2-10-35444/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-10-35444 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 18.08.2009.a. esitas AS Swedbank Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V V vastu võla 37 811.45 krooni saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus tegi 29.06.2010.a. määrusega võlgnikule makseettepaneku võla tasumiseks, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ja dokumendid tagastati kohtule. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS §483 lg 2 punkt 3 alusel määrusega rahuldamata. /t.l 13/ 23.07.2010.a. esitas AS Swedbank kohtule hagi V V vastu võla 34 616.42 krooni, intressi 2461 84 krooni, viivise 2816.37 krooni, kokku 39 894.63 krooni ja täiendavate viiviste nõudes /t.l 23/ 16.08.2010.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse ja alustati eelmenetlust. Määruse kohaselt kohustati kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht vähemalt 20 päeva jooksul hagi talle kättetoimetamisest /t.l 19/. 30.08.2010.a. saatis kohus kostjale hagimaterjalid teate /t.l 20-21/, mille kostja sai kätte 03.09.2010.a./t.l 23/. 24.09.2010.a. esitas kostja Vo V kohtule avalduse hagi õigeks võtmise kohta /t.l 24/. Hageja nõue, põhjendus I Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.02.2008 AS Hansapank, praeguse nimega AS Swedbank (edaspidi hageja) ja V V (edaspidi kostja) laenulepingu nr 08-016115-VL (edaspidi leping) summas 40 000,00 EEK (nelikümmend tuhat), intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2013 (lisa 1). Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval (lisa Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.04.2009. Alates 15.04.2009 kuni 15.072009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 (nelja) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega (lisa 3). Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 29.06.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlad tasuda hiljemalt 14.07.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. (lisa 4). 23.07.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (lisa 3). 18.08.2009 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 29.06.2010 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata tsiviilasjas nr 2-09-41010 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressidel, kohtu dokumendid tagastati (lisa 5). Hageja ei ole valmis sõlmima kohtulikku kokkulepet enne otsuse tegemist, sest kostja ei ole tasunud võlgnevust pikka aega alates 15.07.2009. 23.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 39 894,63 Eesti krooni s.h. põhiosa 34 616,42 kr, intress 2 461,84 kr ajavahemiku 15.01.2009-23.072009 eest ja põhiosa viivis 2 816,37 kr ajavahemiku 15.01.2009-23.07.2010) (lisa 3). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda

2-10-35444 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 440 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse , kui kostja võtab hagi kohtule esitatud avalduses või eelmenetluses hageja hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses õigeks. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p. 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui hageja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt hagimenetluse kulude hulka. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 8 538,49 Eesti krooni, s.h. 1 038,49 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (tasumine kontrollitud maksekäsu menetluses) ja 7 500,00 kr hagi esitamise eest (lisa 9). Hageja on valmis asja lahendamisega muul viisil kokkuleppel s.t. kostja tunnistab hagi täies ulatuses, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitab kohtule kinnituse, et loobub enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Sel juhul kuulub hageja poolt tastud riigilõivust 8 538,49 Eesti krooni kostja poolt tasumisele 4 269,25 Eesti krooni ning pool tasutud riigilõivust summas 4 269,25 Eesti krooni kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel määruse alusel hagejale tagastamisele. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust, palub hageja: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista V V`lt Swedbank AS kasuks 39 894,63 Eesti krooni; 3) välja mõista V V`lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (34 616,42 Eesti krooni) alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); 4) kõik menetluskulud jätta V V kanda; 5) välja mõista V V’lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 8 538,49 Eesti krooni, 6) välja mõista V V’lt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (8 538,49 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 7) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 94 lg 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2010.a. avaldatud intressimäära teatele, teatas Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2010 oli 1.00%. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja võla, intressi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 39 894.63 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (34 616.42 Eesti kroonilt) alates hagi esitamisest kohtusse s.o 24.07.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud on riigilõiv 8538.49 krooni /t.l 16/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.