Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatega palus kostja võla tasumist ja hoiatus et võla tasumata jätmisel ütleb lepingu üles 09.03.09 ütles hageja lepingu üles, kuna kostja võlga ei tasunud ega võtnud hagejaga ka ühendust. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja põhiosa võlga 01.04.09 19707,80 krooni. Kostja võlg oli 27.04.09 järgmine: põhiosa 110547.55, intressivõlg 11811,79 krooni perioodi 17.09.2008-09.03.2009 eest, põhiosa viivis 1369,70 krooni perioodi eest 17.09.08-27.04.09. Hageja palus esialgses hagis viivise ja võla ja intressi välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja tasus pärast hagi esitamist 12.06.09 põhisosa võlga 1976,40 krooni ja 15.07.09 1488,20 krooni, st 3464,60 krooni, siis vähendas hageja põhisosa ulatuses nõuet ja palus välja mõista põhivõla 107082,95 krooni, viivise perioodi 17.09.200823.09.2009 eest kokku 5481,77 krooni ning intressid 11811,79 krooni, edaspidiselt palus alates 24.09.2010 välja mõista viivise protsendina põhivõlalt VÕS §113 lg 1 2. lauses sätestatud. Hageja palus välja mõista viivise menetluskuludelt 12500-lt kroonilt /tasutud riigilõiv/. Leppetrahvi ja sellelt arvestatud viivisenõudest hageja loobus, millise osas lõpetas kohus menetluse. 06.09.2010 toiminud istungi ajaks täpsustas hageja viivisenõuet istungi päeva seisuga, mis on vastavalt perioodi eest 17.09.2008-06.09.2010 13680,65 krooni ja edaspidiselt palus välja mõista seadusjärgse viivise protsendina põhivõlast kuni selle tasumiseni. Tõendid: laenuleping , lepingu üles ütlemise hoiatus koos võlatasumise ettepanekuga 17.11.09. Kostja vastuväited hagile Oma vastuses 02.09.2010 tunnistas hagi osaliselt, st tunnistas põhivõlga ja intresse, kuid ei olnud nõus tasuma viviiseid, menetluskulusid. Hageja ei olnud nõus kompromissiga. Kostja perekond on raskes majanduslikuks olukorras, kostja on lapseootel. Tõend: e-kirjavahetus kompromissi kohta, arstitõend. Kohtu põhjendused Hageja loobus trahvi ja sellelt arvestatud viivise nõudes, millises osas lõpetas kohus osaliselt asjas menetluse 22.09.2009 (lk 35). VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittetäitmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 02.04.08 sõlmis AS Hansapank (käesoleval ajal AS Swedbank) kostjaga kirjaliku laenulepingu summas 123327,49 krooni intressiga 18% aastas, tagastamise tähtajaga 17.02.2012. Laen on kostjale üle antud. Kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kui 17. kuupäeval summas 3780 kooni. Seega on poolte vahel laenuleping e. krediidileping, kuna laenuks anti kostjale raha. Kostja tunnistas põhivõlanõuet, mis on vastavalt 107082,95 krooni ja intressinõuet 11811,79 krooni. Seega on märgitud tagastamisele kuuluv laen ja intress muutunud sissenõutavaks ja et see on kostja poolt tasumata. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud oma lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses.

Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal, antud juhul hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1 ja § 397 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 1, 3 alusel nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, so laenu ja intressi tagastamist ning seega tuleb laen 107082,95 krooni ning intress 11811,79 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja võlga tunnistas, puudub vajadus anda täiendavat hinnangut esitatud laenulepingule koos maksegraafikuga, lepingu ülesütlemiseteatele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist. Kostja tunnistas laenu ja intressinõuet, st seda et kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Seega ei ole põhjendatud kostja väited sellest, et viivise väljamõistmiseks puudub alus. Vastupidiselt asjaolu, et kostja on võlga tunnistanud, on ta tunnistanud ka kohustuse rikkumist ja seega saab hageja viivist kohustuse rikkumise eest nõuda Hageja palus välja mõista viivise seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 2. lause alusel on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Viivise aluseks olevat arvestust ei ole kostja vaidlustanud. TsMS § 367 alusel võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi põhinõudest protsendina. Hageja palus välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 24.09.2009. Selleks ajaks oli viivis perioodi eest 17.09.2008-23.09.2009 5481,77 krooni, mille suurust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja on arvestanud viivise suuruse välja ka istungi aja seisuga 06.09.2010 seisuga. Märgitud perioodil, so 24.09.2009 kuni 06.10.2010 oli VÕS § 94 sätestatud määr vastavalt enne 2010. 01. jaanuari 1,00% ja enne 01.07.2010 vastavalt 1,00%. Seega on viivis märgitud ajavahemikul VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi 8% aastas ja viivis seega põhivõlalt 107082,95 vastavalt 06.09.2010 (istungi aja seis) kokku 13680,65 krooni (so perioodi eest 17.09.200806.09.2010). Kostja leidis, et viivis ei kuulu väljamõistmisele, tema perekond on raskes majanduslikus seisus, mis võiks olla viivise vähendamise võimalikuks põhjuseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi. Nimetatud sätete alusel on võimalik viivist vähendada kui see on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huvi, varanduslikku olukorda. Küll aga leiab kohus, et viivis 13680,65 krooni ei ole võrreldes põhivõla suurusega ebamõistlikult suur ja seega puudub alus viivise vähendamiseks ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut kostja arstitõendile. Asjaolu, et pooled ei ole saavutanud kompromissi, mille kohta on esitatud e-kirjavahetus, ei ole aluseks viivise vähendamiseks. Pooled võivad sõlmida ka kompromissi kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et eeltoodu alusel kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 17.09.2008-06.09.2010 eest kokku 13680,65 krooni ja alates 07.09.2010 TsMS § 367 põhivõlalt päevas kuni selle tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõla katteks 107082,95 krooni ja intressi 11811,79 krooni, viivist 06.09.2010 seisuga 13680,65 krooni ja alates 07.09.2010 viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestad määras põhivõlalt 107082,95 krooni kuni selle tasumiseni Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. VÕS § 177 lg 2 alusel mõistab kohus poole taotlusel teiselt poolelt välja viivise menetluskuludelt kulude suuruse kohta tehtava lahendis jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1

kohus on jätnud kulud kostja kanda, on põhjendatud kostjalt ka viivise väljamõistmine kooskõlas TsMS § 177 lg 2 väljamõistetavatelt menetluskuludelt. Märgitud viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.