Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23.09.2010 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Tsiviilasja number
09-49681
Tsiviilasi
AS Swedbank hagi väljamõistmiseks
JOK
vastu
53147,34
krooni
45970,91 krooni Hind Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Swedbank esindaja Anett S
esindajad
Kostja JOK(XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja nõue, põhjendused AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) ja JOK sõlmisid 02.05.2008 väikelaenulepingu , mille alusel sai kostja hagejalt laenu 50 000 krooni. Laen tuli tagastada lepingu p 2.3 ja 6.1 järgi osade kaupa iga kuu 16. kuupäeval ja lõplik laenu tagastamise tähtaeg oli p 2.4. järgi 16.05.2010. Lepingu p 7.1. kohustus kostja tasuma igakuiselt intressi 19% aastas, lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikest päevade arvudest kuus ja igakuine intress tuli tasuda koos põhiosa maksega vastavalt p
Hagi tunnistamisega on JOK omaks võtnud asjaolu, et 1) tema ja AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmisid 02.05.2008 väikelaenulepingu , mille alusel sai ta hagejalt laenu 50 000 krooni, et 2) laen tuli tagastada lepingu p 2.3 ja p 6.1 järgi osade kaupa iga kuu 16. kuupäeval ning et lõplik laenu tagastamise tähtaeg oli p 2.4. järgi 16.05.2010, 3) et kostja kohustus lepingu p 7.1, p 2.3 järge hagejale tasuma igakuiselt intressi, mille määr aastas oli 19% aastas, lähtudes 360-päevasest aastast koos põhiosa makse, et 4) kostja jättis perioodil 16.08.2008-16.12.2008 5 järjestikuse laenu osamakse kohustuse täitmata (jättis tasumata), et 5) ta ei täitnud ka intressimakse kohustust perioodil 16.08.2008-12.12.2008 ja et 6) pooled olid vastavalt lepingu p 10.1 määranud kindlaks kohustuse rikkumise korraks viivise suuruses, mis on seaduses sätestatud määr. Samuti on tõendatud hagi tunnistamisega, et 1) hageja võimaldas ja andis tähtaja võla tasumiseks 28.11.08 enne lepingu ülesütlemist, et 2) kostja võlga ära ei tasunud ja 3) et hageja ütles lepingu alates 16.12.2008 kostjale üles. Hagi tunnistamisega on omaksvõetud ka asjaolu, et kostja võlgneb hagejale 1) laenu 45970,91 krooni, 2) intresse 3752,01 krooni ja 3) hagi esitamise ajaks viiviseid seadusjärgses määras kokku 3424,42 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses kooskõlas VÕS § 368 lg 1, 397 lg 1 ja § 401, kuna laenuks anti raha ning et leping on 16.12.2008 üles öeldud seoses, mis on lubatav VÕS § 101 lg 1 p 4 (kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda) järgi, kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Seega on pooltevaheline võlasuhe on lõppenud VÕS § 189 p 6 järgi ja hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 ning § 396 lg 1, 397 lg 1 ning § 401 lg 1 alusel kohustuse täitmist, so laenu võlgnetava laenu 45970,91 krooni tagastamist ja võlasuhte lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 3752,01 krooni ning viivist 3424,42 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 53147,34 krooni. Hageja palus põhivõlalt 45970,91 krooni välja mõista viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. TsMS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni Hageja palus viivise põhivõlalt alates hagi esitamiste kuni selle täitmiseni välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Eeltoodu alusel on põhjendatud mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest 01.10.2009 kookõlas TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise päevas põhivõlalt 45970,91 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel järgi tunnistab kohus õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel on kuulub otsus viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulus rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hagi tunnistamise korral määrab kohus otsuses kindlaks TsMS § 174.1 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud lõivu maksekäsu kiirmenetlusel lõivu tasumise kulu ning esitamisel kokku 8879,13 krooni ning täituri tasu 420 krooni, kokku 9299,13 krooni. Hageja palus menetluskulud välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud, millest omakorda on kuluks § 143 p 4 alusel kohtutäituri kulu menetlusdokumendid kättetoimetamiseks. Kuna täitur tegi kostja leidmiseks toimingud, ent samas ei õnnestunud tema vahendusel menetlusdokumenti kostjale kätte toimetada, siis on täituri tasu vastavalt 11.08.2010 määrusele nr 2-09-49681 240 krooni ning ülejäänud 180 krooni on hagejale tagastatud. Seega on põhjendatud kuluks TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 4 alusel 240 krooni, mis tuleb jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 9119,13 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 177 lg 2 hageja taotluse alusel välja mõista
menetluskulude 9119,13 krooni tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 2. aluses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1, 2 kohaselt põhinõude järgi 45970,91 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.