Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-70612
Tsiviilasja hind
101 309,79 krooni
Tsiviilasi
AS Nordea Finace Estonia hagi võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: AS Nordea Finance Estonia
Menetlusosalised ja nende esindajad
YBvastu
Eva L (XXX) Kostja: YB(isikukood XXX elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
2-09-70612
28.12.2009 on kohtule esitatud AS Nordea Finance Estonia avaldus YB vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 60 363 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, mistõttu jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. 21.04.2010.a määrusega kohustas kohus AS-i Nordea Finance Estonia esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 06.05.2010.a esitas AS Nordea Finance Estonia oma nõude kostja vastu Harju Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus mõista kostjalt välja 60 363 krooni. 25.05.2010.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 101 309,79 krooni. Kostja võttis 03.09.2010 kohtule saadetud vastuses hagi õigeks.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastates kirjaga hagile võttis hagi õigeks. Kostjale on 11.06.2010 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 pde 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 101 309,79 krooni, millest müügikahju on 60 363,25 krooni, tasumata liisingumaksed moodustavad 36 092,38 krooni, saamata jäänud intress 2354,16 krooni ja vara väljanõudmise kulu 2500 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 16 300 krooni, millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 3800 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 12 500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
2-09-70612 Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 16 300 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.