Tsiviilasja number
2-08-51956
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi Madis Truupõllu vastu liikluskahju regressi korras hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
16 557,64 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Madis Truupõllu apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS If Eesti Kindlustus (registrikood 10100168; asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), esindaja Katrin Verma Kostja Madis Truupõld (IK XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XXX XXXXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-51956 tühistada ja teha uus otsus. Jätta AS IF Eesti Kindlustus hagi Madis Truupõllu vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Menetlusosalise menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud
Hageja esitas 31.07.2008 Harju Maakohtule hagi M. Truupõllu vastu liikluskahju regressi korras hüvitamiseks 21.12.2001 toimus Tallinnas, Kadaka tee – Laki ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada AS-le SEB Liising kuuluv sõiduk. Tallinna Politseiprefektuuri teatise kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja, kes oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel alkoholijoobes. Kannatanule tekitati liiklusõnnetusega kahju kokku 19 032 krooni. Hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, millest tulenevalt hüvitas hageja õnnetusega kannatanule tekitatud liikluskahju. Lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käitluskulud kokku 1320 krooni. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Hageja esitas kostjale 05.03.2002 pretensiooni taotlusega tasuda hagejale kõik hageja poolt seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku 20 352 krooni hiljemalt 15.03.2002. Kostja on hageja poolt seoses kahjujuhtumiga kantud kuludest osa tasunud, tasumata on 13 352 krooni Kostja kohustus teostada tagasimakse muutus sissenõutavaks hiljemalt 16.03.2002. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 13 352 krooni, seisuga 29.07.2008 viivis 2932,05 krooni ja alates 30.07.2008 viivised 0,0082% päevas väljamaksmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõudeõigus tuleneb LKindlS § 48 lg 2 p-st 2: kindlustusandjal on tagasinõudeõigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Tegemist on seadusest tuleneva regressnõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aasta. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud. Hageja väidetav nõue tuleneb 21.12.2001 toimunud liiklusõnnetusega põhjustatud varalise kahju tekitamisest. Hageja on liiklusõnnetuses vigastatud auto remondi maksumuse Saksa Auto AS-le üle kandnud 14.02.2002. Seega muutus nõue sissenõutavaks 15.02.2002. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju puhul ei ole mingil juhul tegemist võlasuhtega, vaid pigem kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 on kolm aastat. Samuti tuleb hagi rahuldamata jätta sisuliselt hagi tõendamatuse tõttu. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 16 284,05 krooni (põhivõlg 13 352 krooni ja viivised 2932,05 krooni) ning viivised 3% aastas põhivõlalt alates 30.07.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, millele kohaldatakse 3-aastast aegumistähtaega või on tegemist seadusest tuleneva ja 10-aastase aegumistähtajaga nõudega. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 21.12.2001 toimunud liiklusõnnetusest ning õnnetuses kannatada saanud sõiduki remondikulude tasumisest hageja poolt Saksa Auto AS-le 14.02.2002. Hageja hüvitas kostja tekitatud kahju kostjaga sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse tavalepingu poliis nr E 452788491T tõendab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtivusega 18.10.2001–17.01.2002. Seega oli poolte vahel vastutuskindlustuse lepingul põhinev võlasuhe. Õnnetuse toimumise ja hageja poolt kahju hüvitamise ajal kehtinud LKS redaktsiooni § 48 lg 2 p 2 järgi on 2(4)
kindlustusandjal õigus esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Tulenevalt LKS § 48 lg-st 3 regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eelnevast järelduvalt on hagejal kostja vastu seadusest tulenev tagasinõue liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatud liikluskahju ja kahjukäsitlus kulu osas. Liikluskindlustuse seaduses on sätestatud hagemisõiguse muu aeg (kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116). Hagejal tagasinõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kostja tekitatud kahju ning kostja oli kahju tekitamise ajal alkoholi, narkootilise või psühhotroopse mõju all. Need tingimused on täidetud ning hagejal tekkis tagasinõudeõigus kannatanule 14.02.2002 kahju hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt algas hageja nõude 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 15.02.2002 (so kahju hüvitamisele järgnevast päevast). 01.07.2002 ei olnud hageja nõue aegunud ning VÕSRS § 9 lg 1 alusel tuleb nõude aegumisele kohaldada 01.07.2002 jõustunud TsÜS ja VÕS sätteid. TsÜS § 150 sätestab seadusest tuleneva nõude aegumistähtajaks samuti kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna nii enne kehtinud kui 01.07.2002 kehtima hakanud seadused sätestavad ühesuguse aegumistähtaja, puudub alus VÕSRS § 9 lg-te 2 ja 3 kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt hageja nõude aegumistähtaeg lõpeb 15.02.2012 ning 31.07.2008 esitatud nõue ei ole aegunud. Kostja on nõuet sisuliselt tunnustanud põhivõla 13 352 krooni osas ja ei ole nõus tasuma viiviseid, sest sai võlgnevuse suurusest väidetavalt teada alles tagaseljaotsusest. Kostja kohtuistungil tunnistas, et on hageja 05.03.2002 pretensiooni kätte saanud. Pretensioonis on nimetatud tekitatud kahju summa 19 032 krooni ja käsitluskulude nõude suurus 1320 krooni. 2003–2004 on kostja teinud hagejale 1000 krooniseid makseid. Kostja oli nõude olemasolust teadlik, tal oli võimalik endal nõude jääk välja arvestada, lahutades tasutud maksed pretensioonis näidatud nõudesummast, või pöörduda jäägi teadasaamiseks hageja poole. Kostja väide, et ta ei olnud nõude suurusest teadlik, ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Lisaks on hageja viiviseid arvestanud alates kostjale pretensioonis tasumiseks määratud tähtajale 15.03.2002 järgnevast päevast, arvestades viiviseid võlasummast 13 352 krooni. Kuna kostja kustutas võlgnevust osaliselt alles 2003 ja 2004, oli pretensioonis näidatud tähtpäeval kostja tegelik võlgnevus suurem ning hagejal õigus nõuda viiviseid suuremas summas. Viiviste täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. Kohustise tekkimise ajal kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse maksta viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. 3% aastas = 0,0082% päevas. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi esitati kohtusse 31.07.2008, seega ligi 6,5 aastat pärast kahjust teadasaamist ja nõude sissenõutavaks muutumisest. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada 3(4)
saama. Seega tulenevalt VÕSRS § 9 lg 2 algab nõude aegumistähtaeg antud juhul 01.07.2002 ja lõpeb 01.07.2005. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud TsÜS ( § 116 lg.1) sätestas üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat ega eristanud tehingust tulenevat aegumistähtaegu seadusest tuleneva nõude aegumisest. VÕSRS § 9 lg.1 ja 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatud kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. 1.juulist 2002 kehtiva TsÜS § 150 lg.1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Liiklusavarii ja sellega kahju põhjustamisest tulenev kohustus on lepinguvälise kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et kahju hüvitamise nõue läks kindlustusandjale liikluskindlustusseaduse alusel üle, ei muuda nõude alust. Seega kolleegium leiab, et hageja nõudele kehtib TsÜS §-is 150 lg.1 sätestatud hagi aegumistähtaeg 3 aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002. TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, näiteks võlgnetava osalise tasumisega. Nagu maakohus tuvastas, tasus kostja hagejale viimati kahju 2004.a. Hagi on esitatud 30.07.2008, järelikult, isegi kui võtta aegumise uueks algamiseks 2004.a. lõpp, esitati hagi pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, mistõttu hagi tuleb aegumise kohaldamisega jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jätab kolleegium hageja kanda.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Mare Merimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.