Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AS Tuule Investeeringud esitas 20. 07. 2010.a. maakohtule avalduse, milles palub välja kuulutada äriühingu pankroti. Avalduse kohaselt moodustavad võlgniku võlad kokku 26 078 956 krooni. Võlgnikul väärtust omavat vara ei ole. Aktsiakapitali suurus 1 200 000 krooni. AS Tuule Investeeringud asutati 2000. aastal aktsiakapitaliga 1 200 000 krooni. Põhiliseks tegevusalaks on hulgikaubandus. Seoses ettevõtte omaniku vahetumisega 2009.a. sügisel viidi ettevõtte põhitegevus üle Saaremaale ja seal asub ka juhatuse liikme elukoht. Tegevuskoha vahetuse tingis eelkõige asjaolu, et tihedate kaubanduslike suhete tõttu Rootsi hulgikaubanduse ettevõtetega muutus, tänu heale laevaühendusele Saaremaa ja Rootsi vahel, kaupade transport Saaremaa sadama kaudu soodsamaks. Võlgniku eelmised aastad olid edukad. Majanduskriis põhjustas müügikäibe languse. Lisaks sellele muutus maksejõuetuks suur hulk jaekliente, kes pankrotistusid või lõpetasid tegevuse. Ebaõnnestus ka ettevõtte müük AS-le Eugesta Eesti, kes jättis täitmata omapoolsed kohustused ja on esitanud ettevõtte vastu omapoolsed vastunõuded. Vaidluse lahendamiseks kohtus puuduvad vahendid, ka on vaidluse perspektiiv ebaselge. Võlgnik leiab, et majandustegevuse jätkamiseks puuduvad täna omavahendid ja muud investeeringute saamise võimalused. Võlgniku 2009.a. majandusaasta kahjumi tõttu ei vasta ka ettevõtte netovara suurus enam seaduse nõuetele, mistõttu varatu ühinguna tegevuse jätkamine oleks seadusega vastuolus. Võlgnik taotleb enda pankroti väljakuulutamist.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Vastavalt ajutise halduri aruandele on Tuule Investeeringute AS asutatud 21.11.2000.a ning ettevõtte põhitegevusalaks oli tööstus- ja toidukaupade hulgimüük. Aktsiakapitali suurus on 1 200 000 krooni. Ettevõte omab registreeringut majandustegevuse registris hulgikaubanduse tegevusalal. Võlgnik importis ja turustas selliseid tuntud kaubamärke nagu Bic, Scholl, Arla, Luxus Muumi, Fruttis jt. Veel 2008.a andis võlgnik tööd 22 töötajale. Suurimateks klientideks olid Rimi Eesti Food, A-Selver, Eesti Tarbijate Keskühistu, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket. Koostööpartnerid, kellelt edasimüügiks kaupu hangiti, asuvad mitmetes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Inglismaa, Taani. Alates 2008.a vähenes oluliselt ettevõtte põhitegevuse käive. Peamiseks põhjuseks oli Eestisse jõudnud ülemaailmne majanduslangus, mille tõttu vähenes tarbijate ostujõud ning seetõttu ka hulgimüüjate, sh võlgniku müüginumbrid. Oluliselt teravnes konkurents erinevate hulgimüüjate vahel ning kaupade müümiseks oldi sunnitud tegema suurklientidele allahindlusi, mis alandas oluliselt kasumimarginaale. 2008.a alustati ühtlasi laovarude optimeerimist ning laovarusid vähendati 2007.a võrreldes 54% võrra, mis võimaldas suuremas ulatuses vabana hoida hädavajalikke käibevahendeid. Seoses järjest rohkemate tellimuste tegemisega elektroonselt, vähendati koondamise abil üleliigset müügipersonali. 2008.a lõppes võlgniku jaoks 417 000 kroonise kasumiga, mis jäi oluliselt alla 2007.a tulemusele.

2-10-34881 2009.aastal arendati e-tellimuste tarkvarasüsteeme, eesmärgiga muuta tegevus majanduslanguse tingimustes efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Loodeti laiendada ka toidukaupade sortimenti. Samuti suunati palju energiat tütarettevõtete käivitamiseks ja kanna kinnitamiseks. Paraku ei õnnestunud vaatamata pingutustele 2009.a kasumiga lõpetada ning käibenumbrite tõusu loodeti 2010.aastalt. 2009.a augustis viidi ettevõtte põhitegevus üle Saaremaale ning seal asub ka praeguse juhatuse liikme alaline elukoht. Kontoripinda üüriti Kuressaares Tolli 7 aadressil. Tegevuskoha vahetuse tingis paljuski asjaolu, et tihedate kaubanduslike suhete tõttu Rootsi hulgikaubanduse ettevõtetega muutus, tänu heale laevaühendusele Saaremaa ja Rootsi vahel, kaupade transport Saaremaa sadama kaudu soodsamaks. 2009.a majandustulemusi mõjutas, tegevuse ümberkorraldamisele ja kulude kärpimisele vaatamata, negatiivselt mitmete jaeklientide pankrotistumine või tegevuse lõpetamine, mistõttu ei suudetud käivet loodetud ulatuses taastada. Ka suuremad kaupluseketid hakkasid tooteid ise Eestisse tooma ilma vahendajata, et vahenduskulusid kokku hoida. Keeruliseks muutus uute klientide leidmine, kuna suur osa müügiinimestest oli eelneval aastal koondatud ning ebakindlas majanduslikus situatsioonis ei julgenud juhatus täiendavaid inimesi tööle võtta. Tekkinud oli ka maksuvõlg riigi ees. 2009.a. mais jättis Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotluse maksude ajatamise graafiku sõlmimiseks rahuldamata ning arestis võlgniku konto, mistõttu võlgnik ei saanud majandustegevuse jätkamiseks vajalikke makseid teha. 2009.a lõppes märkimisväärse, 24 miljoni krooni suuruse kahjumiga, mida küll mõnevõrra leevendas eelmiste perioodide jaotamata kasum, üle 10 miljoni krooni. 2010.a loodeti lahendust majandusraskustele läbi võlgniku ettevõtte müügi AS-le Eugesta Eesti aprillis 2010.a, kes oli huvitatud Kriss Tradingu kaubamärgi ja pädeva töötajaskonna omandamisest ning selle kaudu suhete loomisest võlgniku Euroopa koostööpartneritega. Ettevõtte müümine tingis ka äriühingu nime vahetamise vajaduse. Võlgniku sõnul jättis Eugesta Eesti täitmata omapoolsed kohustused, tasuda seoses ettevõtte üleminekuga võlad võlgniku hankijatele. Võlgniku kinnitusel puudusid neil vaidluse tekkimise ajaks vahendid, et pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Seoses sellega, et võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist jätkuvalt võlgnikult, mitte ettevõtte omandanud Eugesta Eestilt, ei näinud võlgnik muud võimalust, kui esitada kohtusse pankrotiavaldus. Ettevõtte varad

2-10-34881

Võlgnikuga on sõlmitud kaks Solo-teenuse lepingut (Lisa 3). AS-is SEB Pank omab Võlgnik arvelduskontot nr 10220083126014 (arvelduskonto), mille saldo on 0 krooni, 0.00 USD (null .00 USD), 0.00 EUR (null .00 EUR). Konto on arestitud 28.07.2010.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS-iga SEB Pank sõlmitud U-Net Business teenusleping (Lisa 4). Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontosid ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel nende krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 5). Kassa jääk on 17.08.2010.a bilansi järgi 0.- krooni (Lisa 6). Kassa eest vastutab OÜ Tuule Investeeringud juhatuse liige Tõnis Sakkeus. Nõuded ostjate vastu OÜ-l Tuule Investeeringud on 17.08.2010.a. bilansi järgi ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ostjate vastu 20 457,- krooni suuruses summas. Vahetult enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist on laekunud võlgniku kontole 3493,- krooni Voore Külalistemaja OÜlt, milline summa aga võeti panga poolt tekkinud võlgnevuse katteks kontolt koheselt maha. Võlgniku hinnangul ei ole ülejäänud nõuete sissenõudmine õnnestunud, vaatamata sellele, et nõuet on sisse nõuda üritanud inkassofirmad. Halduril on nõuete sissenõudmise tõenäosust hetkel raske hinnata, kuna nõuet tõendavad dokumendid on väidetavalt üle antud inkassofirmale ja nendega tutvuda pole õnnestunud. Varud

Võlgniku bilansi kohaselt ettevõttel varud puuduvad. Varud anti Eugesta Eestiga sõlmitud lepingu alusel ettevõtte ülemineku raames üle. Võlgniku käibevara nõudeõiguste näol on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul kokku maksimaalselt 16 964 (20457-3493) krooni, lähtudes võlgniku kinnitustest on järelejäänud nõuded ebatõenäoliselt laekuvad.

2-10-34881

Haldur on tutvunud tütarettevõtete majandusaasta aruannetega ning sellest tulenevalt on selgunud, et enamus tütarettevõtete varadest moodustavad nõuded emaettevõtja vastu, sh V.V. Vein OÜ-l esineb nõue maksejõuetu võlgniku vastu summas 6 500 000 krooni. V.V.Vein OÜ vara on muuhulgas koormatud arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kommertspandiga. V.V.Vein OÜ lühiajaliste kohustuste täitmiseks vahendid puuduvad. Haldur hindab võlgniku kui emaettevõtte maksejõuetusest tulenevalt tütarettevõtte V.V Vein OÜ osad väärtusetuks, kuna emaettevõtjale antud laenu emaettevõte maksejõuetuse tõttu tagastada ei suuda ning emaettevõtja pankroti tõttu on tõenäoline ka tütarettevõtte maksejõuetuks muutumine. Top Fashion OÜ-s majandustegevust juba 2009.a ei ole toimunud ning 2010.a on planeeritud ettevõtte likvideerimine, kuna äriplaan ei ole käivitunud. Äriühingu bilansimaht on 500 000 krooni, mis võrdub osakapitali nimiväärtusega. Varadeks on 460 000 krooni ulatuses nõudeid, millest 360 000 krooni on maksejõuetu emaettevõtte Tuule Investeeringud AS vastu. Kuna tegemist ei ole tegutseva ettevõttega, millel puudub ka reaalne vara ning nõuete sissenõudmise võimalused, hindab haldur tütarettevõtte Top Fashion OÜ osad väärtusetuks. Biolife OÜ varad koosnevad majandusaasta aruande järgi peamiselt nõuetest, käibevahendeid oli ettevõttel 10 000 krooni, samas lühiajalised kohustused moodustavad 119 000 krooni. Kuna ettevõttel puuduvad samuti lühiajaliste kohustuste täitmiseks vahendid ning varad koosnevad peamiselt nõuetest, samuti esineb maksuvõlg, hindab haldur tütarettevõtte osad väärtusetuks. OÜ Probella tegevus on lõppenud juba 2007.a augustil, 2006.a on tehtud ühingule hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Haldurile ei ole teada, mis põhjusel ei ole likvideerimist käesoleva ajani lõpule viidud, kuid ilmselgelt ei oma ettevõtte osad käesoleval ajal mingit väärtust. Võõrandatud ettevõtete Kristefort OÜ ja Sulteek Invest OÜ kohta sai haldur koguda andmeid avalikest registritest, kuna majandustegevuse kohta võlgniku juhatuse liikmel andmeid esitada ei olnud. Kristefort OÜ tegevus oli veel 2008.a tagasihoidlik ning käive väikesemahuline. Märkimist väärib, et ühing on üks võlgniku suurimatest võlausaldajatest 5 416 000 krooni suuruse nõudega, mille tasumine ei ole võlgniku maksejõuetuse tõttu reaalne. Sellest tulenevalt vähenevad Kristefort OÜ varad võlgnikult saamata jäävate summade võrra, mistõttu hindab haldur Kristefort OÜ osade turuväärtuse enne osaluse võõrandamist olematuks. Sulteek Invest OÜ tegevus ei ole käivitunud, juba 2009.a tegevus ühingus puudus. Võlgniku kinnitusel koosneb Sulteek Invest OÜ varade maht nõuetest. Halduril olemasoleva teabe kohaselt osalusel enne võõrandamist väärtus puudus. Võlgniku põhivara koosneb seega tütarettevõtete osalustest, millel halduri hinnangul olemasolevatele andmetele tuginedes realiseerimisväärtus puudub või on vähemalt madalam, kui potentsiaalsed pankrotimenetluse kulud. Kuna võlgnikul puudub hetkel igasugune käibevara, eeldab tütarettevõtete osaluse väärtuste täpsem kindlaksmääramine pankroti väljakuulutamise korral huvitatud võlausaldaja(te) poolt pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti raha tasumist ning ka audiitorilt arvamuse küsimist, kuna materjalide hulk on väga suur. V Kohustused

2-10-34881 Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõla suurus seisuga 28.07.2010.a 3 763 104,- krooni, millele lisandub intress summas 127 705,94 krooni, kokku maksuvõlg seega 3 890 809,94 krooni. Enamus maksuvõlast moodustab käibemaksuvõlg (Lisa 9). Võlgniku poolt esitatud hankijate nimekirja (Lisa 10) põhjal on võlgnikul hankijate eest kohustusi kokku ca 23 000 000,- krooni ligi 70 võlausaldaja ees. Lisaks on teatanud haldurile oma nõudest Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal summas 542,79 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja on ajutisele haldurile teatanud, et töötajatega kehtivaid töölepinguid sõlmitud ei ole seoses sellega, et Eugesta Eestiga sõlmitud lepingu alusel läksid töölepingud ettevõtte ülemineku raames üle Eugesta Eestile. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi seega üle 26 000 000 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku majandusolukorda äärmiselt nõrgaks. Võlgnik ei ole võimeline tasuma oma kohustusi. Võlgnikul olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, käibevarade maht on ilmselgelt ebapiisav sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Võlgniku tegevuse jätkamiseks oleks vältimatult vaja lisainvesteeringuid. Ülaltoodust lähtuvalt leiab ajutine haldur, et võlgniku majandusolukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang Tuule Investeeringud AS majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Haldur nõustub üldjoontes võlgniku põhjendustega. Arvestades võlgniku käivet kuni ettevõtte müümiseni ning kaubaartiklite valikut, on tehinguid, mis halduri poolt analüüsimist vajasid ääretult palju ning seetõttu on hinnangu andmine maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta raskendatud. Haldur on tutvunud võlgniku ja Eugesta Eesti AS vahel sõlmitud lepinguga (Lisa 11), mille alusel omandas Eugesta Eesti võlgnikult ettevõtte (kaubavarud, kehtivad lepingud kaubamärkide edasimüügiks, samuti töötajad) ning halduri hinnangul ei saa kindlalt väita, et Eugesta Eesti oleks lepingut rikkunud ja et võlgnikul esineb tema vastu nõue. Lepingu kohaselt kohustus vähemalt osaliselt võlausaldajate nõuded rahuldama võlgnik ise, mitte Eugesta Eesti, kuigi võlaõigusseaduse regulatsioonist lähtuvalt võiks võlausaldajad teoreetiliselt pöörduda oma nõuete rahuldamiseks ettevõtte omandanud Eugesta Eesti vastu. Samas omandaks Eugesta Eesti lepingu alusel samas ulatuses nõude võlgniku vastu ning seega ei muudaks eeltoodu kokkuvõttes võlgniku majanduslikku seisundit. Asjaolu, et Eugesta Eesti omapoolseid lepingujärgseid kohustusi rikkunud ei ole, on Äripäevas avaldatud artiklis kinnitanud ka Eugesta Eesti tegevdirektor V B. Seega on tõenäoline, et tekiks pikem kohtuvaidlus ning ka pankrotimenetluse kulud, mida aga pole võimalik kanda, kuna võlgnikul pole vara. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks vähemalt osaliselt ka investeeringute tegemine tütarettevõtetesse, mille äriplaanid ei teostunud ning millel puudub tänasel hetkel turuväärtus. Osaliselt võib maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidada ka asjaolu, et Maksuja Tolliamet ei rahuldanud võlgniku taotlust suurema osa maksuvõla ajatamiseks. Samuti võib põhjusi otsida mitmete jaemüüjate maksejõuetuks muutumises, mistõttu kaotas võlgnik häid kliente ja käibe languse tõttu jäi majandustegevuse jätkamiseks puudu käibevahendeid. Pärast ettevõtte müüki Eugesta Eestile 2010.a aprillis võlgniku majandustegevus hääbus, tekkisid vaidlused võlausaldajatega nende nõuete rahuldamise kohustatud isiku suhtes (kas võlgnik või Eugesta), uut äriplaani investorite puudumise tõttu ei käivitatud ning juulis esitas võlgnik pankrotiavalduse. Kuigi halduri hinnangul oleks pidanud juba käesoleva aasta juunis olema aru saada, et võlgniku tegevust jätkata ei suudeta, võib teatud mööndustega öelda, et pankrotiavaldus on esitatud enam-vähem seadusega sätestatud tähtaja jooksul.

2-10-34881 Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. VIII Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Täiendavat analüüsi vajaks nii kinnisasja müük kui ka kahe tütarettevõtte osade müük, samuti mõningate arvete tasumised enne pankrotiavalduse esitamist. Samas ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei saa kindlalt väita, et nende tehingute puhul esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. IX Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul turuväärtust omav vara puudub, nõuete sissenõudmise võimalused on ebatõenäolised ja kohustusi on üle 26 000 000 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. X Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 12). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku esindajaga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi. Kuna võlgnikul puudub igasugune käibevara, siis taotleb haldur tasu hüvitamist osalises summas riigi eelarvest. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 23 lg 4, § 30; § 31 lg 1, 2 ja 4, teeb haldur ettepaneku: -juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada Tuule Investeeringud AS pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotivara koosneb peamiselt nõuetest; -teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 75 000 krooni, arvestades kulusid, mis tuleb kanda tagasivõitmise võimaluste selgitamiseks ning tütarettevõtete osaluste väärtuse kindlakstegemiseks; -mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ning seda pole võimalik kanda ka võlgniku varade arvel. Täiendavas aruandes on ajutine haldur selgitanud ettevõtte müügi asjaolusid. Nimelt oli enne pankrotiavalduse esitamist üheks olulisemaks tehinguks võlgniku lepingute, kliendibaasi ja vara ning töötajate (sisuliselt ettevõtte) üleandmine AS-le Eugesta Eesti (ka Eugesta) 08. aprillil 2010.a. Vastavalt võlgniku endise juhatuse liikme Andrus Tasak kirjalikule selgitusele halduri järelepärimisele (lisa nr 1) tegi Eugesta esmakordselt ettepaneku ettevõtte ostmiseks juba 2007.aastal, kuid tol ajal ei saavutanud pooled kokkulepet tehingu hinnas (hinnavaheks kujunes ca 10 miljonit krooni). 2009.a lõpus pöördus Eugesta uuesti võlgniku

2-10-34881 poole ettepanekuga asuda ettevõtte omandamiseks läbirääkimistesse ning mitu kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kokkulepe võlgniku lepingute, kliendibaasi ja vara ning töötajate üleandmiseks 08. aprilli 2010.a lepingus sätestatud tingimustel. Haldur esitab nimetatud lepingu koos eestikeelse tõlkega hiljemalt 17. septembril kl 10.00, kuna leping on veel tõlkimisel. Lepingut täideti veel juunis-juulis 2010.a, mil lepingu alusel anti Eugestale üle viimased kaubad, mis olid ladustatud Smarten Logistics laos. Oluline on siinjuures märkida, et lepingu punkt 2.2.2 alusel kohustus võlgnik tasuma need kohustused (peamiselt hankijate arved, kuid ka maksukohustus), mis olid sissenõutavaks muutunud enne 08. aprilli 2010.a ja Eugesta (endise juhatuse liikme seletuskirja kohaselt) need võlgniku kohustused, mis muutusid sissenõutavaks alates 08. aprillist 2010.a. Sellest põhimõttest lähtuvalt oli ka kokku lepitud lepingu hind. Võlgnik täitis endale võetud kohustused ning tasus enne 08. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustused hankijate ees, kasutades selleks peamiselt Eugestalt lepingu alusel saadud tasu. Eugestalt laekunud rahalised vahendid Escrow-kontolt kokku summas 11 749 929,90 EEK on kajastatud lisas nr 2. Maksed hankijatele, mis kaeti peamiselt Eugestalt saadud vahenditest on kajastatud käesoleva aruande lisas nr 3. Võlgnik on haldurile selgitanud, et arved, mille Eugesta lepingu järgi pidi hankijatele tasuma, muutusid sissenõutavaks mais-juunis 2010.a, kuigi arve võis olla esitatud enne 08. aprilli 2010.a lepingut, kuna maksetähtajad olid arvetel enamasti 30-60 päeva. Nagu võlgnik on varasemalt märkinud, ei täitnud Eugesta omapoolseid kohustusi ning võlgnikuni jõudsid hankijate pretensioonid arvete tasumata jätmise kohta. Seejärel asusid pooled (juunis 2010.a) vaidlustesse ning läbirääkimistesse pärast 08. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise osas. Vastavalt võlgniku endise juhatuse liikme Andrus Tasak seletusele oli võlgniku eesmärgiks ja ka lepingust tulenevaks kohustuseks anda Eugestale üle ettevõte sellisena, nagu ta oli lepingu sõlmimise ajal. Seoses hankijatele tasumata jätmisega tekkis reaalne oht, et hankijad ütlevad lepingud üles ning Eugestale tasu eest üle antud lepingud hankijatega muutuvad sisuliselt väärtusetuks. Pikaajaliste hankijatega kontakti kadumine oleks aga tähendanud ka seda, et võlgnik rikub kohustust anda ettevõte üle mitte halvemas seisundis, kui ta oli lepingu sõlmimise ajal aprillis 2010.a. Sooviga leida vaidlustele kohtuväline lahendus asus võlgnik juunis 2010.a Eugestaga läbi rääkima, lähtudes lepingust, mille järgi pidid pooled enne kohtu poole pöördumist proovima vähemalt 2 kuu jooksul vaidluste korral kohtuväliselt läbi rääkida. Kompromissi saavutamise soovist lähtudes tasus võlgnik ise veel juunis 2010.a makse maksuametile ja ka osadele töötajatele, kellele samuti Eugesta võlgu jäi. Lahenduse otsimine jätkus veel ka pärast võlgniku aktsionäri vahetust (uueks aktsionäriks sai juulis 2010.a EVK andmetel OÜ Solmerk) ja sellega seotud juhatuse vahetust. Seoses asjaoluga, et juuli keskpaigaks ligi 2 kuud kestnud vaidlustele lõppu ei paistnud tulevat ning vastastikusele kokkuleppele Eugestaga ei jõutud, ei näinud uus juhatus muud alternatiivi ega võimalust tegevuse jätkamiseks ning esitas kohtule 20. juulil 2010.a pankrotiavalduse. Puudusid rahalised vahendid nii õigusvaidluste edasiseks jätkamiseks kui ka Eugesta kohustuste tasumiseks omadest vahenditest. Seoses sellega, et Eugestaga peetud vaidluse lahendusest sõltus otseselt võlgniku edasine tegevuse jätkamine, oli võlgnik sunnitud ligi 2 kuud pühendama õiguslike vaidluste pidamisele, selle asemel, et investeerida aega äriplaani elluviimisele ja tegevuse jätkamisele peamiselt Rootsi lepingupartneritega Bic (tulemasinate müüja), AB Stockmos Fruktindustrier (alkoholivabad siidrid), Arla (juustutooted) ja Spendrups Bryggeri AB (õlu, soodavesi), jm.

2-10-34881 Võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on ajutise halduri aruande lisas nr 10 seisuga 15.07.2010.a kajastatud kohustused enamus pärast 08. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustused, mille lepingu järgi oleks pidanud tasuma Eugesta. Varasemalt on sissenõutavaks muutunud üksnes Maren Jentsi ja Allan Tohvi laenulepingutest tulenevad nõuded. Võlgniku hinnangul on ülejäänud võlausaldajatel õigus pöörduda oma nõuetega Eugesta poole kohustuste täitmise nõudes. Seoses lepingu täitmisel tekkinud vaidlustega ning võttes arvesse võimalust, et Eugestaga sõlmitud lepingu punkt 2.2.2 võimaldab hankijate ees esinevate kohustuste täitmist tõlgendada ka võlgniku kahjuks, võttis võlgnik 15.07.2010.a vaidlusalused kohustused siiski raamatupidamise konservatiivse pidamise põhimõttest enda bilanssi. See aga ei tähenda, et võlgnik nõustuks nende nõuete esitamisega või tunnistaks enda kohustust nõuded rahuldada. Tulenevalt lepingu läbirääkimistest ja sellest, kuidas pooled lepingu sõlmimisel punkti 2.2.2 mõistsid, on võlgniku hinnangul kohustuste täitmise eest vastutavaks isikuks siiski Eugesta.

2-10-34881 Maren Jents (lisa nr 5). Arvestades OÜ Kristefort majandustulemusi ning asjaolu, et põhilise osa tema varast moodustab nõue võlgniku enda vastu, siis peab haldur osakapitali vähendamise otsust mõistlikuks ning leiab, et võlgnikule kuulunud osaluse mahakandmine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve; 8) Tehingud OÜ Sulteek Invest osaga ja Tammearu kinnistuga – haldur täpsustas tehingu tingimusi ning selgus, et Tammearu kinnistu koos võlgniku vallasvaraga anti Sulteek Invest OÜ-le üle investeerimiskohustuse täitmisena (vt leping, lisa nr 4). Kinnistu väärtus (arvestades sellel asuvat isiklikku kasutusõigust ja hüpoteeki) ning vallasvara maksumus mitterahalise investeeringuna ei katnud aga ligilähedaseltki investeerimiskohustuse summat, mistõttu senine osakapital ettevõttes hinnati nulliks, samaaegselt suurendati osakapitali uue investori poolt (võlgnikul puudusid rahalised vahendid ja ka huvi osakapitali täiendavaks sissemakseks) ning uueks ainuosanikuks sai Teevi Auto (lisad nr 6-8). Osakapitali vähendamise ja seejärel suurendamise tulemusena arvati võlgnik, kes piisavalt vabu vahendeid osakapitali sissemakseks ei omanud, osanike ringist seoses täiendava sissemakse tegemata jätmisega välja. Võlgniku kirjalik seletus nimetatud tehingute kohta on lisas nr 21. Halduri hinnangul võivad esineda nimetatud tehingu osas tagasivõitmise alused ning kahju hüvitamise nõude esitamise alus juhatuse liige Tõnis Sakkeuse vastu, kuna tegemist on tehingutega seotud osapoolte vahel ning eelkõige on pärast investeerimiskohustuse osalist täitmist osakapitali mahakandmine ning võlgniku väljaarvamine osanike nimekirjast küsitav. Eeltoodud hinnang on antud muuhulgas lähtudes eeldusest, et võlgnik ei olnud kohustatud tasuma pärast 08. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustusi ning loetelus viidatud tehingute tegemise ajal puudusid võlgnikul muud sissenõutavaks muutunud nõuetega võlausaldajad peale Maren Jensi ja Allan Tohvi. Nimetatud eraisikutest võlausaldajaid võivad eeltoodud tehingud kahjustada, kuna eelistatud on teistele võlausaldajatele kohustuste täitmist, kuid samas on nimetatud võlausaldajad avaldanud haldurile, et nad ei soovi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Samas leiab haldur, et Eugestaga sõlmitud lepingu inglise keelsest tekstist ei tulene selgesõnaliselt asjaolu, et Eugesta kohustus enda kanda võtma alates 08. aprill 2010.a sissenõutavaks muutuvad võlgniku kohustused, mis on kajastatud ajutise halduri aruande lisas 10 ning see küsimus on mitmetitõlgendatav. Siinjuures on oluline lähtuda lepingu tõlgendamise põhimõttest, mille järgi tuleb lepingut tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest. Halduri hinnangul on loogiline ning põhjendatud Eugestaga sõlmitud lepingut tervikuna tõlgendades, et Eugesta tõepoolest võtab enda kanda pärast lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutuvad kohustused, kuna lepingu järgi omandas Eugeta võlgnikult toimiva ettevõtte (või vähemalt ettevõtte osa ehk käitise), ja seetõttu on võlgniku põhjendused üldjoontes usutavad. Uue asjaoluna toob haldur välja, et 03. septembril 2010.a avaldas võlgniku endine üürileandja Ametlikes Teadaannetes kuulutuse, mille kohaselt müüb üürileandja OÜ Apotsenter pandipidajana võlgnikule kuuluvaid vallasasju, mis asuvad võlgniku endisel üüripinnal Laki 34, Tallinn (lisa nr 9). Haldur nõudis võlgnikult selgitust, mis asjaoludel ei ole võlgniku bilansis kajastatud kuulutuses märgitud vallasvara ja miks andmeid nimetatud vara kohta haldurile ei esitatud, viidates juhatuse liikme vastutusele pankrotiseaduse ning karistusseadustiku alusel. Samuti edastas haldur enne enampakkumise läbiviimist üürileandjale kirjaliku teate enampakkumise läbiviimise keelamise kohta, tagamaks võimaliku võlgniku vara säilimine (lisa nr 10). Teadaolevalt ei õnnestunud ostjat sel enampakkumisel leida.

2-10-34881 Võlgnik selgitas oma vastuskirjas (lisa nr 11), et üüripinnal ei asu võlgniku vara ning kuulutuses märgitud vara kuulub osaliselt üürileandjale endale, s.o kuulutuse punktis 13 nimetatud vara (serverikapp) ja muus osas OÜ-le Sulteek Invest, s.o muu vara peale veinide. OÜ V.V. Vein esindaja kinnitas 13.09.2010.a kinnituses, et kuulutuse punktis 24 nimetatud kaubanäidised (valged ja punased veinid) on OÜ V.V. Vein omandis (lisa nr 12). Võlaõigusseadus lubab teatud juhtudel üürileandja pandiõiguse teostamist ka üüripinnal asuva kolmanda isiku vara suhtes, mistõttu selles osas võib tekkida vaidlus üürileandja ning OÜ Sulteek Invest ja V.V.Vein OÜ vahel, millest ei sõltu aga võlgniku varaline olukord. Haldur selgitas lähtuvalt endise juhatuse liikme A. Tasak selgitusest kaubamärgi Kriss Trading omandi küsimust ning selgus, et kaubamärk on kaubamärgi registri andmetel jätkuvalt võlgniku nimel (lisa nr 13) ja kaubamärki ei ole Eugestale siiski võõrandatud. Kaubamärk on võlgniku raamatupidamises arvel bilansivälise varana, kuna sel puudub võlgniku maksejõuetuse tõttu turuväärtus. Lisaks aegub registreering vähem kui 1 aasta pärast ning ilmselgelt ei ole kaubamärgi õiguskaitse pikendamine ja selle väärtustamine sellega seotud kulude tõttu põhjendatud. Saadud täiendavate andmete põhjal on halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ka ettevõtte ebaõnnestunud müük AS-le Eugesta Eesti, kes jättis täitmata omapoolsed kohustused võlgniku võlausaldajate ees. Halduri hinnangul ei tulene Eugestaga sõlmitud lepingu inglise keelsest tekstist selgesõnaliselt asjaolu, et Eugesta kohustus enda kanda võtma alates 08. aprill 2010.a sissenõutavaks muutuvad võlgniku kohustused, mis on kajastatud ajutise halduri aruande lisas 10 ning see küsimus on mitmetitõlgendatav. Siinjuures on aga oluline lähtuda lepingu tõlgendamise põhimõttest, mille järgi tuleb lepingut tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest. Halduri hinnangul on loogiline ning põhjendatud Eugestaga sõlmitud lepingut tervikuna tõlgendades, et Eugesta tõepoolest võtab enda kanda pärast lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutuvad kohustused, kuna lepingu järgi omandas Eugeta võlgnikult toimiva ettevõtte, ja seetõttu on võlgniku põhjendused usutavad. Halduri arvates on võlgniku kohustuste nimekirjas märgitud võlausaldajatel, sh maksu- ja tolliametil põhjust pöörduda oma nõuetega Eugesta poole. Halduri hinnangul on usutav võlgniku põhjendus, et peaaegu 2 kuud väldanud õigusliku vaidluse tõttu, millest sõltus võlgniku edasine käekäik, puudus võlgnikul sisuliselt võimekus äritegevusega tegelda ning äriplaani Rootsi partneriga Bic (tulemasinate müüja), AB Stockmos Fruktindustrier (alkoholivabad siidrid), Arla (juustutooted) ja Spendrups Bryggeri AB (õlu, soodavesi) ellu viia. Kuna võlgnikul puudusid ka vahendid, et pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse ning samuti ei olnud vaidluse perspektiiv Eugestaga võlgniku jaoks selge, ja mööndes võimalust, et võlgnik võib olla vastutavaks isikuks ka pärast 08. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustuste suhtes, esitas võlgnik ise pankrotiavalduse. Halduri hinnangul ei saa maksejõuetuse tekkimise vahetuks põhjuseks pidada muid viimastel kuudel enne avalduse esitamist võlgniku poolt tehtud tehinguid. Võlgnik esitas halduri nõudel ka võlgniku bilansi ja kasumiaruande 2010.a esimese kvartali kohta, millist nähtub, et võlgnik oli veel 2010.a esimeses kvartalis kasumis – kasum ca 204 000 krooni (lisa nr 14). Arvestades 08.04.2010.a lepingut Eugestaga, mis pidi lahenduse tooma hankijate nõuete osas, moodustasid võlgniku reaalsed kohustused pärast ettevõtte müüki ca 10 000 000 krooni, mille tasumiseks piisas täielikult Eugestaga sõlmitud lepingust laekuvast rahast. Kuigi võlgniku 31.03.2010.a bilansis on kajastatud kohustusi summas ca 16 568 000 krooni, olid neist ca 5 000 000 krooni suuruses summas arved, mis olid küll juba võlgnikule saabunud ja seetõttu raamatupidamises arvele võetud, kuid mis

2-10-34881 muutusid sissenõutavaks (maksetähtpäev saabus) alles pärast 08.04.2010.a kuupäeva ja mille oleks pidanud tasuma seega Eugesta. Halduri hinnangul muutus võlgnik täpsustatud andmetel maksejõuetuks juuli keskel 2010.a, kui oli selge, et Eugestaga tekkinud vaidlus ei lahene kohtuväliselt, võlgnik võttis Eugesta poolt tasumata kohustused oma bilanssi ning kui oli selge, et võlgnik ei suuda neid kohustusi täita. Lisaks esitasid leppetrahvinõuded võlgniku vastu Estonet SRL ja Kristefort OÜ. Arvestades asjaolu, et pankrotiavaldus esitati kohtusse 20. juulil 2010.a, siis on pankrotiavaldus esitatud tähtaegselt. Sel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks Tõnis Sakkeus. Haldur täpsustab siin kohal ka seda, et otsus Tõnis Sakkeuse juhatuse liikmeks valimiseks võeti vastu 29. juunil 2010.a, kuigi äriregistri kanne tehti alles 06. juulil 2010.a (lisa nr 15). Haldur on toonud välja suuremate võlausaldajate nõuete sissenõutavaks muutumise ajad ja võlausaldajate andmed Suuremateks võlausaldajateks on: 1) Estonet SRL – 4 069 680,66 krooni – kohustus 01.07.2008.a investeerimislepingust (lisa nr 16), mille järgi võttis võlgnik kohustuse investeerida Rumeenias kaupade müügiks mõeldud internetikeskkonna väljaarendamisse, kuid ei suutnud oma kohustust lepingus sätestatud tähtajaks täita. Poolte kokkuleppel pikendati kohustuse täitmise tähtaega kuni 31. maini 2010.a. Esmakordselt esitas võlausaldaja võlgniku vastu nõude 06.07.2010.a. Nõue koosneb leppetrahvi nõudest. 2) Kristefort OÜ – 5 416 240,88 krooni – Kristefort OÜ asutati võlgniku poolt seoses sooviga edendada internetipõhist kaupade müüki ning sooviga asuda haldama vastavat internetikeskkonda (internetioksjon) kaupade müügiks Ukrainas ja Poolas. Nõue on tekkinud 20.10.2008.a sõlmitud koostöölepingu alusel (lisa nr 17), mille alusel kohustus võlgnik investeerima oma vahendeid ning kandma esialgsed kulud internetikeskkonna haldamiseks, tarkvara soetamiseks ja edasiarendamiseks, samuti välisturule sisenemiseks vajalikeks muudeks kuludeks, sh personalikuludeks. Esialgselt kohustus võlgnik täitma oma kohustused 01.maiks 2009.a, kuid poolte kokkuleppel pikendati kohustuse täitmise aega kuni 31. maini 2010.a. Võlgnik siiski ei leidnud piisavalt vabu rahalisi vahendeid ja ei suutnud lepingut täita ning kulud kandis võlgniku asemel Kristefort OÜ. Kristefort nõue koosneb Ukrainas ja Poolas internetikeskkondade käivitamiseks tehtud kuludest, mille osalist hüvitamist võlgnikult nõuab, ja leppetrahvinõudest kohustuse rikkumise eest. Esmakordselt esitas Kristefort võlgniku vastu nõude 06.07.2010.a. 3) Maksu- ja tolliamet (Eesti Vabariik) – 3 890 809,94 krooni – maksu ning intressinõue. Seisuga 08. aprill 2010.a oli sissenõutavaks muutunud maksunõue ca 400 000,- krooni ning selle kohustuse on võlgnik täitnud mitmete erinevate maksetega kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Ülejäänud kohustuse täitmise eest vastutab Eugesta Eesti AS. 4) V.V. Vein OÜ – 6 945 339,48 krooni – nõue tuleneb 06.01.2003.a juhtimis- ja logistikateenuse osutamise lepingust (lisa nr 18), mille järgi hankis V.V. Vein OÜ võlgniku tellimusel kaupu (alkohoolsed joogid) ning tasus kaupade, samuti transpordi eest, andis kaubad võlgnikule edasimüügiks üle ning võlgnik kohustus kaupade eest pärast nende realiseerimist V.V. Vein OÜ-le tasuma. Võlgnik oli V.V. Vein OÜ ainsaks lepingupartneriks. Tegemist on nõudega, mis muutus sissenõutavaks pärast 08. aprilli 2010.a ja mille võlgniku arvamuse järgi pidi tasuma Eugesta. Haldur saatis võlausaldajatele teated võimaluse kohta tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 75000 krooni (lisa nr 19). Tänaseks ei ole haldurile teadaolevalt ükski võlausaldaja nõustunud nimetatud summa tasumisega. Võlausaldajate poolt haldurile edastatud kirjalikud vastused on lisatud aruandele (lisa nr 20).

2-10-34881

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et AS Tuule Investeeringud suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgniku varaks nõudeõigused ostjate vastu summas 16 964 maksimaalselt ja tütarettevõtete osad väärtusega 6 490 380.- krooni. Samas enamuse tütarettevõtete varast moodustavad nõuded emaettevõtte vastu. Sisuliselt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 000 000 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul tuleks kontrollida kas kahe tütarettevõtte osade müügi, samuti mõnede arvete tasumisel esinev tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Kuna see ei ole selge, ei pea haldur pankrotimenetluse jätkamist põhjendatuks. Kohus on kaalunud ka ettevõtte müügitehingu tagasivõitmise võimalust, kuid on veendunud, et vaidlus tooks endaga kaasa terve rea kohtuvaidlusi ja olulisi menetluskulusid. Ka ei ole selge tagasivõitmise aluse olemasolu. VÕS § 175 lg. 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Antud juhul puuduvad andmed võlausaldajate nõusolekust kohustuste üleandmisele. Isegi kui tagasivõitmine õnnestuks, ei anna see loodetud tulemust, sest võlgniku poolt tehingu alusel saadu tuleks teisele poolele tagastada. Võlausaldajate nõuded jääksid enamuses ikkagi rahuldamata. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et tehingust saadud rahalistest vahenditest on võlgnik teinud makseid hankijatele (ajutise halduri täiendava aruande lisa 3). Kohus määras võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda Pärnu Maakohtu deposiiti antud asjas võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 75 000 krooni 20 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Keegi kohtu deposiiti makset teinud ei ole. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

2-10-34881 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. AS Tuule Investeeringud Sakkeuse ( ).

dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Tõnis

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.