CKE Inkasso OÜ hagi OÜ Avoterm vastu 205 800 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 205 800 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
27. september 2010.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890, asukoht Sõpruse 3, 10615 Tallinn) hagi kostja OÜ Avoterm (registrikood 10155778, asukoht Järve küla, 30331 Kohtla vald) vastu 205 800 (kakssada viis tuhat kaheksasada) krooni põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja CKE Inkasso OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja esitas 10. veebruaril 2010.a Harju Maakohtule hagi OÜ Avoterm vastu 205 800 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohtu 15.02.2010.a kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
1 (6)
2-10-6785
2.Hagiavalduse kohaselt küsis kostja 19.08.2009.a hinnapakkumist AS-ilt Vaggen 171.5 tonni mittekvaliteetse kütusesegu utiliseerimise kohta. AS Vaggen ja kostja sõlmisid lepingu, mille kohaselt AS Vaggen pidi utiliseerima mittekvaliteetse kütusesegu ning kostja tasuma osutatud teenuse eest. AS Vaggen täitis lepingulised kohustused ning esitas 31.08.2009.a kostjale arve nr. 245 summas 205 800 krooni, tasumise tähtajaga 10.09.2009.a.
3.AS-i Vaggen 28.09.2009.a kirjale teatas kostja seaduslik esindaja, et on võlgnevusest teadlik ning tasub arve pärast 15. oktoobrit, kui hakkavad laekuma soojusenergia eest saadavad rahad.
4.12.11.2009.a loovutas AS Vaggen oma nõude hagejale. 16.11.2009.a esitas hageja kostjale võlateate. 20.11.2009.a esitatud vastuses kostja vaidles nõudele täies ulatuses vastu. 27.11.2009.a esitas hageja kostjale pretensiooni ja nõude võlgnevuse tasumist hiljemalt 04.12.4009.a tasumiseks.
5.Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja hagi esitamise seisuga võlgneb hagejale 205 800 krooni, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 6 179 krooni.
6.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p1, p 6, § 113 lg 1 teisele lausele välja mõista kostjalt võlgnevus 205 800 krooni, viivis 6 179 krooni ja alates 29.01.2010.a viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1, jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.12. mail 2010.a esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt hageja ei ole tõendanud nõude tekkimise alust, sest kostja kiri hinnapakkumise küsimuse kohta, AS-i Vaggen arve, kostja 28.09.2009.a e-kiri ja muud tõendid, millele hageja viitas, ei ole nõude tekkimise aluseks. Kostjale jääb arusaamatuks väidetava lepingu sõlmimise aeg ja koht, väidetava lepingu tähtajad, hinna määramise kokkulepped, arveldamise kord, kõrvalkulude jaotamise kord, kauba või teenuste maht, tarnetingimused, üleandmise-ja vastuvõtmise tingimused jms.
8.Hagile lisatud arves on viidatud saatelehele. Seega nõue saab tuleneda lepingust ja nõude tekkimine eeldab vähemalt saatelehe olemasolu. Hageja ei ole kohtule esitanud lepingut ega saatelehte.
9.Hinnapakkumise küsimine ja arve välja kirjutamine iseenesest ei ole nõude tekkimise õiguslik alus. Arve selgituste kohaselt saaks seda seostada hoopis põlevkivi õlijäätmete ja naftajäätmete müügiga kostjale, mitte ebakvaliteetse kütusesegu utiliseerimisega. Arve on adresseeritud kostjale, kuid kostjal seda arvet ei ole. Hageja ei tõendanud kostjale arve kättetoimetamist.
10.Kostja ei ole hagejalt hinnapakkumist küsinud, kostja ei ole kasutanud AS Vaggen poolt pakutavat teenust. Seda kirja ei ole kostja juures registreeritud. Kirjal puudub pädeva isiku allkiri, ebaselge on võimalik kirja koostaja ning kiri ei sisalda ühtegi VÕS § 16, 20, 32 sätestatud poolte õigusi ja kohustusi loovat siduvat klauslit. Kostja eitab ka 28.09.2009.a ekirja, millele on kostjal samasisulised vastuväited.
2 (6)
2-10-6785
11.Hageja nõue ja tõendid on konstrueeritud, tegelik nõue ja tõendid puuduvad. Nõude tekkimise õiguslikku alust ja kohustuste rikkumist kostja poolt ei ole hageja tõendanud. Ei ole tõendatud ka seda, et hageja on AS-i Vaggen õigusjärglane.
12.Kostja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
HEGEJA SEISUKOHT
13.22. juunil 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude tekkimise aluste tõendamatuse kohta. Väär on kostja seisukoht, et nõude tekkimine eeldab vähemalt saatelehtede olemasolu. Kuna VÕS § 11 lg 1 kohaselt või lepingu sõlmida suuliselt, siis võib järeldada, et AS-i Vaggen ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping. Lepingu sõlmimise tahet kinnitab kostja kiri, milles kostja küsib hinnapakkumist. Kostja selgesõnalist tahet olla AS-iga Vaggen lepingulistes suhetes tõendab ka kostja esindaja 28.09.2009 e-kiri, milles kostja teatab, et on teadlik võlgnevuse olemasolust ning et kostja on valmis asuma arvet tasuma alates 15. oktoobrist.
14.Kõik kostja poolt esitatud väited, nagu oleks hageja poolt esitatud tõendid konstrueeritud, alusetud ja tõendamata, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastuväited on suures osas otsitud ning ei ole põhistatud tõenditega. Hageja esindaja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses, jättes menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
15.25. augustil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 10. septembrini 2010.a.
16.10. septembril 2010.a esitatud vastuses hageja esindaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja on hagiavalduse aluseks oleva nõude põhistanud. Hagiavalduse aluseks olev nõue on tõendatud sinna juurde lisatud tõenditega. Hageja nõue on reaalne. Hagejal on õigus saada osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud vastupidist, sh teenuse mittesaamist.
17.13. septembril 2010.a esitatud vastuses kostja esindaja eitab hinnapakkumise küsimist. Hageja ei ole esitanud originaaldokumenti (allkirjastatud). Seega puuduvad tõendid nii kostja poolt hagejalt hinnapakkumise küsimise kui ka kostja poolt hinnapakkumisega nõustumuse kohta. Hageja väidete kohaselt on kostja pöördunud tema poole kirjalikult saamaks kirjalikku hinnapakkumist, seega väidetavad lepingueelsed läbirääkimised võimaliku teenuse hinna osas on poolte vahel hageja esitatud tõendite kohaselt toimunud kirjalikus vormis. Hageja esitatud kirjalikus materjalis puudub igasugune viide edasise suulise lepingu sõlmimise võimalikkusele.
18.Hageja ei ole tõendanud arve esitamist kostjale. Hageja ei ole e-kirjale arvet lisanud. Kostja sai arvet kätte, kui tema poole pöördus hageja. Peale arve saamist on kostja sellele koheselt vastuväited esitanud.
3 (6)
2-10-6785
19.Hageja 28.09.2009.a e-mailist ei ole võimalik aru saada, millisest tehingust või teenusest tuleneb väidetav võlg, viidatud on üksnes arvele ja kohustuse olemasolule. Kostja poolt hageja konkretiseerimata teatele standardse sisuga vastuse koostamine ajal, mil kostjal olid kütteperioodi alguse kulutuste ja laekumiste puudumisega ajutised majanduslikud raskused, ei ole kindlasti konkreetse tehingu toimumise kinnitamine ega võla olemasolu tunnistamine.
20.Deklaratiivne võlatunnistus sõlmitakse samas vormis kui põhikohustus, see sisaldab andmeid, millisel alusel, millise teenuse eest, võlgnevus on tekkinud, millest võlgnevus koosneb, samuti on nõutav, et võlgnik allkirjastab deklaratiivse võlatunnistuse. Antud e-mail ei täida ühtegi neist nõuetest.
21.Hageja viivisenõue on alusetu, kuna tuvastamata on põhivõlgnevuse nõude olemasolu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
23.Hagi juurde lisatud kirja kohaselt kostja juhatuse liige R. R. küsis 19.08.2009.a AS-ilt Vaggen hinnapakkumist 171.5 tonni mittekvaliteetse kütusesegu utiliseerimiseks. Kostja teatas, et kütusesegu asub Piibe mnt 18, Arvete, Ambla vallas ja et transporti utiliseerimise kohani võib ta ise korraldada. Hinnapakkumist paluti saata kas faksile 435 1008 või e-mailile [email protected] (t.lk. 5). Avaldus on kirjutatud kostja logoga blanketile, kuid avaldus on koostaja poolt allkirjastamata. Et AS Vaggen nõustus avaldusega, vastas kostjale ja esitas talle hinnapakkumise, saates seda kas e-mailile või faksile, ei ole teada.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus; 1) kas kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite alusel on võimalik tuvastada AS-i Vaggen ja kostja vahel lepingu sõlmimist; 2) kui jah, millistel õiguslikel alustel ja millist lepingu nad sõlmisid; 3) kas hageja on tõendanud täitja poolt lepinguliste kohustuste täitmise ja tellija (kostja) vastu nõudeõiguse tekkimise fakti.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
4 (6)
2-10-6785
26.TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 tulenevalt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja TsMS-iga lubatud tõenditega tõendama kostjal lepinguliste kohustuste tekkimise ning kohustuste sissenõutavaks muutumise fakti.
27.Tehingus on oluline poolte tahteavaldus, so õiguslike tagajärgede tekkimisele suunatud avaldus.. TsÜS § 68 lg 4 tulenevalt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. TsÜS § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati. Kuna kostja pöördus AS-i Vaggen poole hinnapakkumise saamiseks kirjalikult, siis AS Vaggen oleks pidanud esitama vastuse (pakkumise) kirjalikult. Hageja ei ole tõendanud AS-i Vaggen poolt kostjale hinnapakkumuse tegemist ja kostja nõustumist pakkumisega.
28.31.08.2009.a arve nr 245 kohaselt esitati arve kostjale kui põlevkivi õlijäätmete ja naftajäätmete ostjale (t. lk. 7). Arvest tulenevalt oli AS Vaggen müüja, kuigi hagiavaldusest tulenevalt osutas ta kostjale muu teenust. Arve kohaselt oli arve aluseks 26.08.2009.a saatekirjad OJS-222422, OJS 222736, OJS 222739 - OJS 222742. Hageja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei ole saatelehte kohtule esitanud. Nende esitamisel oleks võimalik kohtul kasvõi kaudselt tuvastada kostja poolt lepingu täitmisele asumist, so AS-ile Vaggen kütusesegu tarnimist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et isegi kui arve oleks esitatud ja see oleks kostja raamatupidamisarvestuses kajastatud, ei kinnitaks arve kostjal kohustuse tekkimist. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 31.10.2007.a otsuses 3-2-1-98-07 leidnud, et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatupidamisregistrites.
29.VÕS § 30 sätestab võlatunnistuse mõistet, mille 1. lõike kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastuseks AS-i Vaggen 28.08.2009.a kirjale, samal päeval kinnitas kostja juhatuse liige R. R., et kostja on teadlik võlgnevusest ja saab hakata arvet tasuma peale 15. oktoobri, kui kostjale hakkavad laekuma soojusenergia eest raha (t. lk 7). VÕS § 30 lg 2 alusel kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Seega väidetava kostja juhatuse liikme poolt koostatud elektrooniline vastus TsÜS §
5 (6)
2-10-6785 78 lg 1 ja lg 3 sätestatud tingimustele mittevastavuse tõttu ei ole võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 ja lg 2 mõistes.
30.Kas ja millistel VÕS sätestatud õiguslikel alustel ja millist lepingu AS Vaggen kostjaga sõlmis, ei ole teada. Hageja ei ole tõendanud kostja ja AS-i Vaggen vahel lepingu sõlmimist, ja täitja poolt lepingu täitmist. Sellepärast ei ole võimalik ka tuvastada kostjal AS-i Vaggen ees kohustuste tekkimist, selle hagejale loovutamisest rääkimata. Tõendamatuse tõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
31.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
32.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.