Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
17. september 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-11261
Tsiviilasi
T R hagi SS`i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
40 000 krooni Hageja T R(isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja SS (isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või
Kirjalik menetlus
menetluse liik
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 12.09.2007 sularaha 60 000 krooni tähtajaga 2 aastat aastaintressiga 10 %. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste osamaksetena 2750 krooni ja tasuma intressi 11.09.2009. Kostja on tagastanud 10 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 34 000 krooni ja intressid summas 15 000 krooni, kokku 49 000 krooni. Hageja 07.04.2010 hagi täpsustuse kohaselt taotleb hageja põhivõla 40 000 krooni välja mõistmist ing intressi 6000 krooni välja mõistmist. Hageja oma 11.06.2010 kirjalikus seisukohas jääb hagi juurde. Kostja kasutas hagetava summa üksnes enda huvides, sh liiklustrahvi tasumiseks. Kohus tagas hagi 30.04.2010 määrusega seades käsutamise keelumärke kostjale kuuluvale sõidukile. Kostja seisukohad Kostja 07.06.2010 vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi summas 12 000 krooni, millest põhivõlg on 9000 krooni ja intress 3000 krooni. Hagejalt laenu saamise ajal elas kostja vabaabielus hageja tütrega. Laen oli võetud lapse toas remondi tegemiseks ühiselt hageja tütrega ning seda tuleb tagastada ühiselt, seda teadis ka hageja. Praeguseks on kostja hageja tütrest lahku läinud. Hageja nõuab laenust 40 000 krooni välja mõistmist, et 21 000 krooni on hagejale tagastatud, siis on laenusummaks 18 000 krooni, millest kostja on nõus tasuma poole ehk 9 000 krooni.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõik kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja laenas kostjale 12.09.2007 sularaha 60 000 krooni tähtajaga 2 aastat aastaintressiga 10 %. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste osamaksetena 2750 krooni ja tasuma intressi 11.09.2009. Hageja palub välja mõista põhivõla 40 000 krooni ja intressi 6000 krooni. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust laenusumma saamise ega intressi suuruse üle. Hagiavalduse kohaselt on kostja tagastanud laenust 10 000 krooni. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja arvates on kostja tagastanud 21 000 krooni. Hageja on üksnes märkinud, et ta ei soovi nõuet kogu ulatuses maksma panna, täpsustatud hagiavalduses on hageja palunud välja mõista 40 000 krooni. Lepingu kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka intressi tasumise kohustus vähemalt summas 6000 krooni. Kohus leiab, et asjasse ei puutu kostja vastuväide, et ta on võtnud laenu ühiselt hageja tütrega, sest isegi juhul, kui kostja vastuväide vastaks tõele, ei vabastaks see kostjat tema kohustuste täitmisest. Vastavalt VÕS § 65 lg 4 kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega isegi juhul, kui kostja oleks võtnud laenu ühiselt hageja tütrega, oleks laenusaajate vastutus solidaarne ning tulenevalt VÕS § 65 oleks hagejal ka siis õigus esitada nõue täies ulatuses kostja vastu. Kui kostjal oleks sel juhul tagasinõue hageja tütre vastu, ei oleks see nõue sel juhul käesoleva vaidluse esemeks. 2 (3)
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.