2-10-5578/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-5578 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 04.02.2010 esitas võlausaldaja Harju Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. 30.04.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Martin P a. 25.05.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni.02.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2010. Seisuga 06.09.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud 27.12.2005 ja võlgniku eelnevad ärinimed on olnud GT OÜ ja S OÜ ja võlgniku osakapitali suurus on 120 000 krooni. Võlgniku majandusaasta algab 01.01. ja lõpeb 31.12. Võlgniku asutasid SLja SS. Käesoleval ajal on võlgniku osanikeks TIBC (asukoht XXX, osa nimiväärtusega 80 000 krooni) ja SS(isikukood XXX osa nimiväärtusega 40 000 krooni). SL, isikukood XXX oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 27.12.2005- 01.06.2009 ja SS, isikukood SSS, oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 27.12.2005- 20.10.2008. Alates 01.06.2009 kuni käesoleva ajani on võlgniku juhatuse liikmed HB(elukoht XXX), sünd. XXX ja AM(elukoht XXX), sünd. XXX. Äriregistrile esitatud 2007 majandusaasta aruande kohaselt andmete kohaselt on võlgniku peamine tegevusala maagaasil baseeruvate küttesüsteemide ehitus, projekteerimine, remont ja hooldus. Ajutine haldur eeldab, et võlgniku majandustegevus oli pankrotimenetluse algatamise ajaks 30.04.2010 sisuliselt lõppenud. Võlgniku juhatuse liikmetega ajutisel halduril kontakti saada ei õnnestunud. Võlgnikku registrijärgsel aadressil XXX, saadetud teabenõuded tagastati saatjale selgitusega: Ei asu aadressil” ja äriregistrile teatatud e-posti aadressil XXXsaadetud e-kirjale vastust ei ole laekunud. Äriregistrile teatatud kontakttelefonide kaudu ei õnnestunud samuti võlgnikuga ühendust saada. Ajutine haldur suhtles telefoni teel endise võlgniku enamusosaniku ja juhatuse liikme SL ́iga, kes teatas, et tema ei soovinud võlgnikuga rohkem seotud olla ja seetõttu võõrandas ta oma osaluse ja taandas ennast võlgniku juhatusest. Kohustused Täitemenetlusregistri andmetel viis kohtutäitur Mati K alates 21.01.2010 võlgniku suhtes läbi täitemenetlust 480 krooni nõudes (sissenõudja TT) ja kohtutäitur Veiko K viis alates 12.02.2010 võlgniku suhtes läbi täitemenetlust 5 000 krooni nõudes (sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu). Kohtutäitur Mati K on ajutise pankrotihalduri taotluse alusel kõnealuse täitemenetluse 05.05.1010 peatanud ja kohtutäitur Veiko K on ajutise pankrotihalduri taotluse alusel kõnealuse täitemenetluse 06.05.1010 peatanud. Samuti nähtub täitemenetlusregistri väljavõttest, et kohtutäitur Mati K menetluses 2009 aastal olnud 2 täiteasja on lõpetatud eelduslikult seoses nõuete rahuldamisega.

2-10-5578 liikmetega kontakti saada ilmselt ei õnnestu (ühe juhatuse liikme elukoht on Slovakkia ja teise elukoht on Venemaa). Võlgnikule on liiklusregistri andmetel kuulunud veel ka kaubik Volkswagen LT35 Kasten registreerimismärgiga XXX (esmase registreerimise aeg 1998), mis on 11.05.2009 võõrandatud PP (P ). Võlgniku arveldusarve väljavõttele tuginedes on PP näol tegemist võlgniku töötajaga (isikule on 15.04.2009 üle kantud 5000 krooni selgitusega töötasu). Võlgnikule on liiklusregistri andmetel kuulunud veel ka kaubik Volkswagen Caddy Kasten registreerimismärgiga XXX (esmase registreerimise aeg 2005), mis on 12.05.2009 võõrandatud OÜ-le G , kes omakorda on selle sõiduki 02.12.2009 edasi võõrandanud GT OÜ-le, mille juhataja on võlgniku endine juhatuse liige SL. Võlgnikule on liiklusregistri andmetel kuulunud veel ka kaubik Volkswagen LT35 Kasten registreerimismärgiga XXX (esmase registreerimise aeg 1998), mis on 11.05.2009 võõrandatud ER ́le. Võlgniku arveldusarve väljavõttele tuginedes on ER näol tegemist võlgniku töötajaga (isikule on 15.04.2009 üle kantud 5000 krooni selgitusega töötasu). Kõigi kolme sõiduki võõrandamistehingu osas saab eelduslikult esitada tagasivõitmise nõuded PankrS § 110 lg 1 punkt 3 alusel, sest tehingud on tehtud isikutega keda kohus võib lugeda võlgniku lähikondseteks (töötajad ja võlgniku endise juhatuse liikme poolt juhitav ettevõte) ja tehingud on võlgniku pankroti väljakuulutamise korral aastal 2010 tehtud ka kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. AS Eesti Väärtpaberikeskus vastas päringule, et võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas päringule, et võlgniku omandis vallasasjadest ehitisi riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu ega ole ka kuulunud võlgnikule kinnisvara. Maksu- ja Tolliamet vastusest ajutise halduri päringule, nähtub küll, et seisuga 13.05.2010 on võlgniku ettemaksukontol 18 308,81 krooni kuid seoses asjaoluga, et võlgnikul on maksuhaldurile samas esitamata maksudeklaratsioonid perioodist mai-september 2009, ei kuulu tegelikkuses ettemaksukontol olev rahasumma ilmselt võlgnikule tagastamisele. Muu vara olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud ja seega on võlgniku eelduslikult olemasoleva vara (sõiduk FIAT DUCATO registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aeg 1998, hinnangulise väärtusega 40 000 krooni ja AS Swedbank arvelduskontol olev 3,97 krooni) väärtus hinnanguliselt kokku 40 003,97 krooni. Halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasoleva vara väärtuses 40 000 krooni arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 1 047 519,63 krooni (kohustused ületavad varasid ca 26 korda). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ei ole ajutisel halduril võimalik esile tuua, sest saamata on võlgnikupoolsed selgitused ja selleks vajalik dokumentatsioon. Ajutine haldur ei

2-10-5578 ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu, kuid nende esinemist ei saa välistada. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega käesoleval ajal muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Samas ei saa käesoleval ajal ka välistada KarS §-ides 384 ja 385-1 sätestatud süütegude esinemist. Tasuna palus ajutine haldur välja mõista 22 000 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 02.06.2010 määrusega võlgniku OÜ SC pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 30 000 krooni, tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa kohtu deposiiti tasuda ja avaldas määruse resolutsiooni teksti väljaandes Ametlikud Teadaanded