Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). Eesti Energia AS’i ja Mailis Lood’i vahel on 08.07.2002.a sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 32004497. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 14.03.2008.a avastasid Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ elektrikud, et kostja tarbimiskohal toimub elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Koostati olukorra fikseerimise akt nr 056661, millega tuvastati, et arvesti taatlusplommid ja võrguettevõtja plommid on rikutud ning arvestiga on manipuleeritud. Rikutud arvesti vahetati samal päeval. Kostjal on vastavalt lepingule igakuiselt näitude teatamise kohustus, mis eeldab arvestile vähemalt korra kuus pilgu pealeviskamist, kuid klient millestki ebatavalisest Eesti Energia AS’i teavitanud ei ole. Vaidlusalune arvesti oli kostja tarbimiskohta paigaldatud uuena 27.02.2002.a algnäitudega vastavalt päev 000005 ja öö 000005 ning võrguettevõtja poolt plommitud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 1 p 1 alusel arvutatigi elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus ning 19.05.2008.a esitati kostjale arve nr 40616909 summas 20 444,30 krooni. Kuivõrd klient vaidles esitatud nõudele ja selle aluseks olevatele asjaoludele vastu, siis Eesti Energia AS saatis vaidlusaluse arvesti täiendavasse kontrolli, kus tuvastati, et arvesti vastas metroloogiliselt kehtestatud nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. Tarbimisanalüüsist nähtub, et peale arvesti vahetamist on tarbimine üle kolme korra suurenenud. Samuti esineb tarbimises anomaaliaid kuudel, mil kontrollnäit on fikseeritud võrguettevõtja tellimusel. 09.02.2005.a on klient teatanud väiksemat näitu, kui on fikseeritud võrguettevõtja lepingulise näidukoguja poolt 05.02.2005.a. Ka 25.10.2005.a fikseeritud näidu alusel on kuu keskmine tarbimine suurem, kui kliendi poolt tavaliselt teatatud. 28.12.2006.a on kliendi poolt teatatud näit 211 kWh võrra väiksem, kui 12.01.2006.a võrguettevõtja poolt fikseeritud näit. Eesti Energia AS kinnitab, et negatiivne tarbimine ei ole võimalik ilma arvestiga manipuleerimata. Olukord vastab elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadumele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab lg 3 kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniminister ning ministri 15.05.2007. a määrusega nr 34 kehtestatud korra § 4 lg 1 p 1 alusel arvutatigi võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus. Lisaks tugineb hageja oma hagis võlaõigusseaduse §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Hageja palub kohtul Mailis Lood’ilt välja mõista võlgnevuse summas 20 444,30 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA, MAILIS LOOD, VASTUS HAGILE (tl 29-31).

Kostja hagi ei tunnista. Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et keeldus Eesti Energia AS poolt alates 19. maist 2008. a väidetavalt ebaseaduslikult kasutatud elektrieneriga eest esitatud arve nr 40616909 eest tasumisest seoses ebaselgusega teatud asjaoludes ning et sellest teavitati hagejat 29.05.2009. a kirja teel. 13.06.2008. a esitas hageja täiendavad selgitused. 20.06.2008. a saatis kostja hagejale teatise, millega keeldus arve summas 20 444,30 krooni maksmisest seoses nõude sisulise ja õigusliku aluse puudumisega. Kostja toonitab, et tema ega tema pereliikmed pole mõõteseadme plomme rikkunud ega kõrvaldanud, mis leidis kinnitust ka Lõuna Politseiprefektuuri poolt teostatud kriminaaluurimise käigus, mille hageja algatas 20.11.2008 karistusseadustiku § 216 lg 1 tunnustel. Kostja tarbimiskohas ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult kasutatud ning ta on tasunud tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Kostja on seisukohal, et tarbitud elektrienergia koguse mõõtmine ja mõõteseadmega seonduv on täies ulatuses võrguettevõtja kui mõõteseadme omaniku kohustus. Rikutud mõõteseade oli hageja omanduses ja valduses, see asus väljaspool kostja hooneid ja väljaspool aiaga piiratud territooriumi, mistõttu juurdepääs seadmele ei olnud kõrvalistele isikutele takistatud. Kostjal ei olnud võimalust ega ka juriidilist kohustust vastutada mõõteseadme säilimise ja töökorras oleku eest. AS Eesti Energia kui mõõteseadme omanik ei andnud kostjale mõõteseadet üle. Samuti ei ole kokku lepitud kohustustes seoses seadmega ega rikkumisega kaasnevates tagajärgedes. Kostja selgitab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse tasu saab nõuda ainult juhul, kui tarbija on oma süülise tegevuse või tegevusetusega põhjustanud olukorra, mille tagajärjel ebaseaduslik kasutamine toimus. Käesoleval juhul niisugune süüline tegu kostja poolt puudub. Kostja hinnangul viitab hageja alusetult nõude alusena ka VÕS §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, sest kostja pole rikkunud hageja suhtes ühtegi seadusest ega ka mitte lepingust tulenevat kohustust. Võlaõigusseaduse § 104 alusel on õiguskaitsevahendite rakendamine lepinguliste kohustuste rikkumise korral võimalik ainult süü olemasolu korral. Lisaks sellele, et hageja pole hagiavalduses viidanud kostja võimalikule ebaseaduslikule teole või tegevusetusele, pole ta ka viidanud kostja võimalikule süüle.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Kaili Muru-Mölder, seletuste kohaselt ei pea hageja tõendama, et elektrimõõtjat on rikutud. Oluline on see, et kostja tarbis rikutud mõõteriista alusel elektrit rohkem kui mõõtja näitas ning hageja ootab tarbitud elektri eest tasu. Rikkumine avastati rutiinse kontrolli käigus. Kui omavoliline elektri kasutamine avastatakse, viiakse läbi ettevõttesisene analüüs ja saadetakse mõõdik ekspertiisi, mis antud juhul tuvastas, et energiat on tarbitud rohkem. Kahjunõude arvutus tehti ministri määruse alusel, mis paneb paika arvutamise põhimõtted. 14.03.2008. a pandi uus mõõdik, seda on korduvalt kontrollitud ja praegu on kõik korras. Pärast mõõtevahendi korrastamist on tarbimine tõusnud kolm korda ning tarbimise tõus on olnud püsiv. Kostja ütlused elektri tarbimise tõusu põhjenduseks ei ole veenvad ning ei tõenda nii suurel määral tarbimise tõusu. Üleandmisakti mõõdiku ümberpaigutamisel ei tehta kellelegi, sest arvesti on Eesti Energia omand. See, et mõõtekilp pannakse krundi piirile, on tavaline, et oleks võimalik lihtsalt kontrolli teostada. Inimene peab teadma, millisel hulgal ta elektrit tarbib, ja kui ta väga vähe on hakanud tarbima, võiks ta arvata, et midagi on valesti. Kuna selles konkreetses kohas on naabrid suhteliselt kaugel, oleks utoopiline, et keegi teine saaks kuskilt juhtme vedada. Kostja esindaja, Fred Sooläte, seletuste kohaselt kostja hagi ei tunnista. Iseenesest on vaieldav, kas tuleb rääkida lepingulisest või lepinguvälisest vastutusest. Elektrituruseaduse § 68 on erinorm VÕS § 1024-le ja tegemist on deliktivastutusega. Seega peab hageja tõendama, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Kostja, Mailis Lood’i, seletuste kohaselt esitab ta näidud ja tasub saadud arvete alusel. Ta ei oska kommenteerida seda, et elektri tarbimine oleks pärast mõõteriista vahetamist väiksemaks jäänud, ent see võib tuleneda vana elektripliidi väljavahetamisest, samuti on peres üks inimene juures. Nemad elektrimõõtjat ei rikkunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.