2-09-15095
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks- 11.oktoober 2010 Võru kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-09-15095 Tsiviilasja number Hagi ese Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
T. P. hagi T. B. vastu 10 000 krooni nõudes 10 000 krooni hageja T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx 20-2 Võru linn Võrumaa); kostja T. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx 2-24 Võru linn Võrumaa) 8.septembril 2010.a
rahuldada T. P. hagi T. B. vastu osaliselt. Välja mõista T. B. 7 400 (seitse tuhat nelisada) krooni T. P. kasuks. Menetluskulude jaotus T. P. menetluskulud jätta 74% ulatuses T. B. kanda ja T. B. menetluskulud 26% ulatuses T. P. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 18.02. ja 19.02.2008.a. enda kontolt kostja võla katteks Võru Kinnisvara OÜ arvele kostja üürikorteri kommunaalkulude võla summas 7 400 krooni. Hageja kostja üürikorterit ei kasutanud ega omanud sellega muud seost. Veebruaris andis hageja kostjale veel laenu osamaksete kaupa 2 600 krooni. Pooled olid sel ajal omavahelistes heades suhetes, mistõttu tehinguid ei fikseeritud kirjalikult ja raha andis hageja kostjale
usalduse peale. Kostja lubas 10 000 krooni tasuda hiljemalt 2008.a. maikuuks. Mais 2008.a. palus kostja võla tasumiseks ajapikendust. Hageja nõustus ajapikenduse andmisega. Sellele vaatamata kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. Jätkusid kostja pidevad kinnitused võla tasumiseks, millistest ta kinni ei pidanud. 21.01.2009.a. andis hageja kostja võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale Lõunalaenud OÜ, kes saatis e-postiga ja tähtkirjaga kostjale kirjaliku võlanõude. Nõude sai kostja kätte. Nõutud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud ega esitanud selleks muid ettepanekuid. Kostjal on AS Krediidiinfo Maksehäireregistri andmetel mitu tasumata võlgnevust 2007.aastast alates. Kostjal on harjumuslik joon endale rahalisi kohustusi võtta, kuid jätta need täitmata või täita neid ebakorrektselt. Kostja pole võlgnevust, millist on aga korduvalt tunnistanud, hagejale osaliseltki tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 10 000 krooni, millest 7 400 krooni on hageja poolt tasutud kostja võlg ja 2 600 krooni täiendav laenusumma. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 10 000 krooni. Haginõude aluste täpsustuses leiab hageja, et kostjalt tuleks võlgnevus 7400 krooni sisse nõuda VÕS reguleeritud alusetu rikastumise sätete alusel ja selleks esinevad VÕS § 1028 lg 1 sätestatud tingimused. Hageja täitis heas usus kostja kohustuse, mille tulemusena langes kostja kohustus Võru Kinnisvara OÜ ees ära. Sissenõutava summa jäägi osas 2600 krooni jääb hageja hagis esitatud õiguslike aluste juurde (tl 3-4, 53).
Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole hagejale võlgu ning tal ei ole mingit kohustust maksta hageja nõutud summat. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis tõendaksid hagiavalduses toodud asjaolusid. Mingit võlatunnistust ei eksisteeri (tl 20-22). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud hageja pangakonto väljavõtte koopia (tl 6); esindaja poolt kostjale edastatud nõude koopia (tl 7); väljavõtte kostja andmetest Maksehäireregistris (tl 8); saadetud ja saadud SMS sõnumite koopiad (tl 54-55). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 6) nähtub, et hageja arvelduskontolt on kantud OÜ Võru Kinnisvara kontole märkusega Koreli 26-28 Uno Orgla 18.veebruaril 2008 5 000 krooni ja 19.veebruaril 2008 2 400 krooni. Tunnistaja Uno Orgla kirjalikest ütlustest (tl 49) nähtub, et kostja oli ajavahemikul 24.01.2007 - 17.09.2008 üürnik korteris aadressil Koreli 26-28 Võru linn; vastavalt lepingule pidi üürnik T. Lagovitš tasuma kommunaalteenuste eest igakuiselt Võru Kinnisvara OÜ ja tarbitud elektrienergia eest Eesti Energiale; T. P. pole Uno Orglal olnud kunagi lepingulisi suhteid; samuti pole nimetatud isik Uno Orglale kuidagi tuttav ega pole talle andnud raha; samuti ei pidanud T. P. tasuma 2008.a. veebruaris Koreli 26-28
2 (4)
kommunaaltasude eest OÜ Võru Kinnisvara. Hageja T. P. annab vande all seletuse (tl 76), et nad läksid koos kostjaga töö juurde Eesti Posti kojukandeosakonnas; Evelin pani Eesti Posti arvutis oma parooli ja sai arvutisse sisse; kostja kandis hageja arve pealt ära enne Tele 2 arve ja siis maksis enda Kinnisvara arve; see võis olla küll 18.veebruaril 2008 5000 krooni; hageja oli ise seal kõrval; samamoodi toimus ka teine ülekanne Eesti Posti arvutist 19.veebruaril 2008; kostja ei ole talle varem raha andnud. Kostja T. B. annab vande all seletuse (tl 74), et ta oli andnud hagejale ennem raha, kui hageja ülekande tegi; kostja ei saanud hetkel oma pangaarvelt ülekandeid teha; kostja on hagejale raha andnud ja ei ole talle võlgu. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on asja menetluse käigus korduvalt pooltele selgitanud (tl 32, 39) TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oli hagejale raha laenanud, mille arvel hageja tasus kostja kommunaalteenuste arved. Tunnistaja Uno Orgla kirjalikest ütlustest nähtuvalt oli kostja Uno Orglale kuuluvas korteris üürnik, Uno Orgla ja kostja vahelise üürilepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma kommunaalkulude eest OÜ Võru Kinnisvara. Hageja seletuse kohaselt olid nad kostjaga omavahel sõbrannad, mistõttu tasuti kostja palvel korteri Koreli 26-28 kommunaalteenuste võlg hageja vahenditest; kuivõrd pooled olid heades ja usalduslikes suhetes, siis ei pidanud nad vajalikuks fikseerida tehingut kirjalikult. Seda kinnitab hageja pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on hageja kontolt tehtud kaks ülekannet kogusummas 7 400 krooni Võru Kinnisvara OÜ Uno Orglale kuuluva korteri kommunaalteenuste eest. Tunnistaja Uno Orgla on kohtule avaldanud, et ta ei tunne hagejat ja ei ole viimasega olnud võlasuhetes. Seega täitis hageja kostja eest kohustuse maksta korteri kommunaalteenuste kasutamise eest ja selletõttu kostja rikastus alusetult kohustusest vabanemise tõttu kokku 7 400 krooni võrra, mistõttu on kostjal tulenevalt VÕS § 1041 kohustus hageja nõudel see talle hüvitada. Hageja seletab vande all, et esimese sularaha andis ta kostjale 1500 krooni 18.veebruaril 2008.a.; kostjal oli üüri maksmisel puudu 1500 krooni; mindi Säästumarketi juurde ja hageja võttis Säästumarketi automaadist talle sulas välja 1500 krooni; sularaha on kostja mitu korda saanud, kuid päevaliselt hageja ei mäleta. Kostja eitab raha saamist. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe ette laenulepingu kohustuslikku vormi. Samas kohustuse rikkumise korral on hageja kohustus tõendada lepingu olemasolu ja tingimusi. Hageja vande all antud seletusele on kostja vande all esitanud vastuväite. Hageja poolt esitatud telefonisõnumite väljavõttest (tl 54-55) nähtub, et üks pool ei eita võlga teisele, kuid see ei tõenda, et kõne all on hageja poolt väidetavalt laenatud 2 600 krooni. Hageja ei oska kohtuistungil öelda täpset kostjale laenatud summat ja laenamise aega. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja soovis kostja käest tagasi saada ka 7 400 krooni, mis oli kostja kohustuste täitmiseks hageja kontolt kantud OÜ Võru Kinnisvara arvele. Kohus leiab, et hageja nõue
3 (4)
hageja poolt 2600 krooni kostjale laenamise osas ei ole usaldusväärselt tõendatud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 7 400 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: T. P. menetluskulud jätta 74% ulatuses T. B. kanda ja T. B. menetluskulud jätta 26% ulatuses T. P. kanda. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.