Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos aastast 2000 kuni 2008 detsembrini. Kooselu ajal ostis kostja enda nimele korteriomandi asukohaga: xxx ca 300 000 krooni eest. Hagejale teadaolevalt võttis kostja korteri ostuks laenu 300 000 krooni ja sõber laenas talle veel 13 000 krooni. 03.09.2007 sõlmis hageja AS-ga Hansapank laenulepingu nr 07-157607-EV laenulimiidiga 10 360 EUR tagastamise tähtajaga 04.08.2019. Laenusumma 161 995,18 kanti hageja arvele 06.09.2007. Saadud laenusummat kasutati kostjale kuuluva korteriomandi remontimiseks summas kokku 32 252,80 krooni. 31.10.2007 vahetas hageja 49 922,80 krooni eurodeks ning andis eurod kostja kätte, mida kostja kasutas sõiduauto VW Passat ostmiseks paar kuud hiljem. Lisaks vormistati kostja palvel hageja nimele püsimaksega krediitkaart kuulimiidiga 13 000 krooni. Mainitud summast kasutas kostja 12 600 krooni sõbralt võetud võla tagastamiseks. Hageja leiab, et kostjal on rahaline kohustus hageja ees kokku summas 94 775,60 krooni (32 252,80+49 922,80+12 600). Nimetatud summasid ei ole kostja hagejale tagastanud, kuigi hagejal on jätkuvalt kohustus panga ees. Kostja keeldub raha tagastamast. Hageja leiab, et kostja on tema arvelt alusetult rikastunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 94 775,60 krooni.
II KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Vastavalt hageja esitatud tšekkide loetelule (t.l 45-46) on p-des 7-9 nimetatud esemed hageja ostnud endale, kuid ei tulnud neile peale kooselu lõppemist järgi. Loetelu 10-12 märgitud Uikala Prügila arved on kostja nimel ja ei tõenda hageja kulutusi. P-s 5 märgitud aknad on ostetud kostja korterile. P-des 18-24 on kulutuste tegemine tõendamata. Ülejäänud loetelus märgitud materjalide ja esemete kasutuskohaks ei ole kostja korter. Kostja ei ole saanud hagejalt eurosid. Kostja ei ole palunud ega muul moel nõudnud, et hageja vormistaks enda nimele mingi krediitkaardi ja annaks selle kostjale üle. Kostja ei olnud teadlik selle kaardi olemasolust. Kostja on hagejale meelde tuletanud, et ta tuleks ja võtaks kostja korterist hageja enda jaoks ostetud ja pakendatult seisva mööbli. Kuid hageja ei ole seda teinud.
III KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
3.Kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud A.S. andis vande all vastavalt TsMS § 267 järgmised ütlused: Ta ei ole mingeid eurosid näinud. Auto ostis ta kroonide eest ja see maksis 92 000 krooni. Eelmise auto müügist sai ta 46 000 krooni. Tal ja tema abikaasal oli säästusid, mille kasutasid uue auto ostuks. Ostu juures olid poeg ja üks tuttav. Kolmandal isikul juhiload puuduvad. Autoga sõidab poeg. Auto hind on näidatud eurodes, sest see toodi Saksamaalt. Ostsid nad auto Tartust. Auto eest tasus ta sularahas. Raha hoidsid nad naisega kodus, sest ei usalda pankasid. IV KOHTUISTUNG 20.04.2010
4.Kohtuistungil andsid nii hageja, kui ka kostja oma seletusi vande all. Mõlemad jäid hagis ja vastuses toodud seisukohtadele. Kostja seletuste kohaselt kooselu jooksul maksis majapidamiskulude eest kaardiga hageja, kuid kostja andis hagejale sularaha. Kõik kulutused kanti koos. Hageja poolsest laenuvõtmisest sai ta teada alles pärast laenu võtmist. Laenu võttis hageja, sest hageja vennal oli raha vaja ja hageja tahtis oma korteris aknad vahetada. Seda, et hageja vahetas kroonid eurodeks, kostja ei teadnud. Sai sellest teada alles kohtudokumentidest. Eurosid ei ole hageja kostjale andnud. Krediitkaardi vormistamisest ta midagi ei tea. Ostetud köögimööbel oli mõeldud hageja korteri jaoks, kuid hageja jättis selle kostja juurde hoiule.
5.Tunnistaja I.N. ütluste kohaselt on hageja tema sõbranna. Teab kostjat kui hageja endist elukaaslast. Teab, et hageja võttis laenu oma korteri remondiks. Teab hageja sõnadest, et hageja andis kostjale auto ostmiseks raha, auto osteti 50 000 krooni eest, hageja laenurahade eest remonditi kostja korterit, sest plaaniti seal koos elada.
6.Tunnistaja I.V. ütluste kohaselt on hageja tema tuttav ja kostjat teab kui hageja elukaaslast. Hageja ütles talle, et võttis laenu vist 160 000 krooni. Laen oli mõeldud korteri jaoks, kus hageja ja kostja pidid koos elama hakkama. Osteti ka mööbel. Korter kuulus kostjale. Hageja ja kostja rääkisid mõlemad, et teevad korteris remonti ja hakkavad koos elama. Teab, et hageja andis kostjale auto ostmiseks raha vist 50 000 krooni. Hageja andis kostjale ka 12 000 krooni, sest kostja oli võlgu K.. Sellest rääkis talle hageja.
7.Tunnistaja S.N. ütluste kohaselt on hageja tema ammune tuttav, kostjat teab ta kui hageja elukaaslast. Hageja võttis laenu oma korteri remondiks, kuid raha kulus auto ostmiseks ja kostja korteri remondiks. Hageja ja kostja kavatsesid koos elama asuda. Teab seda hageja ütlustest. Auto osteti eurode eest. Osteti helesinine Volkswagen.
8.Tunnistaja J.S. ütluste kohaselt on ta hageja tädi. Kostjaga töötasid kunagi koos ühes ettevõttes. Teab hageja ütlustest, et hageja võttis laenu oma korteri remondiks. Pärast tuli välja, et osteti auto. Raha auto ostmiseks ja kostja korteri remondiks andis hageja. Hageja ja kostja kavatsesid koos elama asuda. Nägi ise kostja korteris, et seal on remonti teostatud ja köögining magamistoamööbel ostetud. Kostja kinnitas, et mööbel osteti tema korteri jaoks.
9.Tunnistaja L.K. ütluste kohaselt tunneb ta hagejat tema tädi kaudu. Kostjaga töötasid ühes ettevõttes. Teab hageja ja tema tädi ütlustest, et hageja võttis laenu. Oli juttu, et hageja ja kostja ostsid auto. Ja teevad ostetud korteris remonti ning hageja korter plaaniti üürile anda.
V KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
11.Vaidlust ei ole selles, et: 1) hageja ja kostja elasid koos ajavahemikul 2000 kuni 2008 detsembris. Koos elati hagejale kuuluvas korteris; 2) 03.09.2007 on hageja sõlminud AS-ga Hansapank laenu 161 995,18 krooni saamiseks (laen kanti hageja arvele 06.09.2007); 3) 15.09.2007 on kolmas isik A. S. ostnud 5150 EUR eest sõiduauto Volkswagen Passat Universaal reg.märk xxx (tl 128). Auto on registreeritud Tartus on 06.12.2007, so ca kaks ja pool kuud hiljem (t.l 122-123); 4) 31.10.2007 on hageja vahetanud 49 922,80 krooni valuutaks (tl 11 pöördel). 5) 17.11.2007 on A. S. müünud ära oma auto Volkswagen Passat Universaal reg.märk xxx (tl 130). 6) vaidlust ei ole selle üle, et kostja korteris asuvad hageja poolt ostetud mööbliesemed ja ehitusmaterjalid: AS-st Silbet 18.12.2007 ostetud värv, laud+tool summas 2062,10 krooni, OÜ-st Ahtme Voorimees 19.12.2007 ostetud mööbel, tumbad, kummut summas 3252 krooni ja 19.12.2007 OÜ-st Ahtme Voorimees ostetud mööbel, voodi, madrats jne summas 4087 krooni); 7) 19.09.2007 Glaskek-Narvast ostetud aknad kostja korterile summas 16 000 krooni (tasutud hageja krediitkaardiga). Kostja ei lükanud selgelt ümber hageja väidet, et koos ei tehtud kostja korteri omandamise otsust, kuid ühiselt otsustati, et peale kostja korteris remondi lõpetamist, hakatakse seal koos elama (tl 160 TsMS § 231 lg.4).
12.Hageja väidab hagiavalduses (ja andis selle kohta vande all seletusi), et 03.09.2007 Hansapangast võetud laen summas 161 995,18 krooni kulutati osaliselt kostjale kuuluva korteri remondiks ja mööbliga sisustamiseks summas 32252,80 krooni ning 49 922,80 krooni vahetas ta kokkuleppel kostjaga eurodeks, et kostja saaks auto osta. Lisaks vormistas hageja kostja palvel krediitkaardi, millelt hageja andis kostjale 12 600 krooni kostja võlgnevuse tasumiseks oma tuttavale.
13.Kostja ja kolmas isik on vande all andnud seletusi, et auto osteti Tartust 92 000 krooni eest, mille tasus Tartus sularahas. 92 000 kroonist 46 000 krooni oli kolmas isik eelnevalt saanud vana auto müügist ja 46 000 krooni olid nad abikaasaga aastate jooksul pensionist ja abikaasa töötasust kõrvale pannud.
14.TsMS § 267 lg.1 ja 2 kohaselt pool, kes ei ole suutud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Kolmanda isiku võib üle kuulata ka tema taotlusel. TsMS § 2681 tulenevalt võib kohus ka omal algatusel poole üle kuulata. Kohus leiab, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kolmas isik A.S. ostis sõiduauto Volkswagen Passat Universaal reg.märk xxx15.09.2007 5150 EUR-i eest ehk Eesti Panga 15.09.2007 kursi järgi 80 579,99 krooni eest (tl 128). Kuna kostja ja kolmas isik väitsid, et 1/2 auto rahast (kolmanda isiku vande all antud seletuste kohaselt 46 000 krooni) oli talle varasema auto müügist laekunud, kuid tegelikult müüs ta oma varasema auto maha alles 17.11.2007, siis leiab kohus, et kostja ja kolmanda isiku vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja ja kolmas isik rikkusid antud vannet ja nende antud seletused ei ole seega tõesed (TsMS § 269).
15.Hageja on hagi tõendamiseks esitanud 03.09.2007 sõlmitud laenulepingu 10 360 EUR-i laenamise kohta, konto väljavõtte, kust nähtub, et hagejale on üle kantud 161 995,18 krooni (10 360 EUR), 31.10.2007 on hageja vahetanud 49 922,80 krooni valuutaks, 15.10.2007 on hageja teinud mitmeid kulutusi ehitusmaterjalide kaupluses, 19.10.2007 on hageja ostnud krediitkaardi eest Glaskek-Narvast 16 000 krooni eest aknad kostja korteri jaoks, 03.12.2007 ja 17.01.2008 on tehtud kulutusi ehitusmaterjalide kauplustes, 27.01 ja 05.02.2008 on hageja teinud kulutusi ehitusmaterjalide kauplustes (tl 5-31), Swedbanki tõendi kohaselt omab hageja püsimaksega krediitkaarti nr 4797246000797322 ja krediitkaarti Visa Classic Charge nr 47972450009135 (tl 36). Hageja konto väljavõttest nähtub, et viimase krediitkaardiga on tasutud mööbli eest, mis on käesoleval ajal kostja valduses ning on tasutud ka ehitusmaterjalide kauplustes tehtud ostude eest. Hageja on esitanud kohtule ka maksekviitungid mööbli ja ehitusmaterjalide ostmise kohta (tl 3741). Lisaks on hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendanud ka tunnistajad J.S., L.K., I.N. ja S.N.. Hageja on TsMS §-de 267 ja 2681 alusel üle kuulatud vande all, kus ta kinnitas hagis toodud asjaolusid.
16.Kostja on vastuses hagile osaliselt vastu vaielnud.
17.TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte omaksvõtuga on tõendatud, et hageja ja kostja elasid koos ajavahemikul 2000 kuni detsember 2008 ning kavatsesid peale kostja korteri remonti sinna koos elama asuda. Seda asjaolu kinnitavad lisaks tunnistajate ütlused ja hageja vande all antud seletus. Kohus peab mõistlikuks põhistuseks seda, et hageja kontoväljavõttest ja kohtule esitatud maksekviitungitest nähtuvad kulutused tehti korterile, kus kavatseti koos elama asuda. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud hageja poolt kostja kasuks kulutuste tegemine summas 32 094,70 krooni. Põhjendamata on hageja nõue summas 158,10 krooni, sest tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ehitus- ja lammutusprahi AS-i Uikala Prügila transportimise ja ladustamise eest tasunud kostja summas kokku 158,10 krooni (tl 1-3). Hageja vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks ka 49 922,80 krooni väärtuses valuuta andmise kostjale kolmanda isiku poolt omandatud auto eest tasumiseks. Hageja vande all antud seletuste ja tunnistaja I.V. ütlustega ning konto väljavõttega (tl 26) on tõendamist leidnud ka 12 600 krooni andmine kostjale.
18.TsMS § 438 tulenevalt annab õigusliku hinnangu asjaoludele kohus.
19.Maakohus on seisukohal, et poolte vahel oli tegemist ühise tegutsemise lepingu ehk seltsingulepinguga VÕS § 580 mõttes.
VÕS § 580 lg.1 ja 2 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.
20.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja elasid koos perioodil 2000 kuni 2008 detsember ning pooled otsustasid teha kostja korteris remondi ning seal peale remonti koos elada, on kohus seisukohal, et poolte vahel oli tegemist ühise tegutsemisega ühise eesmärgi saavutamiseks ehk seltsingulepinguga VÕS § 580 lg.1 mõttes, kus tehti kulutusi korteri remondiks, selle möbleerimiseks ja auto ostuks ühisele perele. Seejuures on hageja hagiavalduses kinnitanud, et ei teadnud seda, et auto vormistati kolmanda isiku A.S.i nimele. Kohus leiab, et ka 12 600 krooni andmine kostjale viimasel oleva võlgnevuse kustutamiseks oli tehtud ühistel eesmärkidel, so hageja ja kostja ühise pere huvides. Tõendamist on leidnud, et kostja korter remonditi ja möbleeriti eesmärgil, et hageja ja kostja võiksid seal ühise perena elada. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et nii hageja kui kostja kinnitasid auto ostmist pere vajadusteks. Tunnistaja I.V. kinnitas, et hageja rääkis talle 2-3 aastat tagasi 12 000 krooni andmisest kostjale, sest kostja oli võlgu .
21.VÕS § 596 kohaselt lõpeb seltsing selle eesmärgi saavutamise võimatusega. Antud juhul on poolte kooselu lõppenud juba 2008 detsembrikuus ja sellest ajast elavad pooled eraldi peredena.
22.VÕS § 581 lg.2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tuvastamist on leidnud hageja rahaline panus summas kokku 94 617,50 krooni (32 094,70 + 49 922,80+12 600) seltsingu ühiseks vajaduseks vara soetamisel.
23.VÕS § 1027 kohaselt isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Maakohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu lõppes detsembris 2008, so samast ajast lõppes poolte tegevus ühise tegutsemine ühise eesmärgi saavutamiseks (kooselu ühise perena), langes ära kohustus panuste tegemiseks ühise eesmärgi saavutamise nimel ning selle tulemusena tekkis olukord, kus kostja on alusetult rikastunud hageja arvel 94 617,50 krooni võrra.
24.Kohus peab kostja vastuväiteid selle kohta, et kostja ei ole auto ostuks raha hagejalt saanud, hageja ei ole kostja kasuks tehinguid teinud paljasõnalisteks. Kohus leiab, et kostja korteri sisustamiseks ostetud mööbli, mis asub kostja valduses, tagastamine hagejale on hageja suhtes põhjendamatult koormav, sest hageja vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et mööbel valiti just kostja korteri sisustamiseks ning seega on hagejal sellest tulenevalt õigus rahalisele hüvitisele kostja valduses oleva mööbli ja ehitusmaterjalide väärtuses.
VI MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
26.Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.