lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-48942/9

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-48942/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-48942

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2010.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-48942

Hagihind

20 444,30 krooni

Tsiviilasi

Eesti Energia AS hagi Mailis Lood vastu 20 444,30 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Hageja Eesti Energia AS (registrikood: 10421629, Laki 24, 12915 Tallinn, esindaja Kaili Muru-Mölder, Ilmatsalu 5, 51014 Tartu); Kostja Mailis Lood Kostja lepinguline esindaja Fred Sooläte (Civilis ÕB, jurist).

esindajad

Kohtuistungi aeg

30.08.2010.a

Protokollija

Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

Rahuldada Eesti Energia AS hagi Mailis Lood vastu 20 444,30 krooni nõudes. Välja mõista Mailis Lood’lt 20 444,30 (kakskümmend tuhat nelisada nelikümmend neli krooni ja 30 senti) Eesti Energia AS-i kasuks. (10002059413005 SEB, 1180005555 Swedbank, 332099000006 Sampo Pank või 17000115797 Nordea Pangas viitenumber 3234061690919054). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Mailis Lood kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). Eesti Energia AS’i ja Mailis Lood’i vahel on 08.07.2002.a sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 32004497. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 14.03.2008.a avastasid Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ elektrikud, et kostja tarbimiskohal toimub elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Koostati olukorra fikseerimise akt nr 056661, millega tuvastati, et arvesti taatlusplommid ja võrguettevõtja plommid on rikutud ning arvestiga on manipuleeritud. Rikutud arvesti vahetati samal päeval. Kostjal on vastavalt lepingule igakuiselt näitude teatamise kohustus, mis eeldab arvestile vähemalt korra kuus pilgu pealeviskamist, kuid klient millestki ebatavalisest Eesti Energia AS’i teavitanud ei ole. Vaidlusalune arvesti oli kostja tarbimiskohta paigaldatud uuena 27.02.2002.a algnäitudega vastavalt päev 000005 ja öö 000005 ning võrguettevõtja poolt plommitud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 1 p 1 alusel arvutatigi elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus ning 19.05.2008.a esitati kostjale arve nr 40616909 summas 20 444,30 krooni. Kuivõrd klient vaidles esitatud nõudele ja selle aluseks olevatele asjaoludele vastu, siis Eesti Energia AS saatis vaidlusaluse arvesti täiendavasse kontrolli, kus tuvastati, et arvesti vastas metroloogiliselt kehtestatud nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. Tarbimisanalüüsist nähtub, et peale arvesti vahetamist on tarbimine üle kolme korra suurenenud. Samuti esineb tarbimises anomaaliaid kuudel, mil kontrollnäit on fikseeritud võrguettevõtja tellimusel. 09.02.2005.a on klient teatanud väiksemat näitu, kui on fikseeritud võrguettevõtja lepingulise näidukoguja poolt 05.02.2005.a. Ka 25.10.2005.a fikseeritud näidu alusel on kuu keskmine tarbimine suurem, kui kliendi poolt tavaliselt teatatud. 28.12.2006.a on kliendi poolt teatatud näit 211 kWh võrra väiksem, kui 12.01.2006.a võrguettevõtja poolt fikseeritud näit. Eesti Energia AS kinnitab, et negatiivne tarbimine ei ole võimalik ilma arvestiga manipuleerimata. Olukord vastab elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadumele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab lg 3 kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniminister ning ministri 15.05.2007. a määrusega nr 34 kehtestatud korra § 4 lg 1 p 1 alusel arvutatigi võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus. Lisaks tugineb hageja oma hagis võlaõigusseaduse §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Hageja palub kohtul Mailis Lood’ilt välja mõista võlgnevuse summas 20 444,30 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA, MAILIS LOOD, VASTUS HAGILE (tl 29-31).

Kostja hagi ei tunnista. Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et keeldus Eesti Energia AS poolt alates 19. maist 2008. a väidetavalt ebaseaduslikult kasutatud elektrieneriga eest esitatud arve nr 40616909 eest tasumisest seoses ebaselgusega teatud asjaoludes ning et sellest teavitati hagejat 29.05.2009. a kirja teel. 13.06.2008. a esitas hageja täiendavad selgitused. 20.06.2008. a saatis kostja hagejale teatise, millega keeldus arve summas 20 444,30 krooni maksmisest seoses nõude sisulise ja õigusliku aluse puudumisega. Kostja toonitab, et tema ega tema pereliikmed pole mõõteseadme plomme rikkunud ega kõrvaldanud, mis leidis kinnitust ka Lõuna Politseiprefektuuri poolt teostatud kriminaaluurimise käigus, mille hageja algatas 20.11.2008 karistusseadustiku § 216 lg 1 tunnustel. Kostja tarbimiskohas ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult kasutatud ning ta on tasunud tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Kostja on seisukohal, et tarbitud elektrienergia koguse mõõtmine ja mõõteseadmega seonduv on täies ulatuses võrguettevõtja kui mõõteseadme omaniku kohustus. Rikutud mõõteseade oli hageja omanduses ja valduses, see asus väljaspool kostja hooneid ja väljaspool aiaga piiratud territooriumi, mistõttu juurdepääs seadmele ei olnud kõrvalistele isikutele takistatud. Kostjal ei olnud võimalust ega ka juriidilist kohustust vastutada mõõteseadme säilimise ja töökorras oleku eest. AS Eesti Energia kui mõõteseadme omanik ei andnud kostjale mõõteseadet üle. Samuti ei ole kokku lepitud kohustustes seoses seadmega ega rikkumisega kaasnevates tagajärgedes. Kostja selgitab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse tasu saab nõuda ainult juhul, kui tarbija on oma süülise tegevuse või tegevusetusega põhjustanud olukorra, mille tagajärjel ebaseaduslik kasutamine toimus. Käesoleval juhul niisugune süüline tegu kostja poolt puudub. Kostja hinnangul viitab hageja alusetult nõude alusena ka VÕS §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, sest kostja pole rikkunud hageja suhtes ühtegi seadusest ega ka mitte lepingust tulenevat kohustust. Võlaõigusseaduse § 104 alusel on õiguskaitsevahendite rakendamine lepinguliste kohustuste rikkumise korral võimalik ainult süü olemasolu korral. Lisaks sellele, et hageja pole hagiavalduses viidanud kostja võimalikule ebaseaduslikule teole või tegevusetusele, pole ta ka viidanud kostja võimalikule süüle.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Kaili Muru-Mölder, seletuste kohaselt ei pea hageja tõendama, et elektrimõõtjat on rikutud. Oluline on see, et kostja tarbis rikutud mõõteriista alusel elektrit rohkem kui mõõtja näitas ning hageja ootab tarbitud elektri eest tasu. Rikkumine avastati rutiinse kontrolli käigus. Kui omavoliline elektri kasutamine avastatakse, viiakse läbi ettevõttesisene analüüs ja saadetakse mõõdik ekspertiisi, mis antud juhul tuvastas, et energiat on tarbitud rohkem. Kahjunõude arvutus tehti ministri määruse alusel, mis paneb paika arvutamise põhimõtted. 14.03.2008. a pandi uus mõõdik, seda on korduvalt kontrollitud ja praegu on kõik korras. Pärast mõõtevahendi korrastamist on tarbimine tõusnud kolm korda ning tarbimise tõus on olnud püsiv. Kostja ütlused elektri tarbimise tõusu põhjenduseks ei ole veenvad ning ei tõenda nii suurel määral tarbimise tõusu. Üleandmisakti mõõdiku ümberpaigutamisel ei tehta kellelegi, sest arvesti on Eesti Energia omand. See, et mõõtekilp pannakse krundi piirile, on tavaline, et oleks võimalik lihtsalt kontrolli teostada. Inimene peab teadma, millisel hulgal ta elektrit tarbib, ja kui ta väga vähe on hakanud tarbima, võiks ta arvata, et midagi on valesti. Kuna selles konkreetses kohas on naabrid suhteliselt kaugel, oleks utoopiline, et keegi teine saaks kuskilt juhtme vedada. Kostja esindaja, Fred Sooläte, seletuste kohaselt kostja hagi ei tunnista. Iseenesest on vaieldav, kas tuleb rääkida lepingulisest või lepinguvälisest vastutusest. Elektrituruseaduse § 68 on erinorm VÕS § 1024-le ja tegemist on deliktivastutusega. Seega peab hageja tõendama, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Kostja, Mailis Lood’i, seletuste kohaselt esitab ta näidud ja tasub saadud arvete alusel. Ta ei oska kommenteerida seda, et elektri tarbimine oleks pärast mõõteriista vahetamist väiksemaks jäänud, ent see võib tuleneda vana elektripliidi väljavahetamisest, samuti on peres üks inimene juures. Nemad elektrimõõtjat ei rikkunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Eesti Energia Asi ja Mailis Lood’i vahel on 08.07.2002 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 32004497 (tl 8). Lepingu lahutamatuks osaks on „Osaühing Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A“ (edaspidi Tüüptingimused) (tl 5058). Kohus on seisukohal, et Tüüptingimused saavad olla pooltevahelise lepingu osa VÕS § 37 lg 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepingu osale selgelt viitas või kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostja ei ole väitnud, et hageja poleks lepingu sõlmimise ajal tüüptingimustele viidanud. Lisaks on elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingute näol tegemist nö masslepingutega, mistõttu võis tüüptingimuste olemasolu eeldada. Tüüptingimuste punkti 1.8 kohaselt kinnitab ostja võrgulepingu sõlmimisega, et talle on antud piisav võimalus võrgulepingu s.h tüüptingimuste ja hinnakirjade, sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud, võrgulepingu s.h tüüptingimuste sisust aru saanud ja nõustub võrgulepinguga. Eelnevast järeldab kohus, et kostjal oli võimalik nende sisust teada saada ja puudub alus Tüüptingimusi lepingu osaks mitte lugeda.
2.Poolte lepingust tulenevad kohustused on konkreetsemalt välja toodud just Tüüptingimustes, mille kohaselt võrguettevõtja osutab ostjale võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel võrguteenuseid (p 3.1) ning ostja maksab võrguettevõtjale võrgutasusid hinnakirja alusel (p 9.1). Edastatud elektrienergia koguse mõõdab või määrab võrguettevõtja (p 6) ning arvesti näidud on arvete esitamise aluseks (p 6.2). Ostja võtab võrguettevõtjaga kokkulepitud makseperioodi viimase kuu viimasel päeval arvesti näidud ja teatab võetud näidud võrguettevõtjale 3 päeva jooksul.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud arved, mis võrguettevõtja on talle kostja enda poolt esitatud arvesti näitude alusel esitanud. Samuti ei ole vaidluse all, et kostja majapidamise elektritarbimist mõõtev arvesti oli rikutud. Seda tõendab Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ elektrike poolt tarbimiskohal 14.03.2008. a koostatud olukorra fikseerimise akt nr 056661 (tl 9). Antud juhul on kujunenud olukord, mil tegelik elektrienergia tarbimine kostja majapidamise poolt on olnud suurem, kui arvesti näitudel on kajastunud. See on tõendatud kostja majapidamise tarbimisanalüüsiga (tl 14-16), millest ilmneb, et pärast rikutud arvesti vahetamist on tarbimine kordades tõusnud. Samuti näitab analüüs, et korduvalt näitas võrguettevõtja lepingulise näidukoguja poolt fikseeritud kontrollnäit suuremat elektritarbimist kui näit, mille kostja ise hagejale esitas. Selle tulemusel on kostja tasunud hagejale vähem, kui vastab tema tegelikule elektrienergia tarbimisele. Eelnevast tulenevalt on keskne vaidlusküsimus see, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale enam tarbitud elektrienergia. Hageja on hagiavalduses valdavalt tuginenud elektrituruseaduse §-le 68, mis käsitleb elektrienergiaja võrguteenuse ebaseaduslikku kasutamist. Hageja hinnangul vastab olukord elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud tunnustele, mistõttu tegemist on võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega kostja poolt. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt, tuginedes § 68 lg-le 2, ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse hüvitamist. Kostja ei vaidlusta seda, et mõõteriist oli rikutud, ent leiab, et kuna tema arvestit ei rikkunud, pole tema tarbimine olnud ebaseaduslik elektrituruseaduse § 68 lg 1 mõttes ning hagejal pole õigust nõuda rikutud mõõteriista tõttu valesti mõõdetud elektrienergia maksumuse hüvitamist.
4.Kohus on seisukohal, et elektrituruseaduse § 68 reguleerib elektrienergia vargust, s.o olukorda, kus elektrienergiat ja võrguteenuseid kasutatakse teadlikult ebaseaduslikult. Seda järeldust toetab asjaolu, et elektrituruseaduse § 102 lg 1 sätestab ebaseadusliku võrguteenuse ja elektrienergia kasutamise väärteona ning sätestab kohaldatava karistuse määra. Seaduse § 68 lg 1 üheks eesmärgiks on selgitada ebaseadusliku elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise tähendust ning tuua näitlik loetelu, mis kirjeldab elektrienergia varastamise enamlevinud moodusi. Elektrituruseaduse § 68 lg 2 eesmärk on reguleerida väärteona karistatava ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega võrguteenuse osutajale tekitatud kahju hüvitamist.
5.Lisaks tugineb hageja oma hagis poolte vahel sõlmitud lepingule ning võlaõigusseaduse §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Kostja vaidleb vastu väites, et tema pole lepingut rikkunud ning et isegi kui oleks, eeldab õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus süü olemasolu. Kohus selgitab, et poolte vahel 08.07.2002 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 32004497 osaks olevate Tüüptingimuste p 6.7 reguleerib olukorda, kus nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimine ei ole tingitud ostjast. Käesoleval juhul, mil ei ole võimalik tõendada ostja osalust mõõteriista rikkumisel, on tegu just sellise olukorraga. Tüüptingimuste p 6.7 järgi lähtuvad pooled sellisel juhul elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel ostja eelnenud või järgnevate analoogsete päevade mõõtmistulemustest või elektripaigaldisega analoogsete elektripaigaldiste tarbimisest. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtuvad pooled elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust. Sealjuures loetakse edastatud elektrienergia koguste arvestusperioodiks perioodi alates võrgulepingu sõlmimise päevast, kuid mitte üle 3 aasta tagasiulatuvalt. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping näeb ette, et juhul, kui toimub elektrienergia tarbimine, mida mõõtesüsteem nõuetekohaselt ei mõõda, tasub tarbija siiski võrguteenuste eest vastavalt tarbitud kogustele. Sealjuures täpsustab säte õige koguse arvutamise meetodi ning seab piirangu, mille kohaselt tasu võib nõuda maksimaalselt 3 tagasiulatuva aasta eest. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 järgi, mis on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 kohaselt. Antud juhul puuduvad VÕS § 42 lg-s 1 toodud alused, mis tooksid kaasa tüüptingimuste tühisuse. Nimetatud tingimused ei ole üht lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad, sest nende alusel tasub tarbija reaalselt tarbitud elektrikoguse eest ning seega on poolte vastastikused sooritused tasakaalus. Hageja on esitanud kostjale arve mõõteriista näitudel kajastumata elektrienergia tarbimise eest 19.05.2008. a. Seega on maksimaalseks perioodiks, mille eest hagejal on õigus nõuda kostjalt tarbitud elektri eest tasumist 19.05.2005-19.05.2008. Antud juhul nõuab hageja tasumist arve nr 40616909 (tl 12) ja akti nr 056661 (tl 11) alusel perioodi 15.03.2007-14.03.2008 eest, mis kuulub nimetatud vahemikku. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjal hagejale tasuda 20 444, 30 krooni tarbitud elektri eest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja