sõlmisid Aktsiaselts Eesti Energia ja Osaühing Astnik Ehitus veel täiendava Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr.413899101VK/1 06.juulist 2004.a., mille kohaselt hakkas liitumispunkt paiknema transiitkilbis liituja toitekaabli kingadel. Võrguühenduse läbilaskevõimeks fikseeriti 100 A, faaside arvuga 3 ja nimipingega liitumispunktis 0,38 kV. Osaühingu Astnik Ehitus elektriarvesti vahetamistööde käigus koostas Osaühingu Jaotusvõrk elektrik E.S., tunnistaja R.O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857, millega fikseeriti, et Osaühingu Astnik Ehitus vahetamisele kuuluva elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) tehaseplommid oli lahtivõtmise jälgedega. Arvesti sihverplaadil olid määrdumise jäljed. Arvesti läbipaistva kaane alt oli näha arvesti sisemuses asunud omavoliliselt ühendatud juhtmed. Aktsiaseltsi Eesti

Energia Osaühingu Jaotusvõrk töötajate poolt saadeti Osaühingu Astnik Ehitus juurest maha võetud, rikutud tehaseplommidega, elektriarvesti Elektrikontrollikeskusesse kontrollimiseks. Elektriarvesti erakorralise taatluse protokolli nr.47 28.veebruarist 2007.a. kohaselt oli elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) mõlemad plommid rikutud, mis viitas arvesti avamisele kõrvaliste isikute poolt. Taatluslabor asus seisukohale, et arvestisse oli kõrvaliste isikute poolt paigaldatud herkonlüliti, millega oli välise magnetvälja abil, läbi arvesti korpuse, võimalik peatada näidikute töötamine. Metroloogilised näitajad vastasid standardi EN 61036 nõuetele. Taatluseks esitatud arvesti oli kommertsmõõtmisteks kõlbmatu. Hagiavalduses asus Aktsiaselts Eesti Energia seisukohale, et Osaühing Astnik Ehitus oli kasutanud Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt osutatud võrguteenust omavoliliselt (ilma nõuetekohase mõõtesüsteemita (kommertsmõõtmisteks kõlbmatu elektriarvestiga)), aga samuti tarbis Osaühing Astnik Ehitus elektrienergiat omavoliliselt, jättes tarbitud elektrienergia eest täies mahus tasumata. Aktsiaseltsi Eesti Energia seisukoha kohaselt, ei ole Osaühing Astnik Ehitus juba aastaid järginud kehtivaid õigusnorme, ega täitnud oma lepingulisi kohustusi Aktsiaseltsi Eesti Energia ees, millise Osaühingu Astnik Ehitus tegevuse tulemusena, oli Osaühingul Astnik Ehitus tekkinud omavoliliselt tarbitud elektrienergia võlgnevus Aktsiaseltsi Eesti Energia ees. Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt esitatud arved, elektrienergia omavolilise tarbimise eest, jättis Osaühing Astnik Ehitus ilma mõjuva põhjuseta tasumata. Samuti ei ole Aktsiaselts Eesti Energia jõudnud Osaühinguga Astnik Ehitus kokkuleppele võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks, millise Osaühingu Astnik Ehitus tegevuse tõttu oli Aktsiaselts Eesti Energia sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Palus hagi rahuldada. 03.oktoobril 2007.a. esitas Aktsiaselts Eesti Energia kohtule täiendavad selgitused haginõuete kohta (tl.52-54). Selgituses kummutas Aktsiaselts Eesti Energia Osaühingu Astnik Ehitus poolt esitatud kirjalikud vastuväited hagile nagu oleks Aktsiaselts Eesti Energia esitanud Elektrikontrollikeskusele erakorraliseks taatlemiseks muu arvesti, kui see oli maha võetud Osaühingu Astnik Ehitus liitumispunktis. Aktsiaselts Eesti Energia esitas Elektrikontrollikeskusele erakorraliseks taatlemiseks arvesti nr.19118245, milline arvesti number oli ka mõõtepunkti andmete kinnitamise aktil 18.augustist 2003.a. (tl.6) ja olukorra fikseerimise aktil nr.035857 20.veebruarist 2007.a. (tl.9). Hagile juurde lisatud fotodelt ei olnud arvesti number lihtsalt nähtav (tl.10-17), mille tõttu esitas Aktsiaselts Eesti Energia kohtule täiendava foto arvestist (tl.54), millel oli nähtav arvesti nr.19118245. Samuti selgitas Aktsiaselts Eesti Energia täiendavalt, et Aktsiaselts Eesti Energia ei nõudnud Osaühingult Astnik Ehitus mitte tasu elektrienergia täiendava tarbimise eest, vaid Aktsiaselts Eesti Energia nõudis Osaühingult Astnik Ehitus tasu elektrienergia omavolilise tarbimise eest. Osaühingu Astnik Ehitus poolt

omavoliliselt tarbitud elektrienergia kogus oli arvutatud vastavalt Majandus – ja Kommunikatsiooniministri määruses nr.107 16.märtsist 2003.a. kehtestatud korrale. Omavoliliselt elektrienergia tarbimise alguseks Osaühingu Astnik Ehitus poolt oli võetud 02.oktoober 2006.a. so päev kui viimati kontrollis Osaühingu Jaotusvõrk töötaja elektriarvestit ning võttis isiklikult kontrollnäidu. Omavoliliselt elektrienergia tarbimine Osaühingu Astnik Ehitus poolt loeti lõppenuks Osaühingu Jaotusvõrk elektriku E.S. ́i poolt, tunnistaja R.O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857 koostamise päevaga, kuna koheselt paigaldati Osaühingu Astnik Ehitus liitumispunkti uus nõuetekohane elektriarvesti. Omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuse kogusummast oli maha arvatud summad, mis Osaühing Astnik Ehitus tasus samal perioodil elektrienergia eest Aktsiaseltsile Eesti Energia kommertsmõõtmisteks kõlbmatu elektriarvesti nr.19118245 näitude alusel. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.36-37) kostja, Osaühing Astnik Ehitus, hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kohtukulud palus Osaühing Astnik Ehitus jätta Aktsiaseltsi Eesti Energia kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas Osaühing Astnik Ehitus Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt hagiavalduses nimetatud lepingute sõlmimist. Samas asus Osaühing Astnik Ehitus kirjalikus vastuses seisukohale, et Osaühingu Jaotusvõrk elektriku E.S. ́i poolt, tunnistaja R. O.l ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857 koostamisega, fikseeriti ainult elektriarvesti konstruktsioonilised väidetavad rikkumised, aga samuti oli aktis märgitud elektriarvesti number vale (19118245). Õige arvesti number olevat Osaühingu Astnik Ehitus arvates triipkoodiga kleepsu all (42512261175H2). Ka ei olnud aktile alla kirjutanud Osaühingu Astnik Ehitus poolt selleks volitatud isik. Kirjalikus vastuses asus Osaühing Astnik Ehitus seisukohale, et äriühing oli regulaarselt tasunud elektriarveid Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt esitatud arvete alusel ning selle asjaolu tõttu ei olnud enam võimalik täiendava elektrienergia tasu nõudmine Osaühingult Astnik Ehitus. Kirjalikus vastuses ei olnud Osaühing Astnik Ehitus nõus Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kindlaks määratud omavoliliselt tarbitud elektrienergia kogusega, mis oli, Osaühingu Astnik Ehitus arvates, liiga suur – 50 000.- krooni ühe kuu eest. Samuti leidis Osaühing Astnik Ehitus, et Aktsiaselts Eesti Energia ei olnud hagisumma arvutamisel arvesse võtnud juba Osaühingu Astnik Ehitus poolt varem tasutud summasid elektrienergia eest. Osaühing Astnik Ehitus ei saanud aru, miks võttis Aktsiaselts Eesti Energia omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse kindlaksmääramisel võrguühenduse läbilaskevõimet määrava seadme suuruseks 100A. Osaühing Astnik Ehitus asus kirjalikus vastuses seisukohale, et võrguühenduse läbilaskevõimet määrava

seadme suuruseks oleks võinud vabalt olla ka mõni muu väärtus kui 100 A. Omapoolset arvestust Osaühing Astnik Ehitus kirjalikule vastusele ei lisanud, aga samuti ei ole kirjalikus vastuses selgitatud kui palju tarbis Osaühing Astnik Ehitus tema enda arvates elektrienergiat omavoliliselt.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Eesti Energia, lepinguline esindaja, Kaili Muru – Mölder, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja Osaühingult Astnik Ehitus välja mõista 240 988.51 krooni omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumust, 14 000.krooni riigilõivu, aga samuti panna Osaühingu Astnik Ehitus kanda kõik muud kohtukulud. Aktsiaseltsi Eesti Energia lepinguline esindaja, Kaili Muru – Mölder, asus kohtuistungil seisukohale, et Osaühingu Astnik Ehitus poolt elektrienergia omavolilist tarbimist kinnitab ka Osaühingu Astnik Ehitus elektrienergia tarbimise analüüs rikutud elektriarvesti korral ja peale nõuetekohase elektriarvesti uuesti paigaldamist. Peale rikutud elektriarvesti asendamist kasvas Osaühingu Astnik Ehitus poolt elektrienergia tarbimine neljakordseks, mis viitab sellele, et elektriarvesti rikkumisega püüdis Osaühing Astnik Ehitus tarbida elektrienergiat osaliselt elektriarvestist mööda – tasuta. Kohtuistungi toimumise ajaks oli Osaühingu Astnik Ehitus elektritarbimine tõusnud juba kuuekordseks. Aktsiaseltsi Eesti Energia lepinguline esindaja, Kaili Muru – Mölder, asus kohtuistungil seisukohale, et Osaühingu Jaotusvõrk elektriku E.S. ́i, tunnistaja R.O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, koostatud olukorra fikseerimise akt nr.035857, oli koostatud õigesti järgides kõiki kehtiva seadusandluse nõudeid. Omavoliliselt tarbitud elektrienergia kogus on arvestatud lähtuvalt 100 A peakaitsmest, kuna selline peakaitsme suurus on ette nähtud Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel sõlmitud lepingutes. Kuna arvesti rikkumisest sai varalist kasu ainult Osaühing Astnik Ehitus ja arvesti asus Osaühingu Astnik Ehitus territooriumil, siis puudus kõrvalistel isikutel reaalselt juurdepääs arvestile, aga samuti ka majanduslik huvi, et arvestit rikkuda. Kostja, Osaühingu Astnik Ehitus, lepinguline esindaja P. K., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus jätta Aktsiaseltsi Eesti Energia enda kanda. Asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia ei ole haginõuet tõendanud nõuetekohaselt. Osaühingu Jaotusvõrk elektriku E.S. ́i poolt, tunnistaja R. O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857 koostamisest ei ole osa võtnud Osaühingu Astnik Ehitus esindaja. N. A., kes Osaühingu Jaotusvõrk elektriku arvesti juurde lubas ja kellel olid olemas selleks vajalikud võtmed, ei olnud kaasas nende toimingute teostamiseks Osaühingu Astnik Ehitus kirjalikku volikirja. Lisaks sellele ei olnud Osaühingu Astnik Ehitus lepinguline esindaja, P. K., nõus Aktsiaseltsi

Eesti Energia poolt kindlaks tehtud omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja maksumusega. P.K. selgitas kohtule, et kui tavaliselt oli Osaühingu Astnik Ehitus elektriarve umbes 3 000.- krooni kuus, siis Aktsiaseltsi Eesti Energia arvestuste kohaselt tuleb omavoliliselt tarbitud elektrienergia summaks 50 000.krooni kuus. Omapoolset arvestust, mida kohus saaks tsiviilasja lahendamisel aluseks võtta, P.K. kohtuistungil kohtule ei esitanud. Samuti ei olnud Osaühingu Astnik Ehitus lepinguline esindaja, P.K., nõus Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt rakendatud omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse arvestamise metoodikaga. Kohtuistungil taotles Osaühingu Astnik Ehitus lepinguline esindaja, P.K., jätta rakendamata Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määruse nr.107 need sätted, mis määravad kindlaks omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse kindlakstegemise metoodika ning korra, kuna nimetatud sätted on ilmselt karistusliku iseloomuga. Samuti palus P.K. Viru Maakohut esitada Riigikohtule taotluse nimetatud määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, kuna viidatud määrus ahistab tarbija õigusi. Kohus, kaalunud Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja, P.K. ́i, poolt esitatud vastuväiteid ja argumente Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrusele nr.107, luges tõendatuks, et P.K. ́i poolt kohtuistungil esitatud taotlus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrus nr.107 oli vastu võetud pädeva ametiisiku poolt, kes tegutses määruse vastuvõtmisel oma pädevuse piires. Vaidlustatud määrus oli selle vastuvõtmise ajal kooskõlas kehtiva seadusandlusega, sealhulgas ka kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätetega.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, R. O. ́i, ütlustega, mille kohaselt töötas tunnistaja Osaühingus Jaotusvõrk töödejuhatajana. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis Osaühing Jaotusvõrk tööettevõtjalt EMPOWER töö, mille eesmärgiks oli Osaühingu Astnik Ehitus valduses olevas Kukruse mõisas asuva mõõtepunkti lepingu tingimustega vastavusse seadmine. Osaühingu Astnik Ehitus mõõtesüsteem asus Kukruse mõisahoones sees. Lepingu tingimuste kohaselt pidi mõõtesüsteem asuma õues liitumiskilbis, mis kavatseti paigaldada alajaama seinale, et oleks tagatud Aktsiaseltsi Eesti Energia töötajatele pidev juurdepääs Osaühingu Astnik Ehitus mõõtesüsteemile. Elektriarvestit vahetada ei olnud kavas, kuid peale elektriarvesti Kukruse mõisahoonest mahavõtmist avastati, et elektriarvestil on tehase plommid rikkumise tunnustega. Tunnistaja helistas Heigo Sandrile, kes koostas olukorra fikseerimise akti. Peale seda saadeti arvesti ekspertiisi. Kui kaua rikutud plommidega arvesti oli Osaühingu Astnik Ehitus

elektritarbimist mõõtnud, seda ei olnud tunnistaja arvates võimalik kindlaks teha, kuna Kukruse mõisas oli arvesti üleval vähevalgustatud kohas, aga samuti olid tehase plommid hästi järele tehtud. Plommide rikkumist võidi pealiskaudsel vaatlusel mitte avastada. Tunnistaja selgitas, et arvestil (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245 oli kaks plommi: tehase plomm ja selle firma plomm, kes arvestit taatles. Plomm tundus rikutud olevat selle tõttu, et plomm liikus traatide peal, aga samuti oli arvestil asunud plomm õigest plommist laiem. Tunnistaja teada selgus arvesti ekspertiisi käigus, et arvestisse oli paigaldatud herkonlüliti, mille abil sai seisata arvesti töö. Herkonlülitiga arvesti näitu tagasi kerida ei olnud võimalik. Tunnistaja oli kohtuistungile kaasa võtnud Osaühingu Astnik Ehitus ruumides Kukruse mõisas olnud rikutud plommidega arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245. Tunnistaja näitas, nii kohtule kui ka menetlusosalistele kohtuistungil, kuidas asetsesid arvesti rikutud plommid ning demonstreeris, kuhu arvestisse olid joodetud juhtmed herkonlüliti ühendamiseks. Herkonlüliti oli arvestiga vaatluse hetkel veel ühendatud, juhtmeotsad olid joodetud arvesti mikroskeemi. Samuti luges kohus hagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Osaühingu Astnik Ehitus äriregistri kaarti B – osa väljatrükiga (tl.4). Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepinguga nr.413899101-1 18.augustist 2003.a. (tl.5). Mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga 18.augustist 2003.a. (tl.6). Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppega nr.413899101VK/1 06.juulist 2004.a. (tl.7). Osaühingu Jaotusvõrk tööülesandega nr.07 – 30936 (tl.8), mille kohaselt teostati mõõtesüsteemi ümberpaigutamise töid 19.- 20.veebruaril 2007.a. Kukruse mõisas. Osaühingu Jaotusvõrk elektrik E. S. ́i, tunnistaja R. O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku koostatud, olukorra fikseerimise aktiga nr.035857 (tl.9). Fototabelitega arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245 kohta (tl.10-17). Osaühingu Astnik Ehitus poolt võrguühenduse ja elektrienergia omavolilise kasutamise arvestusega (tl.18), mille kohaselt kasutas Osaühing Astnik Ehitus omavoliliselt Aktsiaseltsile Eesti Energia kuuluvat võrguühendust ja elektrienergiat perioodil alates 02.oktoobrist 2006.a. kuni 20.veebruarini 2007.a. ning selle arvestuse kohaselt tuleb Osaühingul Astnik Ehitus tasuda Aktsiaseltsile Eesti Energia omavoliliselt kasutatud elektrienergia eest 240 988.51 krooni. Elektrikontrollikeskuse poolt koostatud elektriarvesti erakorralise taatluse protokolliga nr.47 28.veebruarist 2007.a. (tl.19), mille kohaselt oli taatlemiseks esitatud arvestil (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245, mõlemad plommid rikutud, mis viitas arvesti avamisele. Taatluslabor asus seisukohale, et arvestisse oli kõrvaliste isikute poolt ebaseaduslikult paigaldatud herkonlüliti, millega oli välise magnetvälja abil, läbi arvesti korpuse, võimalik peatada näidikute töötamine. Metroloogilised näitajad vastasid standardi EN 61036 nõuetele. Taatluseks esitatud arvesti oli kommertsmõõtmisteks kõlbmatu. Aktsiaseltsi

Eesti Energia kirjaliku ettepanekuga Osaühingule Astnik Ehitus 21.märtsist 2007.a. Osaühingu Jaotusvõrk elektrik E.S. ́i, tunnistaja R.O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, koostatud olukorra fikseerimise aktile nr.035857 ja omavolilise kasutamise arvestusele kirjalike vastuväidete esitamiseks (tl.20-21). Aktsiaseltsi Eesti Energia kirjalikus ettepanekus näidatud tähtaja jooksul Osaühing Astnik Ehitus vastuväiteid ei esitanud, mille tõttu esitas Aktsiaselts Eesti Energia Osaühingule Astnik Ehitus arve nr.34862971 29.maist 2007.a. summas 240 988.51 krooni (tl.22). Aktsiaseltsi Eesti Energia kirjaliku hoiatusega nr.8311174 10.juulist 2007.a. (tl.23) Osaühingule Astnik Ehitus kohtumenetluse algatamise kohta. Aktsiaseltsi Eesti Energia maksekorraldusega nr.5108 20.juulist 2007.a. (tl.24) riigilõivu tasumise kohta summas 14 000.- krooni. Viru Maakohtu määrusega 06.augustist 2007.a. (tl.25). Väljatrükiga äriregistri teabesüsteemist (tl.30) Osaühingu Astnik Ehitus andmetega. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.31) Osaühingu Astnik Ehitus juhatuse ainuliikme N.A. andmetega. Osaühingu Astnik Ehitus kirjaliku vastusega hagile 12.septembrist 2007.a. (tl.36-37), mille kohaselt palus Osaühing Astnik Ehitus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Eesti Energia kanda. Osaühingu Jaotusvõrk teatisega nr.06-227420 02.oktoobrist 2006.a. (tl.38), mille kohaselt kontrolliti Osaühingu Astnik Ehitus mõõtesüsteemi. Kontrollimise käigus kontrolliti arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245 mõõtesüsteemi plommisid (mis olid korras), aga samuti fikseeriti arvesti näidud. Osaühingu Astnik Ehitus poolt kohtule esitatud Aktsiaseltsi Eesti Energia arvetega nr.35899245; nr.35391522; nr.34716396; nr.35061114; nr.33282635; nr.32688539; nr.32363937; nr.31721330; nr.31429811; nr.31279233 ning nr.30944923 (tl.39-49). Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga 02.oktoobrist 2007.a. (tl.5253) Osaühingu Astnik Ehitus poolt kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohta. Fototabeliga arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245 kohta (tl.54). Väljatrükiga äriregistri andmebaasist Osaühingu Astnik Ehitus andmetega (tl.57-58). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.61) Osaühingu Astnik Ehitus juhatuse ainuliikme N.A. andmetega. 16.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.71). Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud Osaühingu Astnik Ehitus elektritarbimise andmetega perioodil 2006.a. juuli – 2007.a. juuli (tl.80). Osaühingu Astnik Ehitus poolt kohtule esitatud väljatrükiga Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrusest nr.107 (tl.81). Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud Osaühingu Astnik Ehitus elektritarbimise analüüsiga (tl.82-86), milles kajastub Osaühingu Astnik Ehitus elektritarbimine nii rikutud plommidaga arvestiga (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245 mõõdetult kui ka peale uue, nõuetekohase arvesti paigaldamist. Ärakirjaga Osaühingu Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimustest madalpingel üle 63 A ja keskpingel (tl.87-93). Aktsiaseltsi Eesti Energia lepingulise esindaja, K. M. – M. ́i kirjalike seisukohtadega 27.maist 2009.a. (tl.94-95). 27.mail 2009.a. toimunud

kohtuistungi protokolliga (tl.96-103). Osaühingu Astnik Ehitus taotlusega protokolli parandamise kohta (tl.104). Aktsiaseltsi Eesti Energia kirjaliku nõusolekuga protokolli parandamiseks (tl.106). Viru Maakohtu 01.juuni 2009.a. määrusega 27.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamise kohta (tl.107-108).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §35 sätteid, mille kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui VÕS ei ole sätestanud teisiti. VÕS §§35-39 ja §§41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §37 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingupooled võivad VÕS §37 lg.1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS §39 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. VÕS §208 lg.1 ja 3 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas

energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS §234 kohaselt loetakse tähtajaline elektri – ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. VÕS §234 lg.1 sätestatut kohaldatakse ka gaasi, nafta, vee või muu samasugusega ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingule, mis on sõlmitud tähtajalisena. Tarbijast ostja võib VÕS §234 lg.1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Elektrituruseaduse §5, §10 ja §12 kohaselt on turuosalised elektriettevõtja, tarbija ja bilansihaldur. Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja. Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija. Elektrienergiat ostev isik on Elektrituruseaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas. Elektrituruseaduse §65 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise; 2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi; 3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis; 4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist; 5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; 6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise; 7) osutab Elektrituruseaduse §65 lg.1, p.1-6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: 1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; 2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu; 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel; 4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab majandus

ja kommunikatsiooniminister. Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse riketest põhjustatud elektrikatkestuste kestusest. Elektrituruseaduse §68 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrituruseaduse §68 lg.1 p.2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud või kui tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud. Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister. Peale selle pidas kohus vajalikuks rakendada „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“, mis kehtestati Majandus – ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr.107, §1 ja §2, mille sätete kohaselt reguleerib määrusega nr.107 kehtestatud kord omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning nende maksumuse määramist. Korra täitmine on kohustuslik kõigile elektrienergia edastamise, jaotamise või müügiga tegelevatele võrguettevõtjatele ja müüjatele (edaspidi ettevõtja). Elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ §4 lg.1 ja 2 sätted kehtestavad, et juhul kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade on korras ja plommitud, siis omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht määratakse võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või

koormust piirava seadme rakendusvoolu alusel. Maksumus arvutatakse, rakendades akti koostamise ajal kehtivaid paušaaltarbija (arvestita tarbija) 1,25kordseid tariife. Arvestus tehakse alates elektrilepingu sõlmimise või mõõteseadme eelmise tehnilise kontrollimise päevast, kuid mitte üle kahe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja – kuudes. Sama määruse nr.107 16.juunist 2003.a. §4 lg.5, lg.7 ja lg.8 sätestavad, et vastavalt määruse §4 lg.1, 2 ja 3 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumus arvutatakse akti koostamise ajal sellel tarbijagrupile kehtiva elektrienergia põhitariifi ja võrguteenuse hinnakirjaga määratud tariifi järgi. Erinevate tariifidega tarbijate elektrienergiaga varustamisel ühe arvesti kaudu, samuti ajatariifi kasutamisel mitteettenähtud ajal tehakse ümberarvestus kõrgema tariifi järgi määruse §4 lg.1 määratud kogu arvestusperioodil tarbitud elektrienergia osas. Vastavalt määruse §4 lg.1 – 7 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogusest ja võrguteenuste mahust ja maksumusest arvatakse maha arvestusperioodil mõõdetud elektrienergia kogus ning võrguteenuse maht ja maksumus. Nimetatud mahaarvamist ei tehta, kui elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine on toimunud «Elektrituruseaduse» § 68 lõike 1 punktis 4 näidatud viisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia hagi Osaühingu Astnik Ehitus vastu on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele, summas 240 988.51 krooni. Kostja, Osaühingu Astnik Ehitus, kanda tuleb täies ulatuses panna kõik käesoleva kohtumenetlusega seotud kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud summa suurus on mõistlik, summa on välja arvestatud kehtiva seadusandluse alusel, summa on proportsionaalne, aga samuti ei ole summa 240 988.51 krooni Osaühingule Astnik Ehitus ebamõistlikult koormav. Ka vastab 240 988.51 krooni väljamõistmine Osaühingult Astnik Ehitus Aktsiaseltsi Eesti Energia huvidele, kellel on põhjendatult õigustatud ootus saada müüdava elektrienergia eest tasu, aga samuti õigustatud ootus selle kohta, et kliendid tarbivad elektrienergiat kehtivaid seadusandlike akte järgides. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel olid olemas lepingulised suhted võrguühenduse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Lepinguliste suhete tekkimiseks olid pooled sõlminud Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr.413899101 – 1 18.augustist 2003.a. koos lepingu juurde kuuluva Mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga 18. augustist 2003.a.. Aktiga fikseerisid Aktsiaselts Eesti Energia ja Osaühing Astnik Ehitus, et mõõtepunkt asub Kukruse mõisas ning

mõõtepunkti paigaldati arvesti (tüüp) TK420iNNs 5(100)A, numbriga 19118245. Samuti olid pooled sõlminud Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr.413899101VK/1 06.juulist 2004.a., mille kohaselt hakkas liitumispunkt paiknema transiitkilbis liituja toitekaabli kingadel. Võrguühenduse läbilaskevõimeks fikseeriti 100 A, faaside arvuga 3 ja nimipingega liitumispunktis 0,38 kV. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahelistele lepingulistele suhetele kuulus kohaldamisele VÕS §208 müügilepingu kohta käivaid sätteid. Kohus luges tõendatuks, et eelpoolnimetatud lepingud Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel olid sõlmitud VÕS §35 kohaselt tüüptingimustega. Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Eesti Energia rakendas Osaühingu Astnik Ehitus suhtes tüüptingimust, milleks olid Aktsiaseltsi Eesti Energia Osaühingu Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63 A ja keskpingel (tl.87-93). Kohus luges tõendatuks, et 20.veebruaril 2007.a. tuvastati Osaühingu Astnik Ehitus poolne oluline lepingutingimuste rikkumine, mille kohta koostas Osaühingu Jaotusvõrk elektrik E.S., tunnistaja R.O. ́i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857, millega fikseeriti, et Osaühingu Astnik Ehitus vahetamisele kuuluva elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) tehaseplommid oli lahtivõtmise jälgedega. Arvesti sihverplaadil olid määrdumise jäljed. Arvesti läbipaistva kaane alt oli näha arvesti sisemuses asunud omavoliliselt ühendatud juhtmed. Elektriarvesti erakorralise taatluse protokolli nr.47 28.veebruarist 2007.a. kohaselt oli elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) mõlemad plommid rikutud, mis viitas arvesti avamisele kõrvaliste isikute poolt. Taatluslabor asus seisukohale, et arvestisse oli kõrvaliste isikute poolt paigaldatud herkonlüliti, millega oli välise magnetvälja abil, läbi arvesti korpuse, võimalik peatada näidikute töötamine. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud lepingutingimuste rikkumine Osaühingu Astnik Ehitus poolt oli samal ajal ka Elektrituruseaduse §68 nõuete rikkumine ning tegemist oli Osaühingu Astnik Ehitus poolt võrguühenduse ja elektrienergia ebaseaduslikult omavolilise tarbimisega.

Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Astnik Ehitus poolt pandi toime elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine, mis seisnes eelkõige selles, et mõõteseade rikuti, mõõteseadme näitu moonutati ning selle toimimist mõjutati mõõteseadmesse ebaseaduslikult paigaldatud herkonlüliti abil. Kohus luges tõendatuks, et Elektrituruseaduse §68 kohaselt lasub Osaühingul Astnik Ehitus kohustus hüvitada võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister. Osaühingu Astnik Ehitus poolt lepingutingimuste rikkumise ajal oli Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord kehtestatud Majandus – ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr.107. Osaühingu Astnik Ehitus vastuväited selle kohta, et olukorra fikseerimise akt on ebaseaduslikult koostatud, sest Osaühingu Astnik Ehitus esindaja ei viibinud akti koostamise juures luges kohus tõendamatuks ja põhjendamatuks, kuna Majandus – ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määruse nr.107 §2 kehtestab, et Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul, kelleks oli tunnistaja R.O.. Osaühingu Astnik Ehitus vastuväited, selle kohta, et Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kindlaks määratud omavoliliselt tarbitud võrguühenduse ja elektrienergia kogus ja maksumus on liiga suur ning ei ole kindlaks määratud seaduslikult luges kohus tõendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks. Samuti ei esitanud Osaühing Astnik Ehitus kohtule omapoolset arvestust, mis oleks Osaühingu Astnik Ehitus arvates õige. Vastupidiselt kohtuistungil leidis tõendamist, et hagisumma tehti kindlaks Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt õigesti ja seaduslikult Elektrituruseaduse §68 nõudeid arvestades ning Majandus – ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr.107 kehtestatud metoodikat järgides. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja, P.K. ́i, taotlus jätta rakendamata Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määruse nr.107 need sätted, mis määravad kindlaks omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse kindlakstegemise metoodika ning korra, kuna nimetatud sätted on ilmselt karistusliku iseloomuga ning ahistavad tarbija õigusi, olid ilmselt põhjendamata. Kohus, kaalunud Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja, P.K. ́i, poolt esitatud vastuväiteid ja argumente Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrusele nr.107, luges tõendatuks,

et P.K. ́i poolt kohtuistungil esitatud taotlus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrus nr.107 oli vastu võetud pädeva ametiisiku poolt, kes tegutses määruse vastuvõtmisel oma pädevuse piires. Vaidlustatud määrus oli selle vastuvõtmise ajal kooskõlas kehtiva seadusandlusega, sealhulgas ka kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätetega. Kohus asus seisukohale, et kohtuistungil leidis tõendamist Osaühingu Astnik Ehitus töötajate süü lepingutingimuste rikkumises. VÕS §104 lg.3 kohaselt leidis Osaühing Astnik Ehitus süü tõendamist hooletuse vormis, milleks oli käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Osaühingu Astnik Ehitus töötajate hooletuse tõttu oli kõrvalistel isikutel juurdepääs elektriarvestile, mille tulemusena rikuti arvesti plommid ja paigaldati arvestisse ebaseaduslikult arvesti tööd häiriv ja arvesti näitu moonutav herkonlüliti. Lisaseadmete paigaldamisega muudeti arvesti kommertsmõõtmisteks kõlbmatuks. Osaühingu Astnik Ehitus töötajate hooletus põhjustas otseselt ebaseadusliku võrguühenduse ja omavolilise elektritarbimise Osaühingu Astnik Ehitus poolt, mille eest on Aktsiaseltsi Eesti Energia ees täielikult vastutav Osaühing Astnik Ehitus ise.

Johannes Külaots Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 08.oktoobril 2010.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2009. a otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Astnik Ehitus välja AS Eesti Energia kasuks omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumus suuremana 180 202.90 kroonist. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Astnik Ehitus välja AS Eesti Energia kasuks omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumusena 180 202.90 krooni (ükssada kaheksakümmend tuhat kakssada kaks krooni ja 90 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonakohtus 75% ulatuses OÜ Astnik Ehitus ning 25% ulatuses AS Eesti Energia kanda. Kohtuotsus jõustus 08.12 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent

Alla Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.