Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks likvideerija U P, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 20.10.2010 kell 13.15 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 20.10.2010 kell 13.00. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku likvideerijat. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 30.09.2010 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 18.06.2010 võlgniku avaldus AS Uhtna Talutehnika/likvideerimisel/ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on 2009 alanud likvideerimismenetluse käigus selgunud, et kõikide nõuete rahuldamiseks võlgnikul võimalusi ei ole. Avaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli võlgnikul kohustusi ca 25 miljoni krooni ulatuses, varasid erinevates artiklites 10 miljoni krooni väärtuses ning põhivarasid bilansilise jääkmaksumusega samuti 10 miljoni krooni väärtuses. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Käesoleval ajal on äriühing tegutsev ainult likvideerimismenetluses vajalike tehingute tegemiseks. Likvideerimismenetluse käigus on kohtutäituri kontrolli all võõrandatud nii vallasvara (laojääk) kui ka kinnisvara (kinnistu Rägavere tee 38). Ajutise pankrotihalduri nimetamisest kuni pankrotiavalduse läbivaatamiseni on võlgnik jätkanud ajutise halduri ja kommertspandipidaja nõusolekul vallasvara (laojääk) realiseerimist. Lõpetamata töölepingud puuduvad. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku esindajalt. Tartu ja Pärnu Maakohtute juures asuvate kinnistusosakondade andmetel ei ole võlgnikule kinnisvara nendes piirkondades registreeritud. Viru Maakohtu Kinnistusameti andmetel ja vastavalt kinnistusraamatu väljatrükile (lisad 3 ja 4) kuuluvad võlgnikule kinnistud: asukohaga Arkna tee 1 d, Rakvere linn (registriosa number 723531), suurusega 1805 m2 ja sihtotstarve 100% ärimaa; asukohaga Piiri tn 12, Rakvere linn (registriosa number 3494431), suurusega 13173 m2 ja sihtotstarve 100% tootmismaa. Harju MK kinnistusosakonna andmetel on võlgniku nimel kinnistu xxxx (registriosa number xxxx), suurusega 2,29 ha ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa (lisa 5). Kinnistule Arkna tee 1d on kinnistusraamatu III jaos isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks OÜ R.V.Emerald kasuks, reaalservituut kinnistu nr 711631 igakordse omaniku kasuks ja keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Maksu- ja Tolliameti kasuks; kinnisturaamatu IV jaos on hüpoteegid 1 ja 2. Järjekohal kustutatud, 3.järjekohal on hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 3 000 000 krooni, 4.järjekohal on kohtulik hüpoteek Fox Agri OY kasuks summas 100 000 krooni. Võlgnik on kinnistu koormanud 1.aprillil 2007.a. sõlmitud rendilepinguga OÜ-le Kirinord (reg. kood 11336223) (lisa 6). Leping on sõlmitud tähtajaga 10 aastat (s.o. kuni 2017). Lepingu võib lõpetada ka enne tähtaja saabumist kolmekuulise etteteatamisega. Lepingu lisa nr 6 kohaselt on kehtiv rendimakse kuus kuni 30.09.2010.a. 17 000 krooni, millele lisandub käibemaks ja alates

Kinnistu Piiri 12, Rakvere linnas on osaliselt (maa suurusega 3000 m2 ja hoone üldpinnaga 1 256,6 m2) koormatud äriruumi rendilepinguga OÜ-le Agroproff (reg. kood 11688599) (lisa 7). Üürileping on sõlmitud 10.08.2009 tähtajaga 30 aastat. Lepingu kohaselt üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, hoone hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel või juhul, kui kinnistu, mille oluliseks osaks hoone on, sundvõõrandatakse. Üürihinnaks on määratud 20 kr/m2, ehk siis 25 132 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Üürihind ei sisalda kõrvalkulusid ning nende eest tasutakse Üürileandjale eraldi vastavalt igakuiselt esitatavatele arvetele. Kinnistusraamatu III jaos on kehtivad kanded: isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti energia Jaotusvõrk OÜ kasuks; märkus üürilepingu kohta OÜ Agroproff kasuks; keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Maksu- ja tolliameti kasuks, keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Swedbank kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on 1. Järjekohal hüpoteek kustutatud, kehtivad hüpoteegid 2.järjekohal AS Swedbank kasuks summas 2 500 000 krooni, 3.järjekohal AS Swedbank kasuks summas 3 000 000 krooni ja 4.järjekohal kohtulik hüpoteek Fox Agri OY kasuks summas 100 000 krooni. Võlgniku andmetel on kogu kinnistu eeldatav realiseerimishind 5 600 000 krooni. Kinnistu xxxx ei ole koormatud kolmandate isikute kasuks. Kinnistusraamatu 3. jaos on keelumärked käsutamise keelamiseks Maksu- ja Tolliameti ning AS Swedbank kasuks. Kinnistusraamatu 4.jaos on kehtivad hüpoteegid 1.järjekohal AS Swedbank kasuks summas 6 000 000 krooni ja 2.järjekohal kohtulik hüpoteek Fox Agri OY kasuks summas 100 000 krooni. Võlgniku andmetel likvideerimismenetluses läbi viidud ümberhindamise tulemusel võib kinnistu prognoositav realiseerimishind olla 2 000 000 krooni. Kokku on võlgnikul kinnisvara prognoositava väärtusega 10 600 000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et kinnistuid koormavad rendi- ja üürilepingud ei vähenda nende väärtust. Rendileping on võimalik lõpetada ülesütlemistähtajaga ning üürilepingu lõpetamine on võimalik seoses sundmüügiga. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Vastutavas kasutuses olnud sõidukid on võlgniku poolt tagastatud liisingfirmadele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna andmetel võlgnikule ehitisi ega rajatisi kui vallasasju ei kuulu. Võlgnik on esitanud põhivara nimekirja seisuga 21.06.2010. Nimekirja kohaselt on arvatud põhivara hulka lisaks eelnevalt punktis 2.1. kirjeldatud kinnisvarale vallasvarana 7 komplekti arvuteid ja õhksoojuspump, mis on ajutise halduri poolt tuvastatud ja mis asuvad Piiri 12 asuvas kontorihoones. Bilansiline jääkväärtus eelpool nimetatud varal on 46 764 krooni. Võlgniku andmetel seisuga 21.06.2010 oli laojääk bilansilise maksumusega 6 702 256,36 krooni. Käibevara nimekirjas sisalduv liisingule kuuluv vara on käesolevaks ajaks liisingu poolt üle võetud. Võlgniku vallasvarale on kommertspandiregistris registreeritud kommertspant kolmel esimesel järjekohal AS ASwedbank kasuks kokku summas 3 000 000 krooni kommertspandi seadmise lepingute alusel ja 4. Järjekohal kommertspant summas 164 500,53 krooni Fox Agri OY kasuks Tartu Ringkonnakohtu määruse nr 2-09-41769 alusel. Pankrotiavalduse läbivaatamise seisuga on laojääk vähenenud ajutise halduri ja kommertspandipidaja nõusolekul teostatud jaemüügiga seoses perioodil 22.06. – 27.09.2010. Seisuga 31.08.2009 on võlgnik realiseerinud laojäägist kokku (ilma käibemaksuta) 468 292,12 krooni eest vara. Realiseeritud laojäägilt on vaadeldaval perioodil tasutud ja deklareeritud käibemaks ning kommertspandiga koormatud varast kuulub pandipidajale väljamaksmiseks 85% netosummast (seisuga 31.08.2010.a. 300 075,55 krooni). Lähtudes eeltoodust on laojääk seisuga 31.08.2010 ca 6 233 964 krooni väärtuses.

Edasises pankrotimenetluses sõltub käibevara müügihind eeskätt müügiviisist. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik vara müüki teostada jaemüügina, kuna see on liigselt kulukas. Võimalik on vara realisatsioon kas tervikvarana või siis teatud kaubagruppidena. Kui käibevara tuleb realiseerida tervikvarana, siis praktikast lähtudes on prognoositav realiseerimishind vahemikus ca 10 – 50% jääkväärtusest (ca 625 000 – 3 000 000 krooni). Äriühingul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: a/kontod AS-s Swedbank nr 221010087339, saldo 0,00 krooni ja arvelduskonto nr 221027520245, saldo 0,00 krooni. a/konto SEB pangas nr 10502011677004, saldo 430 788,28 krooni (konto on arestitud enne ajutise halduri nimetamist maksu- ja tolliameti poolt); a/konto 17001523346, saldo 0,42 krooni. Kassajääk seisuga 21.06.2010 on 134 503,56 krooni. Arvelduskontode väljavõtete ja kassaraamatu esialgne analüüs ei anna ajutisele haldurile alust väita, et võlgnik oleks teostanud enne ajutise halduri nimetamist väljamakseid, mis ei oleks seotud tavapärase majandustegevusega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesolevaks ajaks suures ulatuses väljamakseid äriühinguga seotud isikutele (lähikondsetele). Kassa seis ja SEB konto jääk on käesolevaks ajaks muutunud, sest ajutise halduri nõusolekul ja kontrolli all tegi võlgnik perioodil 22.06 kuni 27.09.2010 vajalikke ja lubatud väljamakseid (s.h. tasumised maksu- ja tolliametile ning jooksvad põhjendatud kulud). Võlgniku esitatud andmete kohaselt on nõudeid kolmandate isikute vastu summas 2 236 650 krooni, millest tuleb ebatõenõoliselt laekuvaks lugeda 1 070 000 krooni. Seega nõuete jääk 1 166 650 krooni (lisa 15). Suuremad täitmata kohustused võlgniku ees on Uhtna SF OÜ-l, 456 119,39 krooni. Äriühing on pankrotis ning nõue pole tõenäoliselt laekuv. Kuivajõe Farmer OÜ võlgnevus on 481 515 krooni. Võlg on tekkinud aprillis 2009 ning on käesoleva ajani tasumata. Võlgniku selgituste kohaselt on võla tekkimise aluseks Kuivajõe Farmeri poolt traktori kasutamise eest esitatud rendiarved, mida Kuivajõe farmer keeldus tasumast, sest ei suutnud täita traktori väljaostu kohustust. Nõuete tekkimise ajaks on peamiselt 2009.aasta. Võlgnik on ajutisele haldurile kinnitanud, et on aktiivselt tegelenud eelnevalt debitoorse võla sissenõudmisega, kuid tasumata jätmise peamise põhjusena toovad võlgnikud üldist majanduslangust. Juba käesolevaks ajaks on osaliselt debitoorset võlgnevust sisse nõutud, kooskõlastatud maksegraafikud. Pankrotimenetluses on tavapäraselt võimalik debitoorset võlgnevust sisse nõuda ca 50% ulatuses. Sissenõudmise efektiivsus sõltub, võlgnike majanduslikust olukorrast, paljud neist võivad veel sattuda või on juba makseraskustes. Kehtivate rendi- ja üürilepingute alusel on võlgnikule igakuine laekumine lepingu jätkumise ajal 27 000 krooni kuus. Peale selle teenuste kasutamise eest (vesi ja elekter) 9 100 krooni. Kauba realisatsiooni kuus prognoosis võlgnik pärast 21.06.2010.a. summas 160 000 krooni (juulis ja augustis prognoositav laekumine täitus). Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on võlgnikul seisuga 21.06.10 materiaalset põhivara ja käibevara bilansilise jääkväärtusega 20 264 115 krooni ulatuses. Vara prognoositav realiseerimisväärtus võib olla ca 12 620 000 (juhul, kui kinnistud müüakse võlgniku poolt esitatud eeldatava realiseerimishinnaga). Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: Hankijatele (asukoht Eestis) on võlgniku andmetel tasumata kohustusi summas 2 579 117,87 krooni.

Kohustused on tekkinud peamiselt perioodil 2009 (sept-dets). Suurimad nõuetega võlausaldajad hankijate seas on liisingfirmad: Nordea Finance Estonia AS – 413 532,43 krooni (võlausaldaja on esitanud teate võlgniku kohustustest summas 1 146 944,61 krooni, millest tingimuslik nõue moodustab 948 242,48 krooni). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik arvesse võtnud ainult põhivõla võlgnevuse ning muud kõrvalnõuded on arvestamata, samuti puuduvad võlgnikul andmed võlausaldaja poolt müüdud vara kohta (jääkmaksumuse ja vara müügihinna vahe); SEB Liising AS – 659 620,05 krooni (võlausaldaja andmed ajutisel halduril puuduvad, kuid ilmselt on võlausaldaja esitatav nõue edaspidi võlgniku omast erinev, sest võlgnik on arvestanud likvideerimismenetluses esitatud osalisi vastuväiteid liisingu poolt esitatud nõudele); Swedbank Liising AS – 1 312 264,63 krooni (võlgnik on arvestanud tema poolt esitatud vastuväiteid liisingu nõudele likvideerimismenetluses). Välishankijatele on kohustusi kokku summas 2 281 323,46 krooni. Suurim nendest on CNH Interntional SA – 1 805 053,82 krooni. Viimane on teavitanud oma nõudest võlgniku vastu ajutist haldurit ja võlausaldaja hinnangul on nõue 124 109 EUR (1 941 883,88 krooni). Nimetatud firmaga oli võlgnikul tema tegevusperioodi ajal sõlmitud leping CASE traktorite ja kombainide müügiks, garantiiremondi teostamiseks ja hoolduseks Eestis. Pandiga tagatud laenukohustused: - AS Swedbank – laenuleping nr 05-020823-JI, laenujääk 99 236,84 EUR (1 552 719,14 krooni), lisandub põhiosa viivis 1 201,10 EUR (18 793,13 krooni), KOKKU võlgnevus 1 571 512,27 krooni; AS Swedbank – laenuleping nr 07-029370-JI, laenujääk 467 309,28 EUR (7 311 801,38 krooni), viivis 165 530,21 EUR (2 589 984,98 krooni), intress 1 641,70 EUR (25 687,02 krooni), KOKKU võlgnevus 9 927 473,38 krooni. KOKKU laenulepingutest 11 498 985,65 krooni Võlausaldaja nõue on tagatud kommertspandiga 1., 2. ja 3. järjekohal kogusummas 3 000 000 krooni, 1. järjekoha hüpoteegiga: kinnistule Piiri 12, Rakvere summas 2 500 000 krooni, kinnistule Arkna tee 1d, Rakvere summas 3 000 000 krooni, kinnistule xxxx summas 6 000 000 krooni.

tasuda müüdud vara hinnast käibemaksu, siis suurendas see võlgniku maksukoormust olulisel määral. Arvates 22.juunist kuni k.a. on võlgnik tasunud tähtaegselt kõik deklareeritud maksud, seega maksuvõlg põhivõla osas suurenenud ei ole (intresside arvestus ei ole peatunud). Töötajatele võlgnevus puudub. Muid kohustusi (s.h. ettemaksed tarnijatele) on võlgnikul bilansi kohaselt 1 960 415 krooni ulatuses. Nimetatud nõuete sisu vajab täiendavat selgitamist. Jooksvad kohustused (kulud): Piiri 12 territooriumi korrashoid – 550.-; lauatelefon, fax – 200.-; mobiiltelefon (U. P) – 600.-; raamatupidamisteenus – 12 675.-; vara kindlustus – 1300.-; sõiduki kasutusrent – 5 765.- (U. P kasutuses xxxx); likvideerija töötasu – 33 540 krooni (s.h. sots.maks). Elektri- ja valvekulud tasuvad rentnikud. Likvideerija töötasu, auto ja telefoni kasutuskulud on kinnitatud aktsionäride üldkoosolekul 23.10.2009. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et AS-l Uhtna Talutehnika on teadaolevaid kohustusi seisuga 07.07.2010 summas 26 176 367 krooni (arvestatud koos võlausaldajate poolt esitatud kõrvalnõuetega, võlgnikul ainult põhinõuded). Võlgnik on esitanud äriregistrile kõikide eelnevate aastate eest majandusaasta aruanded. Perioodil 2007 – 2009 olid võlgniku finantsnäitajad järgmised:

01.01 - 23.10.2009 Müügitulu 128 393 470 168 015 100 65 382 985 Ärikulud (toore, 101 316 956 143 971 679 59 406 407 materjal, teenus, tegevuskulu Tööjõukulu 13 093 487 16 526 676 7 508 774 Kasum 10 361 110 1 793 022 -6 948 068 Eeltoodud finantsnäitajate aluseks on 2008.a. majandusaasta aruande bilanss ja kasumiaruanne ning 23.10.2009 koostatud likvideerimisbilanss. Eelolev analüüs näitab, et 2008.a. on suurenenud eeskätt igasugused ärikulud, mis sisaldavad teenuseid, kaupa jm tegevuskulu). Samuti on suurenenud töötajate palgakulu. 2008.a. jooksul hakkas süvenema majanduslangus, mis on sisuliselt kestnud kuni käesoleva ajani ning eeskätt tekitas olukorra, kus ostujõu olulise vähenemise tõttu sattusid äriühingud makseraskustesse eeskätt pangalaenude ja liisingute ees. Võlgniku kohustuste tekkimise aeg hankijatele on just toimunud 2009.aastal, samuti on ostjad jäänud võlgnikule täitamata kohustused enamuses perioodil 2008.a. lõpp ja 2009.a. 22.oktoobril 2009.a. on aktsionäride üldkoosoleku otsusega vastu võetud lõpetamisotsus. Likvideerimisperioodi kestel on võlgnik vähendanud eeskätt debitoorsete nõuete hulka, vähenenud on kohustuste summa hankijatele, kuid suurenenud on maksuvõlad, sh oluliselt maksuintressi arvelt. Kahjumit on suurendanud eeskätt majanduslangusest tingituna kinnisvara ümberhindamine likvideerimismenetluses. Kuivõrd pankrotimenetluses omab olulist tähtsust pankrotivara tagasivõitmisel periood 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist, siis selgitas ajutine haldur välja tehingud, mis on võlgniku poolt sooritatud perioodil 21.06.2009 – 21.06.2010. Vastavalt esitatud andmetele on võlgnik realiseerinud põhivara. Hinnangu andmisel on aluseks tehingu hind ning müüdud vara bilansiline jääkmaksumus. Antud näitajate võrdluse tulemusena võib väita, et võlgnik ei ole vara müügiga enne ajutise halduri nimetamist tekitanud kahju äriühingule ega võlausaldajatele,

sest müüdud vara realiseerimisväärtus on kõrgem bilansilisest jääkväärtusest ning lähtudes praktikast ei oleks müüdud vara müüki võimalik edasises pankrotimenetluses kasumlikumalt läbi viia. Osaliselt on ettevõtte põhivara müük seotud 10.08.2009.a. ettevõtte müügilepingust tulenevate kohustustega. AS Uhta Talutehnika ja OÜ Agroproff sõlmisid 10.augustil 2009.a. ettevõtte müügilepingu, mille kohaselt võlgnik müüs talle kuuluva ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva ja toimiva osa (majandusüksuse), mille kaudu võlgnik ettevõtjana tegutses traktorite ja remondi- ja hooldustööde teenuste osutamisel. Tehingu hinnaks oli kokku lepitud 174 174 krooni. Koos ettevõttesse majandusarvestuse alusel kuulunud põhivaraga anti ostjale üle ka ettevõttega seotud töölepingud ning maksukohustused. Võlgnik on selgitanud ettevõtte osa müüki asjaoluga, et AS-l Uhtna Talutehnika olid tekkinud makseraskused varuosade tasumisel ning ohustatud oli garantiiremondi teostamine ja hooldusteenuse osutamine. Et vältida kahjumi tekkimist garantiikohustuste mittetäitmisest, otsustati ettevõtte üks tegutsev majandusüksus võõrandada, koos selle juurde kuuluvate õiguste ja kohustustega. Rahalised vahendid ettevõtte müügist on laekunud tähtaegselt. Ettevõtte müügiga seotud asjaolusid on kontrollinud maksu- ja tolliamet, kuid arvamust selle kohta veel ei ole. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamise aluseks on ajutise halduri poolt kogutud andmed ja võlgniku poolt esitatud ülevaade tegevusest ja maksejõuetuse põhjustest. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt soetas äriühing pärast edukat 2008.a. müügiaastat suurel hulgal kaubavarusid, millest peamise osa moodustasid mootorsõidukid. Kuivõrd võlgniku kauba põhilised ostjad olid põllumajandusettevõtjad, siis seoses kehva saagikusega 2009.aastal nende ostuvõime oluliselt langes. Samal ajal oli tegelikult kogu majanduses juba tugev langustrend, mistõttu oli raske täita kohustusi pangalaenude tasumisel, liisingkohustuste täitmisel ja maksukohustuste tasumisel. Seoses kehva majandusperioodiga suurenes oluliselt ka nende ostjate arv, kes ei suutnud võlgniku ees õigeaegselt oma kohustusi täita. Müügikäibe langusest tingituna alustas võlgnik ka oma kulude kärpimist (vähendati tööliste töötasu, rakendati osalist tööaega ja sundpuhkusi. 2009.a. maikuus likvideeriti äriühingu koosseisust farmiosakond (lüpsirobotid ja muud farmiseadmed), mis kandis suurimat kahjumit. 2009.a. augustis müüdi äriühingu koosseisust remondi- ja teenindusosakond. 2009.a. suvel saabusid ka enamuses laofinantseeringute liisinglepingute tähtajad ning muutunud majandussituatsioonis keeldusid liisingfirmad neid pikendamast. Kuivõrd laofinantseeringutele pikendust ei saadud, siis hakkasid suurenema laokulud seisvale kaubale, mis omakorda tõi kaasa jooksvate kohustuste täitmise tähtaegade pikenemise (eeskätt maksuvõlad). Osaliselt saavutati maksu- ja tolliametiga kokkuleppe maksuvõlgade ajatamiseks, kuid kui võlgnik ei suutnud graafikut täita ega lisatagatisi anda, siis tühistati ka senine maksude ajatamise kokkulepe, mille tulemusena kasvas oluliselt intresside summa. 2009.a. oktoobris saabus arvelduskrediidi tasumise lõpptähtaeg, mida võlgnik samuti täita ei suutnud. Kuna viivituses oldi ka laenukohustuste täitmisest, siis 21.10.2009 teatas pank, et ütleb üles ka laenulepingud, millede maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Samaaegselt öeldi liisingfirmade poolt üles ka kõik liisinglepingud. 2009.a. oktoobris kui võlgnik võttis vastu likvideerimisotsuse, leidsid aktsionärid, et olemasolevate varade arvelt (eeskätt 4 kinnistut) suudetakse katta kõik äriühingu kohustused. Kahjuks varade müük ei andnud prognoositud tulemusi ning likvideerimisperioodi kestel on võlgnik olemasolevat kinnisvara ka ümber hinnanud ning prognoose vähendanud. Võlgnik on kinnitanud, et lõplikult selgus maksejõuetuse seis pärast täitemenetluses toimunud kinnistu Rägavere tee 38 müüki, mis näitas selgelt, et kinnisvara hinnad on jätkuvalt languses ning vara ei kata olemasolevaid kohustusi.

2010.a. juunis esitas võlgnik pankrotiavalduse Viru Maakohtule. Lähtudes eeltoodust peab ajutine haldur maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kiiresti langusesse pöördunud majandussituatsiooni, mis algas juba 2008.aastal, kuid süvenes 2009. ja ka 2010.aastal. Juhatuse liikmete vastutusest: Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et käesolevaks ajaks tema käsutuses olevate andmete ja tõendite alusel ei ole võimalik väita, et võlgniku juhatus oleks toime pannud kuriteo tunnustega tegusid, mille tagajärjel oleks tekkinud maksejõuetus. Juhtimisvea hindamise juures tuleb esile tuua võlgniku majandusliku olukorra muutumist ja sellega seotud võlgade kujunemise asjaolusid. Ajutine haldur on seisukohal, et senise juhtimisvea tuvastamise praktika seisukohalt ebaõigeid majandusotsuseid ja võlgu jäämist raske juhtimisveana kvalifitseeritud ei ole. Raske juhtimisveana on Riigikohtu praktika kohaselt loetud tahtlikke või raskeid hooletusi. Lähtudes eeltoodust ja ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel on võlgnik maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad olemasolevaid varasid. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile kinnitanud, et saneerimismenetluse läbiviimine ei taga äriühingu jätkusuutlikkust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 1 teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: kuulutada välja AS Uhtna Talutehnika (likvideerimisel) pankrot; pankroti väljakuulutamisel nimetada halduriks Tiia Kalaus; määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Tiia Kalaus.

Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 21. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.