2-09-43910/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 05.10.2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2007.a. laenulepingu nr 07-196866-VL (edaspidi leping 1) summas 14000 krooni intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 24.11.2009.a. Lepingu 1 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 24. kuupäeval summas 731,46 krooni. Lepingu 1 p 10 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Kostja jäi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 24.08.2008.a. Alates 24.08.2008.a. kuni 24.11.2008.a. kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 07.01.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07228399-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221032786142 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 320 krooni kalendrikuus ning maksepäevaks iga kuu 15. kuupäev. 15.02.2008.a. jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 15.02.2008-15.11.2008.a. kostja püsimakseid ei tasunud. 26.01.2009.a. sulges hageja lepingu 2 limiidi seoses võlgnevusega ja kandis võla uue lepingu nr 09-006892-KE alla. Lepingu 2 p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist. 15.10.2008.a. saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 30.10.2008.a. ning hoiatas, et kui võlgnevust ei kustutata, kasutab hageja oma õigust öelda lepingud enne nende tähtaja lõppu üles ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist kohtu kaudu. Kostjale saadetud kiri tagastati AS E. P. hoiutähtaja möödumisel ehk kostja ei läinud talle saadetud kirjale postkontorisse järgi. Kostja hoiab pahatahtlikult kõrvale

2-09-43910 lepinguga võetud kohustuste täitmisest ning talle väljastatud teatiste kättetoimetamisest, et takistada hagejal seadusega antud õiguste kasutamist/rakendamist. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 11.02.2009.a. esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 18 128,40 krooni ja menetluskulu summas 750 krooni väljamõistmiseks. 10.08.2009.a. jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata tsiviilasjas nr 2-09-5452 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaoleval aadressil ja kohtu kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. 31.08.2009.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14815,78 krooni, millest: 1) lepingust nr 07-196866-VL tulenev võlgnevus kokku 7757,24 krooni (põhiosa 6294,24 krooni, intress 762,40 krooni ajavahemiku 24.08.2008-29.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 700,60 krooni ajavahemiku 24.02.2008-31.08.2009.a. eest); 2) lepingust nr 09-006892-KE tulenev võlgnevus kokku 7058,54 krooni (põhiosa 6716,54 krooni, intress 6,72 krooni ajavahemiku 29.11.2008-29.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 335,28 krooni ajavahemiku 15.02.2008-31.08.2009.a. eest). Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-st 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 taotleb hageja välja mõista kostjalt 14815,78 krooni ja alates 01.09.2009.a. viivis protsendina põhinõudelt (13010,78 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,022%). Ühtlasi palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu, milleks on riigilõiv 3750 krooni ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited AS E. P. Venemaa postiadministratsiooni kinnitusel ( tl 38) on kostjale hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte toimetatud 26.01.2010.a. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1, 29). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 3 pöördel) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Lepingu koopia ( tl 4) tõendab, et hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2007.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 07-196866-VL (edaspidi leping 1) summas 14000 krooni intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 24.11.2009.a. Lepingu 1 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik ( tl 5), mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 24. kuupäeval summas 731,46 krooni. Lepingu 1 p 10 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ja kinnitab lepingul sooritatud operatsioonide väljatrükk ( tl 7), jäi kostja tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 24.08.2008.a. Alates 24.08.2008.a. kuni 24.11.2008.a. kostja laenu tagasi ei maksnud. Seega oli kostja viivituses nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja, on 31.08.2009.a. seisuga lepingust nr 07196866-VL tulenev võlgnevus kokku 7757,24 krooni (põhiosa 6294,24 krooni, intress 762,40 krooni ajavahemiku 24.08.2008-29.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 700,60 krooni ajavahemiku 24.02.2008-31.08.2009.a. eest). Lepingu koopia ( tl 8) tõendab, et 07.01.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-228399-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221032786142 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 320 krooni kalendrikuus ning maksepäevaks iga kuu 15. kuupäev. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ning nähtub lepingul sooritatud operatsioonide väljatrükist ( tl 9), jäi kostja 15.02.2008.a. püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 15.02.2008-15.11.2008.a. kostja püsimakseid ei tasunud. Hageja väitel sulges hageja 26.01.2009.a. lepingu 2 limiidi seoses võlgnevusega ja kandis võla uue lepingu nr 09006892-KE alla. Laenu andmete väljatrüki kohaselt ( tl 10) lepingu nr 09-006892-KE põhiosa võlg oli 6716,54 krooni. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja, on 31.08.2009.a. seisuga lepingust nr 09006892-KE tulenev võlgnevus kokku 7058,54 krooni (põhiosa 6716,54 krooni, intress 6,72 krooni ajavahemiku 29.11.2008-29.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 335,28 krooni ajavahemiku 15.02.2008-31.08.2009.a. eest). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

2-09-43910 lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 09-006892-KE tulenev võlgnevus kokku 7058,54 krooni (põhiosa 6716,54 krooni, intress 6,72 krooni ajavahemiku 29.11.2008-29.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 335,28 krooni ajavahemiku 15.02.2008-31.08.2009.a. eest) ja lepingust nr 07-196866-VL tulenev võlgnevus kokku 7757,24 krooni (põhiosa 6294,24 krooni, intress 762,40 krooni ajavahemiku 24.08.200829.11.2008.a. eest ja põhiosa viivis 700,60 krooni ajavahemiku 24.02.2008-31.08.2009.a. eest). TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 02.09.2009.a. esitatud hagis arvestanud viivise 31.12.2009.a. seisuga. Seoses asjaoluga, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagimaterjalide kätte toimetamisega ning selle tõendamisega, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eesti Panga intressimäära avaldamise teade kohaselt Ametlikes Teadaannetes on võlaõigusseaduse §