Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23.september 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-09-46961
Tsiviilasi
AS S. E. B. P. E. P. võlgnevuse, summas 116 002.70 krooni ja täiendavate viiviste nõudes põhinõude summalt kuni nõude rahuldamiseni
Tsiviilasja hind
92 789,64 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS S. E. B. P. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxx xx xxxxx Esindaja: C. L. R. xxxxx xx xxx xxxxx xxxx xxxx Kostja: E. P. xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista E. P. AS S. E. B. P. võla katteks 131 385 (ükssada kolmkümmend üks tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) krooni 22 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 92 789,64 krooni, intress 4841,62 krooni ja viivis kuni 23.09.2010.a. 33 753,96 krooni. 2.Välja mõista E. P. AS S. E. B. P. viivitusintress alates 23.septembrist 2010.a. 16% aastas põhinõudelt - 92789,64 krooni kuni põhinõude täitmiseni. 3.Määrata kindlaks E. P. AS-le S. E. B. P. menetluskulude suurus
10 000 (kümme tuhat) krooni. 4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS S. E. B. P. AS SEB Eesti Ühispank) ja E. P. .septembril 2007 laenulepingu nr L070050872. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenusumma 110 000 krooni ning kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel alates 25.10.2007.a. kuni 25.08.2011.a. Tulenevalt lepingu punktist 4 oli laenu intressimäär 16% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt alates 25.10.2007.a. ka intressi. Kostja jättis oma lepingujärgse kohustuse - tasuda igakuiselt intressija laenumakseid alates 25.02.2008.a. täitmata ning ei reageerinud ka hageja kirjalikele pöördumistele 01.04.2008.a. ja 15.04.2008.a. asuda täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi. 18.06.2008.a. saatis hageja kostjale teate lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu lepingujärgset võlgnevust hiljemalt 30.06.2008.a. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ülaltoodud asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4 ja 6, 113 lg 1, 196 lg 2, 399 lg 1 p1 ja 2 nõuab hageja kostjalt võlgnevuse, mis hagi esitamise seisuga moodustab kokku 116 002,70 krooni (92789,64 krooni põhiosa võlgnevus, 4841,62 krooni intressivõlgnevus ning 18371,44 krooni viivis), väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjalt viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 15.09.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus kätte toimetatud 10.oktoobril 2009 (tl 25). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Osundatud sätte kohaselt loetakse hagile vastamata 2 (4)
jätmise korral hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. AS-i S. E. B. P. on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavate dokumentaalsete tõenditena poolte poolt 28.09.2007 allkirjastatud laenulepingu (tl 9-14), laenu maksete aruande (tl 15-16), millest nähtub laenu põhivõlgnevuse summa 92789,64 krooni ning laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate koos kirja väljastusteatega (tl 17-18, 19). Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hagis esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. 15.juulil 2008.a. jõustunud TsMS § 367 muudatuste kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi koostamise ajaks 15.09.2009.a. - on hageja arvestanud viivist 18371,44 krooni, võttes aluseks lepingus kokkulepitud viivise määra 16% aastas. Viivise arvestus on esitatud nii hagiavalduses kui ka sellele lisatuna ( tl 20). Kohtuotsuse tegemise ajaks on lisandunud viivis 373 viivitatud päeva eest (15.09.200923.09.2010) , s.o. 15 382.52 (373 x 41,24) krooni . Seega kokku moodustab viivis kuni 23.septembrini 2010 33 753,96 krooni.
3 (4)
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 92 789,64 krooni laenu põhiosa võlgnevus, 4841,62 krooni intressivõlg, 33753,96 krooni viivisevõlg ja alates 24.09.2010.a. sissenõutavaks muutuv viivis arvutatuna põhinõudelt 16 % aastas . Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks E. P. hüvitatavad AS S. E. B. P. . Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 10000 krooni (maksekorraldus tl.21), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses väljamõistmisele. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.