Kristel Petterssoni ja Mirjam-Karmen Treimanni hagi Signe Kristali, Marius Masso, Ulla Raidi, Ragner Valteri ja Johannes Neidorfi vastu kaasomandi lõpetamiseks, kinnistusraamatusse kannete tegemiseks tahteavalduse andmise kohustamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristel Petterssoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7.september 2010, avalik kohtuistung Hageja I Kristel Pettersson (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXXXXX XX XXX XXX XX
XXXXXXXX XXXXXX)
Hageja II Mirjam-Karmen Treimann (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX ) Hagejate esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp Kostja I Signe Kristal (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja II Marius Masso (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX) Kostja III Ulla Raid (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX), esindaja Kerli Kase Kostja IV Ragner Valter (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX,XXX,XXX-XX, XXXXXXX), esindaja Sulev Tammemäe Kostja V Johannes Neidorf (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX või XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX), esindaja Kerli Kase
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.mai 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-08-2135 osas, millega kohus jättis rahuldamata Kristel Petterssoni ja Mirjam-Karmen
Treimanni hagi Signe Kristali, Marius Masso, Ulla Raidi, Ragner Valteri ja Johannes Neidorfi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Muuta maakohtu otsuses tsiviilasja hinna suurust ja lugeda tsiviilasja hinnaks maakohtus 363 801,27 krooni.
5.1.Lõpetada Kristel Petterssonile 1675/11562 suuruses mõttelises osas, MirjamKarmen Treimannile 3274/11562 suuruses mõttelises osas, Signe Kristalile 639/11562 suuruses mõttelises osas, Ulla Raidile 804/11562 suuruses mõttelises osas, Ragner Valterile 3268/11562 suuruses mõttelises osas, Johannes Neidorfile 804/11562 suuruses mõttelises osas ning Marius Massole 1098/11562 suuruses mõttelises osas kuuluv kaasomand Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all kantud kinnistule, asukohaga Tallinna linn, XXXXXXXXX linnaosa, XXXXX XX XX.
5.2.Jagada Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all kantud kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel järgmiselt: 5.2.1 Signe Kristali ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 396/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 5 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 5-1, kokku üldpinnaga 39,6 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 5 ja 5-1);
5.2.2.Marius Masso ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 387/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 1 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 1-1, kokku üldpinnaga 38,7 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 1 ja 1-1);
5.2.3.Kristel Petterssoni ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 570/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 8/9 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 8/9-1, kokku üldpinnaga 57 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 8/9 ja 8/9-1);
5.2.4.Mirjam-Karmen Treimanni ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 417/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 3 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 3-1, kokku üldpinnaga 41,7 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 3 ja 3-1);
5.2.5.Mirjam-Karmen Treimanni ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 818/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate
elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 7 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 7-1, kokku üldpinnaga 81,8 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 7 ja 7-1);
5.2.6.Ulla Raidi ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 528/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 6 üldpinnaga 52,8 m2 (tähistus plaanil nr 6);
5.2.7.Ragner Valteri ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 579/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 2 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuurid nr 2-1 ja 2-2, kokku üldpinnaga 57,9 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 2 ning 2-1 ja 2-2);
5.2.8.Ragner Valteri ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 396/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruum nr 10, üldpinnaga 39,6 m2 (tähistus plaanil nr 10);
5.2.9.Ragner Valteri ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 605/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruum nr 11, üldpinnaga 60,5 m2 (tähistus plaanil nr 11);
5.2.10.Johannes Neidorfi ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 439/5135 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevate elamu ja kuuri osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana eluruum nr 4 ja lahuspinnana keldrikorrusel kuur nr 4-1, kokku üldpinnaga 43,9 m2 (tähistus plaanil vastavalt nr 4 ja 4-1).
5.3.Kohustada Signe Kristalit andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning käesoleva otsuse p-des 5.2.1. – 5.2.10. märgitud viisil moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
5.4.Kohustada Marius Massot andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning käesoleva otsuse p-des 5.2.1. – 5.2.10. märgitud viisil moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
5.5.Kohustada Ulla Raidi andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning käesoleva otsuse p-des 5.2.1. – 5.2.10. märgitud viisil moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
5.6.Kohustada Ulla Raidi andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning käesoleva otsuse p-des 5.2.1. – 5.2.10. märgitud viisil moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
5.7.Kohustada Johannes Neidorfi andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning käesoleva otsuse p-des 5.2.1. – 5.2.10. märgitud viisil moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
6.Käesoleva kohtuotsuse lisa on 25.09.2009 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kooskõlastatud hoone plaan (ruumide eksplikatsioon, II kd lk 116-122) ning hagejad ja kostjad annavad nõusoleku sellise plaani kinnistusosakonnale esitamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta esimese astme kohtus kantud menetluskulud igaühe enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades Signe Kristali, Marius Masso, Ulla Raidi, Ragner Valteri ja Johannes Neidorfi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Kristel Pettersson ja Mirjam-Karmen Treimann esitasid 22.01.2008 Harju Maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks korteriomanditeks jagamise teel, hüvitiste saamiseks ja omandi valitsemise korraldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled Tallinnas, XXXXX XX XX asuva kinnistu, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXXXXXXX all, kaasomanikud. Hagejale I kuulub 1675/11562 mõttelist osa kaasomandist; hagejale II 3274/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale I 639/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale II 1098/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale III 804/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale IV 3268/11562 mõttelist osa kaasomandist ning kostjale V 804/11562 mõttelist osa kaasomandist. Kinnistu oluliseks osaks on pööningukorrusega 2-korruseline elamu. Elamu koosneb: keldrikorrusest üldpindalaga 146,1m2, kus asuvad kaasomanike individuaalses kasutuses olevad kuurid, kõigi omanike ühises kasutuses olev kuur ning kostja IV individuaalses kasutuses olevad endise kaupluse ruumid ja saunaruumid; I ja II korrustest üldpindalaga 168,2 m2 ja 169,1 m2, kus asuvad kaasomanike individuaalses kasutuses olevad korterid; katusekorrusest, kus asuvad hageja I individuaalses kasutuses olevad korterid 8 ja 9 pindalaga 55 m2 ning
ühiskasutuses olevad seinakapp (pindalaga 0,3 m2) ning pööninguruum. Kõigil elamu korrustel paiknevad lisaks nimetatud ruumidele ühiskasutuses olevad koridorid. Kaasomand kinnistule tekkis 18.10.2006, mil avati vastav registriosa nr
XXXXXXXX.
2.Kaasomanike vahel ei ole sõlmitud kokkulepet kaasomandis oleva kinnistu ega selle oluliseks osaks oleva elamu kasutuskorra kohta. Kinnistu koosseisu kuuluvat maad valdavad ja kasutavad kõik kaasomanikud ühiselt. Kinnistu oluliseks osaks oleva elamu puhul on küll faktiliselt välja kujunenud olukord, kus iga kaasomaniku individuaalses valduses ja kasutuses on elamu teatud kindlad osad, kuid selline pindade jaotus ei ole õiglane ega arvesta kõigi kaasomanike õigusi ja huve, kuivõrd ei ole vastavuses kaasomanike mõtteliste osade suurustega. Kokku on elamus pinda 578,7 m2, millest 65,2 m2 on ühiskasutatav pind koridoride ja keldriruumis asuva ühe kuuri näol. Lisaks on kaasomanike ühiskasutuses ka katusekorrusel paiknev mõõdistamata ning otsese sihtotstarbeta pööninguruum. Ülejäänud osa elamu pinnast kogupindalaga 513,5 m2 on kaasomanike individuaalses valduses ja kasutuses. Hageja I valdab korterit nr 8/9 katusekorrusel pindalaga on 55 m2, keldrikorrusel kuuri nr 8/91, pindalaga 2m2, kokku 57 m2 , mis on 17,71 m2 vähem kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Hageja II valdab korterit nr 3 I korrusel pindalaga 37,1 m2 ja korterit nr 7 II korrusel pindalaga 79,7 m2 ning keldrikorrusel kuure nr 3-1 pindalaga 4,6 m2 ning 7-1 pindalaga 2,1 m2, kokku 123,5 m2 , mis on 22,53 m2 vähem pinda kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Kostja I valdab korterit nr 5, mis asub II korrusel ja mille pindalaks on 36,6 m2 ning keldrikorrusel kuuri nr 5-1, pindalaga 3 m2, kokku 39,6 m2 suurust pinda, mis on 11,1 m2 rohkem kui tema mõttelisele osale peaks vastama. Kostja II valdab korterit nr 1 I korrusel pindalaga on 36,5 m2 ja keldrikorrusel kuuri nr 1-1, pindalaga 2,2 m2, kokku 38,7 m2, mis on 10,27 m2 vähem kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Kostja III valdab korterit nr 6 II korrusel pindalaga 52,8 m2, mis on 16,94 m2 rohkem pinda kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Kostja IV valdab korterit nr 2 I korrusel pindalaga on 53 m2 ja keldrikorrusel kuure nr 2-1 pindalaga 2,1 m2 ning 2-2 pindalaga 2,8 m2, keldrikorrusel mitteeluruumi nr 10 pindalaga 39,6 m2, mitteeluruumi nr 11 pindalaga 60,5 m2 ja ametiruumi pindalaga 9,1 m2, kokku 158 m2, mis on 12,24 m2 rohkem kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Kostja V valdab korterit nr 4 I korrusel pindalaga 41,6 m2, keldrikorrusel kuuri nr 4-1 pindalaga 2,3 m2, kokku 43,9 m2, mis on 8,04 m2 rohkem pinda kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Hageja I kasuks tuleb välja mõista ülevalduse tõttu saamata jäänud üürituluna ajavahemiku eest jaanuar 2005 – detsember 2007 kostjalt I 17 510,18 krooni, kostjalt III 30 193,24 krooni, kostjalt IV 19 308,52 krooni ja kostjalt V 12 683,05 krooni. Hageja II kasuks tuleb välja mõista ülevalduse tõttu saamata jäänud üürituluna ajavahemiku eest 08.06.2007 kuni 08.01.2008 kostjalt I 4747,22 krooni, kostjalt III 8185,74 krooni, kostjalt IV 5234,77 krooni ja kostjalt V 3438,52 krooni. Lisaks sellele tuleb kostjatel hüvitada proportsionaalselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega hageja I kahju järgmiselt: kostjal I tuleks hagejale I hüvitada 15 995,92 krooni, kostjal II 27 486,08 krooni, kostjal III 20 126,42 krooni, kostjal IV 81 807,41 krooni ja kostjal V 20 126,42 krooni.
3.Kuivõrd väljakujunenud olukord kinnistu oluliseks osaks oleva elamu valdamisel ja kasutamisel ei arvesta kõigi kaasomanike huve (7-st kaasomanikust 4 valdavad ja kasutavad kinnistu oluliseks osaks olevast elamust oluliselt suuremat ja 3 kaasomanikku oluliselt väiksemat pinda, kui nende kaasomandi mõttelisele osale vastama peaks), on kaasomanikud aastate vältel üritanud leida lahendust tekkinud olukorrale. Kaasomanike 20.08.2007 koosolekul otsustati kaasomand lõpetada ning
jagada kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel. Vaatamata sellele ei ole kostjad soostunud astuma ühtegi konkreetset sammu antud otsuse ellurakendamiseks. Ainsaks õiglaseks kaasomandi lõpetamise viisiks saaks olla korteriomandite moodustamine. Korteriomandi reaalosaks saaks olema kaasomanike faktilises valduses olevad korterid ja keldriruumid ning reaalosade suurusest lähtuvalt määrataks ka maa ja kaasomandisse jäävate elamuosade mõtteliste osade suurused. Lisaks eeltoodule palusid hagejad kohustada kostjaid tegema elamu säilitamiseks vajalikke ja kulutusi. Kostjate vastuväited
4.Kostja I vaidles hagile vastu. Hagi on põhjendamatu ja tõendamata. Tegelikkuses ei soovi hagejad mitte kinnistu jagamist reaalosadeks, vaid korteriomandite moodustamist. Kostja arvates ei ole kinnistut maakorralduslikel ja ehitustehnilistel põhjustel reaalosadeks võimalik jagada. Seega on nõue alusetu ja ei põhine seadusel. Kui majas oleksid ka moodustatud korteriomandid, siis ka sellisel juhul on kõik korteri ja maja välisseinad, katus, elektri-ja veesüsteemid jms kaasomandis. Seega jätkuks ka omandi efektiivsem majandamine ning vajalike ja kasulike kulutuste tegemine, s.h katuse remontimine kaasomandi säilimise olukorras. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 kohaselt on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega soovivad hagejad kaasomandit lõpetada viisil, kus kaasomand säilib varasemast veidi vähendatud kujul. Sellist võimalust asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 ette ei näe. Nimetatud sättes on antud ammendav loetelu kaasomandi lõpetamise võimalustest. Võimalust kaasomand ümber kujundada uueks kaasomandiks seal ei ole. Kaasomandi kasutuskord on kokku lepitud ja selles osas vaidlus puudub. Elamu on kinnistu oluline osa. Kinnistu ühe olulise osa kasutamisega ei ole võimalik põhjendada kinnisomandi suuruse muutmist. Täiesti ebaõige on omandi suuruse muutmise arvestuse aluseks pinna ruutmeetrite võtmine, kusjuures ruutmeetrite arvestus summeerub ühtemoodi nii korteri elamispinna, korteri abipinna kui keldri kuuripinna osas. On arusaamatu, miks dimensioonina on kasutatud ühte pinna ruutmeetrit aga mitte näiteks ühte ruumi kuupmeetrit. KOS § 4 kohaselt tekivad korteriomandid notariaalselt tõestatud ühise kinnistamisavalduse alusel. Hagejad pole kohtule nimetatud avaldust esitanud. Hagejate soov ei asenda kinnistamisavaldust. Kostja arvates ei ole kooskõlas seadusega ka hagejate nõue kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hagejate nõuet ei saa pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige. Hagejate nõue on suunatud sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 64 järgi. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, siis on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Seda pole aga hagejad taotlenud. Kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada nii välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb kaasomandis oleva asja harilikust väärtusest. Hüvitise väärtuse määramisel võetakse arvesse omandi kaotamise ajahetk ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt
omandi kaotusega. Hagejad aga arvestavad mitte kinnistu hariliku väärtusega, vaid selle oluliseks oleva elamu pinna ruutmeetrite turuväärtusega.
5.Kostjad III ja V on nõus kaasomandi lõpetamise ja reaalosadena korteriomanditeks jagamisega, kuid ei ole nõus hagejatele hüvitise maksmisega. Kostjad omandasid küll ehitise mõttelise osa, kuid teadsid ja eeldasid, et antud mõttelise osa suurus vastab korterite nr 6 ja 4 suurustele. Kostjad on heausksed omandajad, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et korteri suurus ei vasta kaasomandi mõttelise osa suurusele, mille nad omandasid. Kostjate näol on tegemist tarbijatega, kelle puhul ei ole korteri ostu sooritamine igapäevaseks tegevuseks. Seega ei saa eeldada, et kostjad oleks pidanud kaasomandit ostes hakkama tegema erinevaid arvutusi, et välja selgitada mõttelise osa vastavus korteri tegelikule suurusele. Alusetu on nõuda kostjatelt juba omandatud korterite eest täiendavate rahasummade tasumist. Ruutmeetri hinnad vastasid täielikult korteri müügi hetkel kehtinud keskmisele turuhinnale. Samuti on arusaamatu, kuidas saavad hagejad nõuda hüvitist keskmise turuväärtuse järgi. Kostja III ja kostja V on teinud korterites kapitaalremondi, millest tulenevalt on tõusnud ka korterite väärtus olulises määras. Kaasomand tuleks lõpetada, kuid seda tuleks teha viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Maja eksplikatsiooniplaanid on koostatud ja kontrollitud 1997.a ning enamike korterite plaanid on käesolevaks hetkeks muutunud. Seetõttu võivad mõtteliste osade suurused olla valed.
6.Kostja IV hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud andmete ja dokumentide alusel ei ole kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel võimalik ning rahalise hüvitise väljamõistmise nõue on alusetu. Kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamise ja korteriomandite moodustamise teel tuleb järgida maakorraldusseadusest ja Tallinna linna detailplaneeringust tulenevaid nõudeid. Maakorraldusseaduse § 5 lg 1 kohaselt on maakorralduse nõuded seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Sama paragrahvi lg 2 p-d 5 ja 6 sätestavad, et maakorralduse läbiviimisel lähtutakse eelkõige kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamisest, lihtsate ja selgete piiride loomisest ning looduslike piiride arvestamisest ning kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimisest. Arvestades hagejate ja kostjate kaasomandis oleva ehitise projekti ning maatüki ja ruumide paiknemist, on kostja seisukohal, et tegemaks kindlaks, kas kaasomand on maakorraldusseaduse mõistes jagatav (§ 13 lg 4), tuleks tellida hoonele vastav ekspertiis. Vältimaks edasisi vaidlusi, peaks hagejad ja kostjad ühiselt määrama ja lähtuvalt ekspertiisi tulemusest otsustama kaasomandi lõpetamise viisi. Hageja I valduses on ka kaks katusekorrusel asuvat panipaika (asetsevad maja katusekorruse plaanil kahel pool ruumi nr 50), mida ruumide eksplikatsioonis loetletud pole. Nimetatud asjaolu suurendab oluliselt hageja I poolt kasutatuvat kaasomandi osa ja seetõttu pole hagiavalduses toodud arvutused tõesed. Mõistlik oleks eeldada, et võimalikud ettepanekud reaalosadeks jagamise kohta peaks vastama hoone plaanidele ja eksplikatsioonidele, kinnitatuna selleks pädeva ameti poolt. Kostja peab siinkohas silmas KOS § 5 lg 3, mille kohaselt tuleb korteriomandite registriosade avamiseks lisada kinnistamisavaldusele muuhulgas riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Nimetatud plaane kostjale esitatud ei ole. Rahalise hüvitise maksmise nõue on põhjendamatu. Hagis kirjeldatud kaasomandi kasutuskord on kaasomanike poolt sellisel kujul algselt kokku lepitud ning sellega ei ole kahjustatud teiste kaasomanike huve. Hageja II õigused kasutada talle kuuluvat kaasomandi osa ei ole kostja tegevuse tõttu kitsendatud ning seega on rahalise hüvitise nõue põhjendamatu ning hageja viited vastavatele võlaõigusseaduse sätetele alusetud.
Kostja IV on ainuisikuliselt kandnud kõik kaasomandile tehtud parenduste kulutused (välisfassaadi värvimine, aia ehitus, ühiskoridoride remont), mille hüvitamist ta pole teistelt kaasomanikelt nõudnud.
7.Kostja II kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil ta avaldas, et kinnistusraamatus võiks olla õiged andmed. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hagejate kanda võrdsetes osades.
9.Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX kohaselt on pooled Tallinnas, XXXXX XX kinnistu kaasomanikud (II kd lk 13-14). Nõude tõendamiseks esitasid hagejad kohtule koos hagiavaldusega ruumide eksplikatsiooni (I kd lk 19-20), millest nähtub elamus paiknevate ruumide suurus. Eksplikatsioonil märgitu kohaselt on plaanistus tehtud ja kontrollitud märtsis 1997. Kostjate III ja V vastuväidete kohaselt ei ole selle eksplikatsiooni kohaselt võimalik kaasomandit lõpetada korteriomandite moodustamise teel, kuna sellel märgitud ruumide suurus ei vasta tegelikkusele. Pärast 1997.a on paljudes korterites tehtud omavolilisi ümberehitusi, s.h ka hagejate korterites. 11.11.2008 kohtuistungil nõustusid hagejad pindade ülemõõtmise vajadusega ja sellega, et mõõtmise tellivad kostjad (II kd lk 70). Kostjate tellimusel tegi Tallinna tehnilise inventariseerimise büroo mõõdistused 2008.a detsembris (II kd lk 141-164). Hagejad nendega ei nõustunud, mistõttu Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) neid ei kooskõlastanud. 30.03.2009 esitasid hagejad uue ehitise eksplikatsiooni (II kd lk 116-122), mis avalduses märgitu kohaselt vastab varem esitatule (II kd lk 103). 09.04.2009 kohtuistungil (II kd lk 166) leidsid kostjad, et kaasomandi lõpetamisega peaks kaasnema kinnistusraamatusse õigete andmete kandmine. Hagejad kinnitasid, et esitasid kostjate poolte tellitud plaanidele märkusi, mõõtmistes olid ebatäpsused, n.t arvati hageja korteri pinna sisse küttekoldealune pind. Seoses omavolilise ümberehitusega võivad pooled kooskõlastamise asemel trahvi saada. 10.06.2009 avalduses märgib hageja, et TLPA teabe kohaselt uusi plaane (kostjate esitatud) ei kooskõlastata, kuna korterites tehtud ümberehitused on seadustamata (II kd lk 194 p 8). 28.09.2009 avalduses (III kd lk 41-43 p 3) kinnitavad hagejad veelkord, et nn uute ja vanade eksplikatsioonide vahel on erinevus mitte mõõdistus- või arvestusvigade tõttu, vaid eranditult seetõttu, et enamikes korterite on tehtud ümberehitusi. 29.09.2009 kohtuistungil (III kd lk 45-46) kinnitasid kostjad, et on kaasomandi lõpetamisega nõus, aga mitte lähteandmetega; kinnistusraamatusse tuleks kanda õiged andmed. Hageja kinnitas kohtuistungil, et hagi põhineb ehitisregistris olevatel andmetel, mitte korterite tegelikel suurustel.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 51 kohaselt peetakse kinnistusraamatut kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatu eesmärgiks on tsiviilkäibes kindlate aluste kindlustamine. KOS § 3 kohaselt võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks. KOS § 4 lg 3 kohaselt tekivad korteriomandid kinnistusraamatusse kandmisega. KOS § 5 lg 1 järgi avatakse korteriomandite kinnistamise korral igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Registriosa esimesse jakku kantakse ka korteriomandi reaalosa üldpinna suurus ja kaasomandi mõttelise osa suurus (lg 2). Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused (lg 3). Viidatud sätetest ja kinnistusraamatu kannete õigsuse eeldamise (AÕS § 56 lg 1) põhimõttest tulenevalt puudub alus hagi rahuldamiseks kuna hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis
kajastaksid kinnistusraamatusse hagi rahuldamise tagajärjel kandmisele kuuluvate pindade suurust õigesti. Rahuldamata jäävad kõik hagejate nõuded, kuna kõik nõuded on seotud vaidlusaluste pindade suurusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata nende hagi kaasomandi lõpetamiseks, kinnistu reaalosade jagamiseks korteriomandite moodustamise teel ning kinnistusraamatu kannete tegemiseks kostjate nõusoleku tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja hagi hinna määramise osas. Hagejad paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega lõpetada hagejate ja kostjate kaasomand Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all kantud kinnistule, asukohaga Tallinna linn, XXXXX XX XX ja jagada nimetatud kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel kümneks korteriomandiks, samuti tuvastada Signe Kristali, Marius Masso, Ulla Raidi, Ragner Valteri ja Johannes Neidorfi nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ning moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
12.Maakohus on otsuse tegemisel tuvastanud ebaõigesti olulised asjaolud. Kohus ei pööranud TsMS § 442 lg 8 nõudeid rikkudes otsuse tegemisel mingit tähelepanu hagejate tõenditele ja seisukohtadele, kuid asus seisukohale, et hagejate poolt esitatud eksplikatsiooniplaanides toodud korterite pindade andmed on ebaõiged. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb ehitusregistri andmetega kooskõlas olevaid ja ehitusprojektile vastavaid andmeid pidada ebaõigeteks, kuid ebaseaduslike ümberehitiste tõttu ruumide pindalades esinevaid ebaolulisi erinevusi aga õigeteks.
13.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti AÕS § 51 ja § 56 lg-t 1, KoS § 3, § 4 lg-t 3 ja § 5 ning jätnud vääralt kohaldamata AÕS §-d 76 ja 77. Hagejad ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna hagejate nõuded on seotud vaidlusaluste pindade suurusega, kuuluvad kõik nõuded rahuldamata jätmisele. AÕS § 76 lg-s 1 on kaasomanikule ette nähtud õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. Ainsa kaasomandi lõpetamist välistava alusena on seaduseandja näinud AÕS § 76 lg-s 2 ette vastava kaasomanike vahelise lõpetamist keelava kokkuleppe olemasolu. Antud juhul sellist kokkulepet sõlmitud ei ole ning seega ei esine õiguslikku takistust kaasomandi lõpetamata jätmiseks. Vastavalt AÕS § 77 lg-le 1 jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kui kaasomanikus jagamise viisi osas kokkulepet ei saavuta, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 ettenähtud jagamise viisi kohaldamise. Seejuures võib kohus AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes sellise kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kõik kostjad on kohtumenetluse käigus avaldanud nõusolekut kinnistu jagamiseks reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel. Ükski kostja ei ole vastuhagi esitanud.
14.Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Kohus on põhjendamatult ja TsMS §-s 7 ettenähtud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet eirates pannud hagejatele ebamõistliku tõendamiskoormuse, leides, et vaatamata viimaste poolt esitatud TLPA poolt kooskõlastatud ning ehitusregistri andmetele ja ehitusprojektile vastavate eksplikatsioonide olemasolule peavad hagejad tõendama „õigeid“ korterite pindasid. Lisaks sellele on ebaõige otsuse seisukoht, et kostjate esitatud nn uued eksplikatsioonid on TLPA poolt kooskõlastamata, kuna hagejad ei olevat nendega nõustunud.
15.Maakohus on tsiviilasja hinna määranud ebaõigesti. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on kohus jätnud muuhulgas rahuldamata hagi „üüritulu ja kahju
väljamõistmiseks“. Sellist hagi käesolevas menetluses kohus menetlenud ei ole. Lähtuvalt ebaõigest hagejate nõuete käsitlusest on kohus määranud ebaõigesti ka käesoleva tsiviilasja hinna, võttes hinna arvestamisel tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 aluseks muuhulgas arusaamatuks jääva 348 801 krooni. Vastavalt TsMS §-le 125 ja § 132 lg-le 1 oleks tulnud hagi hinnaks määrata 15 000 krooni. Kostjate nõusoleku tuvastamise nõue on käsitletav kõrvalnõudena ning seda ei tuleks tulenevalt TsMS § 133 lg-s 1 sätestatust hagi hinna määramisel arvestada. Vastused apellatsioonkaebusele
16.Kostjad I, III, IV ja V vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebus on põhjendamatu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate rahalised nõuded. Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse ka hagi hinna määramise osas.
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb kohtuotsuse osalisel tühistamisel TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
19.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et pooled on Tallinnas, XXXXX XX XX asuva kinnistu, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXXXXXXX all, kaasomanikud. Hagejale I kuulub 1675/11562 mõttelist osa kaasomandist; hagejale II 3274/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale I 639/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale II 1098/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale III 804/11562 mõttelist osa kaasomandist; kostjale IV 3268/11562 mõttelist osa kaasomandist ning kostjale V 804/11562 mõttelist osa kaasomandist. Kaasomand kinnistule tekkis 18.10.2006, mil avati vastav registriosa nr XXXXXXXX. Kaasomanike 20.08.2007 koosolekul otsustati kaasomand lõpetada ning jagada kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel. Erimeelsuste tõttu on kaasomand senini lõpetamata.
20.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata põhjusel, et elamu plaanid ja ruumide eksplikatsioon ei vasta korterites tehtud ümberehituste tõttu tegelikule olukorrale ja hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis kajastaksid kinnistusraamatusse hagi rahuldamise tagajärjel kandmisele kuuluvate pindade suurust õigesti.
21.Riigikohus on lahendis nr 3-2-3-7-05 leidnud, et ainult maakohtu otsuse alusel ei saa kinnisasja jagada ka kinnistusamet. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile esitada kinnisasja jagamiseks, sätestab kinnistusraamatuseadus (KRS). Kinnistamisavaldusele esitatavad nõuded on sätestatud KRS §-s 34. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määratakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (KRS § 46 lg 3). Kui puudust
määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta (§ 46 lg 5). Kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks on AÕS § 77 lg 1 kohaselt nõutav ka kaasomanike kokkulepe. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi suhtes, siis vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 otsustab kaasomandi lõpetamise kohus. Seega maakohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 7 järgi. Kui kohus on oma otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta teinud, peavad pooled läbima vastava menetluse kinnisasja jagamiseks kohtuväliselt.
22.Kinnisomandi jagamist korteriomanditeks reguleerib korteriomandiseadus (KOS) § 3. Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega, korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi, kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse ning kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. KOS § 3 lg 3 järgi tekivad korteriomandid kinnistusraamatusse kandmisega kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Seda asendab KRS § 341 lg 7 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi tehtud kohtuotsus. KOS § 5 lg 1 sätestab, et korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse; lg 2 sätestab, et suletud registriosa andmed kantakse avatavate registriosade vastavatesse jagudesse. Registriosa esimesse jakku kantakse ka korteri asukoht ja number, korteriomandi reaalosa üldpinna suurus ja kaasomandi mõttelise osa suurus ning teiste korteriomandite registriosade numbrid. Teise jakku kantakse korteriomaniku nimi. Kui korteriomand on ühine, märgitakse ühiste omanike nimed ning kaasomandi korral ka osade suurused. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid ning muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadustest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Iseenesest asjaolu, et TLPA poolt 25.03.2009 kooskõlastatud ning ehitusregistri andmetele ja ehitusprojektile vastav eksplikatsioon ei pruugi korterisiseste, seadustamata ümberehitustööde tõttu olla täpses vastavuses tegeliku olukorraga, ei takista hagejate kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamist hagejate taotletud viisil. Eelnimetatud plaan vastab KOS § 5 lg-s 3 nõutavale (eksplikatsioon - asub II kd lk 116-122) ja tuleb lugeda käesoleva kohtuotsuse lisaks, mis esitatakse koos käesoleva kohtuotsusega kinnistusraamatu pidajale.
23.AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Antud juhul ei ole kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet sõlmitud. Kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas asjas on hageja palunud kaasomandi lõpetada
selliselt, et asi jagatakse kaasomanike vahel reaalosades ning moodustatakse korteriomandid. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Hagi rahuldamist välistaks see, kui taotletud viisil kaasomandi lõpetamine ei oleks õiglane või oleks rikutud hea usu põhimõtet. Ringkonnakohus leiab, et kaasomandi lõpetamine hageja pakutud viisil on õiglane ja vastavuses hea usu põhimõttega. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust. Vastupidi, poolte vahel puudub tegelikult vaidlus kaasomandi jagamise viisi üle. Kõik kaasomanikud on põhimõtteliselt nõus ka sellega, et nende käsutusse jääv reaalosa võiks vastata käesoleval ajal nende kasutuses olevale kaasomandi osale. Kostjad ei ole vastuhagi esitanud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on õiglane jagada kinnisomand korteriomanditeks nii, et igale senisele kaasomanikule jääks reaalosana see korter, mida ta senini on tegelikult kasutanud. Eeltoodud asjaoludel tuleb kaasomand lõpetada hagejate soovitud viisil ja jagada asi kaasomanike vahel reaalosades.
24.KRS § 341 lg 1 sätestatu kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Tulenevalt KRS § 341 lg-s 7 ja TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatust kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kostjad ei ole andnud kohtuväliselt KRS § 341 lg-s 1 sätestatud nõusolekuid, kuulub rahuldamisele ka hagejate nõue kaasomandi lõpetamisel kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks.
25.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus määras tsiviilasja hinna ebaõigesti. TsMS § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hagejate nõue kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks on kaasomandi lõpetamise nõude suhtes kõrvalnõue, arvestas maakohus hagihinda ebaõigesti ka selle nõude järgi. Ringkonnakohtu hinnangul oli esimese astme kohtus tsiviilasja hind 363 801,27 krooni (rahalised nõuded 79 695 krooni, 21 606,27 krooni ja 247 500 krooni, kokku 348 801,27 krooni + kaasomandi lõpetamise nõue 15 000 krooni hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 132 lg 1 järgi). Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus menetlenud käesolevas asjas hagejate rahalisi nõudeid. Hagejad esitasid vastavad nõuded hagiavalduses, nendest ei ole asja menetluse kestel loobutud, samuti ei ole neid nõudeid eraldatud eraldi menetlusse ega nende menetlemist peatatud, kuigi hagejad esitasid kohtule vastava avalduse (II kd lk 8). Kohus jättis hagejate rahalised nõuded rahuldamata ja kohtuotsust ei ole selles osas vaidlustatud, mida märgivad ka hagejad selgesõnaliselt apellatsioonkaebuse lk 3 p-s 4.
26.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, muudab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg-te 1-4 alusel esimese astme kohtus kantud menetluskulude jaotust ja jätab hagi osalise rahuldamise tõttu maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostjate kanda võrdsetes osades.
K. Paal
M.Seppik
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.