2-10-35629/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-35629 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 1) OÜ Koduliising (edaspidi hageja) ja Vitali Kaer (edaspidi kostja) sõlmisid 13.02.2008. a laenulepingu nr *, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1990 krooni OÜ-st Kodukaupade Grupp digikaamera Nikon Coolpix ostmiseks, laenu tagastamise lõpptähtajaga 13.02.2009. a, intressimääraga 22% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma igakuiselt osamaksetena iga kuu 13. kuupäevaks summas 187 krooni. Kostja ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja alates 13.03.2008. a ei ole tasutud mitte ühtegi osamakset. Laenulepingute üldtingimuste p 1.4 järgi kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast lähtuvalt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu p 3.7 ja 7 kohaselt on viivisemääraks 22% aastas e 0,060% päevas. Seisuga 22.07.2010. a on viivis kokku 735 krooni. Laenulepingust nr * tulenev nõue on kokku 2979 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 1803 krooni, intressivõlgnevus 441 krooni ja viivis 735 krooni. 2) Hageja ja kostja sõlmisid 18.10.2007. a järelmaksuga müügilepingu nr *, mille kohaselt müüs hageja kostjale külmiku Snaige hinnaga 4602 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol jooksva kuu 18. kuupäevaks 354 krooni. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ja alates 18.03.2008 ei ole kostja enam ühtegi osamakset tasunud. Lepingu üldtingimuste 5.3. kohaselt lepingujärgsete osamaksete mitteõigeagsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Hagiavalduse esitamise seisuga oli selleks 8% aastas e 0,022% päevas. Seisuga 22.07.2010. a on viivis 466 krooni. Järelmaksuga müügilepingust nr * tulenev nõue kokku on seega 3297 krooni, millest võlg tasumata kauba eest on 2831 krooni ja viivis 466 krooni. Lepingutejärgne võlgnevus kokku on seega 6276 krooni (2979 + 3297). 26.07.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse maksmise nõudes summas 6276 krooni /tlk 4-21/.

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 26.07.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kuna kostja viibib käesoleval ajal *, on dokumendid allkirja vastu üle antud * töötajale 17.08.2010. a. TsMS § 322 lg 4 kohaselt loetakse pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja laenu põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 1803 krooni, tasumata kauba eest 2831 krooni, intressi summas 411 krooni ja viivist summas 1201 krooni (mõlema lepingu eest kokku), kokku 6276 krooni. Hageja poolt on kohtule esitatud: väljavõte kostja võlgnevusest lepingu nr * alusel seisuga 22.07.2010. a, mille kohaselt on põhivõlgnevus 1803 krooni, intressivõlgnevus 441 krooni ja viivis 735 krooni /tlk 7/; väljavõte kostja võlgnevusest lepingu nr * alusel seisuga 22.07.2010. a, mille kohaselt on põhivõlgnevus tasumata kauba eest 2831 krooni ja viivis 466 krooni /tlk 8/; poolte vahel 13.02.2008. a sõlmitud laenuleping nr * /tlk 9/, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu digikaamer Nikon Coolpic S200 ostmiseks summas 1990 krooni; laenu tagastamise graafik /tlk 10/; laenulepingu üldtingimused /tlk 11-12/; poolte vahel 18.10.2007. a sõlmitud järelmaksuga müügileping nr * /tlk 13/, mille kohaselt hageja müüs kostjale külmiku Snaige FR240 1101 maksumusega 3890 krooni; järelmaksuga müügilepingu ülgtingimused /tlk14/; 09.05.2008. a kostjale saadetud võlgnevuse meeldetuletus (leping nr *) /tlk 15/; 09.05.2008. a kostjale saadetud võlgnevuse meeldetuletus (leping nr *) /tlk 16/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2-10-35629 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Vitali Kaer'alt hageja OÜ Koduliising kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6276 krooni, millest laenulepingust nr 2180213016 tulenev põhiosa võlgnevus on 1803 krooni, intress 441 krooni ja viivis 735 krooni ning järelmaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus tasumata kauba eest summas 2831 krooni ja viivis 466 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva