Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Osaühingu R osanik ja juhatuse liige. Selle äriühingu tegevusalaks on muu hulgas ka ehitustööd. Kostjal oli ka kohustus kontrollida ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu. Kostja keeldus alusetult aktide nr 2.2 ja 3 vastuvõtmisest. Hageja on neis aktides nimetatud kohustused täitnud õigel ajal ning lepingutingimuste kohaselt. Seega tuleb need tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 637 lg 4 alusel ning hageja 578 618 krooni 80 sendi suurune tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejale teadaolevalt kasutab kostja elamut, mis juba iseenesest kinnitab, et töö ei ole kasutuskõlbmatu. Lepingute p 4.6 järgi on töövõtjal tasumisega viivitamise korral õigus nõuda tellijalt lisaks tasumisele kuuluvale summale ka viivist päevas 0,01% tasumata summast. Hageja nõudis viivise 47 656 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja arvestas viivist 85 762 kroonilt alates 9. novembrist 2004 kuni 21. veebruarini 2007 (834 päeva eest), kokku 7152 krooni 58 senti. 578 619 kroonilt arvestas hageja viivist

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja arvates on hageja viidatud ehitustööd valdavalt tegemata või tehtud mittenõuetekohaselt. Kostja tellis tarbijana hagejalt kui ehitusala ettevõtjalt ehitustööde tegemise elamu ehituseks. Kostja aktsepteeris aktid nr 1, 1.2 ja 2, kuna hageja kinnitas tööde tegemist ja kostjale tundus esmasel vaatlusel, et tööd on tehtud. Edasiste tööde tegemise käigus hakkas eriteadmisteta kostja mõistma, et hageja jätab osa ettenähtud töödest tegemata või teeb neid kas valede materjalidega või muul moel ebakvaliteetselt. Pooled leppisid kokku, et tellivad ekspertiisi osaühingult Ehitusekspert. Hageja eksperdile soovitud dokumente ei esitanud. Kostja ja ekspert ei saanud hinnata, kas tööd (eelkõige kaetud tööd) on ikka tehtud lepingu ja ehitusnõuete kohaselt. Puudusid ehitusmaterjalide sertifikaadid, ehituspäevik ja kaetud tööde aktid, mistõttu ei olnud võimalik maja uuesti lahti võtmata hinnata, kas tööd on tehtud nõuetekohaselt. Enamik tuvastatud puudustest on sellise iseloomuga, et need tuleb tervikuna asendada. Näiteks on hageja paigaldanud esimese korruse põrandasse vähem põrandakütte ringe, kui projekt ette näeb, mistõttu osa põrandast jääb külmaks ja osa läheb väga kuumaks. Kirjeldatud vea korrastamiseks tuleb lõhkuda kogu põrand ja paigaldada uus põrandaküte. Hageja üritab ennast vabandada kostja kui tarbija asjatundmatu käitumisega. Kostja ei ole suures osas töid vastu võtnud ja ka osa vastuvõetud töödest on kostja järgnevalt vaidlustanud. Kostja arvestuste kohaselt on hageja akteerinud töid kokku summas 1 189 834, 67 krooni, millest kostja aktsepteerib tööde teostamist summas 488 603,14 krooni. Tööde teostamise summas 488 603, 14 krooni on kostja vaidlustanud. Hageja on hagi esitanud summas 664 381, 64 krooni. Kostja on tasunud tehtud tööde eest kokku 395 000 krooni. Seega on kostja võlgnevus hageja ees vastuvõetud ja aktsepteeritud ehitustööde eest 93 603, 14 krooni. Kostja on seisukohal, et oma lepingulise kohustuse mittevastava täitmisega tekitas hageja kostjale kahju, milline väljendus asjaolus, et kostja oli ja on ka tulevikus sunnitud mittevastavalt teostatud tööd ümber tegema. Reeglina on ümbertegemine alati keerukam ja kallim, kui algne töö teostamine. Samuti mõjutab tööde maksumust asjaolu, et alates 2005.a on ehitustööde maksumus oluliselt tõusnud. Oma lepingulise kohustuse mittekohase täitmisega tekitas hageja kostjale kahju alljärgnevalt: summas 306 939, 17 krooni, mis moodustub esimese korruse põranda lõhkumise, põrandaaluse täitmise ja uue põranda ehitamise maksumusest. Hageja ei teostanud korralikult majaaluse tagasitäidet liivaga, mille tagajärjel maja raskuse all põrand vajub ning põrandaplaadid purunevad. Põrandakütte väljundi kordategemise maksumus moodustab summa 5 000 krooni. Valesti paigaldatud

esimese korruse põranda põrandakütte asendamise maksumus moodustab 619 739, 06 krooni. Kokku moodustab kostja nõue hageja vastu 931 678 krooni. Kostja arveldab tasa hageja nõude summas 93 603,14 krooni oma nõudega hageja vastu, mille tulemusena säilitab kostja hageja vastu nõude summas 838 075, 09 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda. Taotlus tunnistaja ülekuulamiseks Käesolevas asjas on hageja esitanud 18.05.2009.a. taotluse tunnistaja IE ülekuulamiseks (II kd, tlk 249). Kohus on 18.05.2009.a istungil (II kd, tlk 250) ja 26.08.2009.a istungil (II kd, tlk 272) teinud hagejale ettepaneku täpsustada milliseid hageja väiteid taotletud tunnistaja tõendama tuleb. 02.09.2010.a istungi toimumiseni hageja seda ei täpsustanud. 02.09.2010.a esitatud kirjalikust seisukohast nähtuvalt soovis hageja IE ütlustega tõendada tekitatud ehitusprahi koristust. Kuna kohus arvates on nimetatud asjaolu tõendatud juba muude asjas esitatud tõenditega, siis leiab kohus, et hageja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et 27.07.2004.a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 40/200 elamu vundamendi rajamiseks (I kd, tlk 16-20). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja seisukoha järgi nähtuvad lepingu nr 40/200 alusel kokkulepitud tööd tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr 1 ja 1.2 (I kd, tlk 28-29). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled leppisid lepinguga nr 40/200 algselt kokku aktide 1 ja 1.2 punktide 1-13 loetletud tööde teostamises. Poolte vahel puudub asja materjalidest nähtuvalt vaidlus ka selles, et lisatööna pidi hageja tegema aktide 1 ja 1.2 p- s 15 märgitud põrandaaluse torustiku e vesipõrandakütte. Poolte vahel on vaidlus selles kas pooled leppisid kokku aktides 1 ja 1.2 p-des 14 ja 16 märgitud lisatööde teostamises ning p-s 4 märgitud geotekstiili paigaldamata jätmises. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas akti 1.2 p-s 11 märgitud töö „terrassi põranda ehitus“ on hageja teostatud ning kas akti 1 p-s 5 märgitud töö „tagasitäide olemasoleva liivaga“, p-s 15 märgitud töö „põrandaaluse torustiku sh vesipõrandakütte paigaldus“, p-s 10 märgitud töö „aluspõranda ehitus“ ja akti 1.2 p-s 8 märgitud töö „välisperimeetri soojustus 100mm“ on teostatud nõuetekohaselt. Pooled on lepingu nr 40/200 p-s 4.1. kokku leppinud, et tasumine toimub tellija või tema volitatud esindaja poolt kinnitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Üleandmis-vastuvõtmise aktide esitamise kord lepitakse kokku täiendavalt. Tasumise tähtaeg on hiljemalt viis (5) tööpäeva alates üleandmis-vastuvõtu akti aktsepteerimisest tellija poolt. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aktid 1 ja 1.2 on kostja allkirjastanud juba 2004.a sügisel. Pretensioonid aktide 1 ja 1.2 tööde osas esitati 21.03.2005.a kirjaga. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 40/200 p-s 4.2 järgi tellija aktsepteerib talle esitatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti kolme tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest või sama aja jooksul esitab motiveeritud kirjaliku pretensiooni akti kohta. Juhul, kui 3 tööpäeva jooksul ei ole tellija oma kirjalikku pretensiooni esitanud, loetakse akt aktsepteerituks. Seega eeltoodust ja VÕS § 76 lg-st 4 juhindudes tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt allkirjastatud aktides märgitud tööd on kostja vastu võtnud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesolevas asjas on kohtu arvates aktide 1 ja 1.2 osas hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja väidete kohaselt on tegelikult aktides 1 ja 1.2 osaliselt tööd tegemata, osaliselt tehtud puudustega, siis nende väidete tõendamiskoormis on kostjal. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et akti 1 järgi oli kostjal kohustus hagejale tasuda 179 071 krooni ja akti nr 2.1 järgi 24 448,90 krooni. Kostja on käesolevas vaidluses leidnud, et akti 1 p-s 5 märgitud töö „tagasitäide olemasoleva liivaga“ on teostatud puudustega st täites esinevad tühimikud, mistõttu põrandplaadid majas pragunevad. Eksperdi arvamuse kohaselt (III kd, tlk 35) puudub seos 1. korruse põranda kivikatte purunemise ning ehitustöö „tagasitäide olemasoleva liivaga“ vahel. Eksperdi arvamusest nähtub, et kiviplaatide purunemise põhjuseks on nende paigaldamine üle deformatsioonivuugi. Seega on kostja väide akti 1 p-i 5 puudustega tehtud töö osas tõendamata. Akti 1 p 15 osas on kostja väljendanud seisukohta, et põrandakütte torustike paigaldamise töö on täielikult ebakvaliteetne, tuleb ümber teha ning seetõttu puudub kostjal nimetatud töö eest tasumise kohustus. Asja materjalidele lisatud eksperdi arvamusest (III kd, tlk 37-39) nähtub, et eksperdi arvates ei ole teostatud põrandakütte paigaldus kasutamiskõlbmatu. Samas möönab ekspert, et teostus on tehtud kütteprojektis määratud tehnilisest lahendusest erinevalt. Eksperdi arvates ei saa asuda seisukohale, et hoone küttekulud on mittekvaliteetselt ehitatud põrandakütte tõttu suurenenud. Kohtu arvates nähtub eksperdiarvamusest põrandakütte osas läbivalt, et kuigi tehtud töödes puuduseid esineb, ei ole tegemist oluliste puudustega. Arvestades eksperdiarvamust on kohus seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud olulise puuduse olemasolu põrandakütte paigaldamise töödes. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on tõendamata kostja väide, et tehtud põrandakütte tööd on teostatud nii ebakvaliteetselt, et nende eest ei pea ta tasu maksma. Akti 1 p-s 15 märgitud töö kohta esitatud kostja pretensiooni õigsus väljundi ebakvaliteetsuse kohta on kohtu arvates jäänud tõendamata. Kostja on asjas tuginenud sellele, et pooltevaheline kokkulepe puudus akti 1 p-des 14 ja 16 märgitud lisatööde teostamises ning p-s 4 märgitud geotekstiili paigaldamata jätmises. Kohus leiab, et kostja nimetatud väited on jäänud tõendamata. Kuivõrd kostja on akti 1 allkirjastanud, siis tuleb asuda seisukohale, et pooled leppisid kokku geotekstiili paigaldamata

jätmises ja akti 1 p-des 14 ja 16 märgitud tööde teostamises. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et akti 1 p-des 14 ja 16 märgitud töö on mõistliku tasumääraga, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud tööde eest tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja on asjas väitnud, et akti 1.2 p-s 8 märgitud töö „välisperimeetri hor.soojustus 100mm“ ei ole tehtud nõuetekohaselt, kuivõrd paigaldati valesti ja vale tüüpi penoplast. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et soojustus hageja poolt paigaldati, kostja seisukoha järgi on tehtud töö vaid puudustega. Asjatundjate arvamusest (I kd, tlk 122) nähtub, et asjatundjate arvamuse kohaselt on välisperimeetri horisontaalne soojustus paigaldamata. Arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus välisperimeetri horisontaalse soojustustööde tegemise kohta, ei vasta asjatundjate arvamus selles osas tegelikule olukorrale. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja väide välisperimeetri horisontaalse soojustustööde tegemisel mittenõuetekohase materjali kasutamise ja vale paigaldamise kohta, on tõendamata. Kostja on esitanud seisukoha, et hoolimata aktide 1 ja 1.2 allkirjastamisest tegi ta ise akti 1.2 p-s 11 märgitud töö „terrassi põranda ehitus“ ja akti 1 p-s 10 märgitud töö „aluspõranda ehitus“ juures betoonpõranda lihvimise. Asja materjalidele lisatud asjatundjate arvamusest (I kd, tlk 122) nähtub, et terrassi aluspõrand on tegemata ja betoonpõranda tasasus ei vasta normatiividele – ületatud on lubatud tasasuse piire. Arvestades, et asjatundjate arvamusest nähtuvalt leiti, et ka et välisperimeetri soojustus oli tegemata, kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et soojustus (kuigi kostja arvates mittenõuetekohaselt) oli tehtud, siis leiab kohus, et asjatundjate arvamusse tuleb terrassi aluspõranda puudumise osas suhtuda kriitiliselt. Asjatundjate seisukoht betoonpõranda tasasuse kohta on, arvestades esile toodud mõõdistuste andmeid on põhjendatud, kuid kohtu arvates ei nähtu, et tegemist oleks olulise puudusega. Kostja väited selle kohta, et aluspõranda lihvimise ja terrassi põranda ehituse teostas ta ise on jäänud paljasõnalisteks. Seetõttu leiab kohus, et kostja väide, mille kohaselt puudub tal nimetatud tööde eest tasu maksmise kohustus, ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub aktide 1 ja 1.2 alusel tasumisele (179 071,01+24 448,92) 203 519,93 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 08.10.2004.a. ehituse töövõtulepingu nr 41/200, mille p 2.1 järgi oli lepingu objektiks elamu ehitus aadressil Tallinn, Sügislase 4, kusjuures töö maht oli määratud lepingu lisaga nr 1 (I kd, tlk 26-27). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokku aktides 2 ja 2.2 (I kd, tlk 30-31) loetletud tööde teostamises. Töövõtulepingu nr 41/200 p-s 4.1 ja 4.2 lepiti poolte vahel üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamises, tööde kohta pretensioonide esitamises 3 tööpäeva jooksul, sarnaselt töövõtulepinguga 40/200. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja akti 2 allkirjastanud 2004.a sügisel. Tööde kohta esitati pretensioon alles 2005.a kevadel. Seega eeltoodust ja VÕS § 76 lg-st 4 juhindudes tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt allkirjastatud aktis 2 märgitud tööd on kostja vastu võtnud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on seisukohal, et akti 2 p-s 16 märgitud soojakut ja ajutist tualetti ehitusel ei olnud. Oma väidet tõendab kostja asjatundjate arvamuses (I kd, tlk 125) esitatud seisukohaga, et objekti ümbrus on roojane seoses ajutise tualeti puudumisega ning lisatud piltidega (I kd, tlk 133-134). Arvestades asjaolu, et akt nr 2 on kostja poolt allkirjastatud, asjas puudub vaidlus, et peale hageja poolt tööde lõpetamist ehitustegevus elamus jätkus ning rohkem kui 1 aastast

ajavahemikku hageja objektilt lahkumise ja asjatundjate arvamuse vormistamise vahel, leiab kohus, et kostja väited aktis 2 märgitud soojaku ja ajutise tualeti puudumise kohta ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kostja väidete kohaselt oli puudustega tehtud akti 2 p-s 2 märgitud töö „metallkonstruktsioonide ehitus“, kuna metall jäi eelvärvimata; akti 2 p-s 3 märgitud töö „korterivaheliste seinte ehitus fibo3-st“, kuna vahesein oli kõver ja osaliselt krohvimata; akti 2 p-s 5 märgitud töö „moodulkorstna ehitus“, kuna sisemised vuugid jäeti puhastamata ning see põhjustab nõe ja tahma kogunemise ja muudab korstna kasutamise eluohtlikuks; akti 2 p-s 8 märgitud töö „parapeti ehitus“, kuna teostus oli ebaõige ja teostati vaid pool kokkulepitust. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud pooltevaheline kokkulepe, mille kohaselt pidid akti 2 p-s 2 märgitud metallkonstruktsioonid olema eelvärvitud. Asja materjalidele lisatud eksperdi arvamuse (III kd, tlk 43) kohaselt ei pea üksikelamu koha peal kokkukeevitatavad terastarindid olema värvitud, kuivõrd peale tarindite paigaldamist teostatakse keevisõmbluste puhastamine, vajadusel teraselementide täiendav puhastamine ning tarindite värvimine vastavalt kokkulepitud värvkatte süsteemile. Arvestades eksperdi arvamust on kohus seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt tuli metallkonstruktsioonid katta kiviga, kuna konstruktsioonid olid eelvärvimata, ei ole tõendatud. Kohus leiab, et akti 2 p 3 osas märgitud kostja pretensioon Fibo vaheseina ladumise kohta normidest suuremate tolerantsidega on tõendatud asjatundjate arvamusega (I kd, tlk 124). Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja seina paksuse ühtlustamiseks seda täiendavalt krohvis. Allkirjastatud akti tõttu oli kostja kohustus tõendada asjaolu, et hageja ei ole õigustatud nõudma lepingujärgse töö maksumust, kuivõrd töös esinevad olulised puudused.. Kostja veenvaid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Arvestades asjas esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja seisukoht akti 2 p-i 5 märgitud puudustega töö osas on osaliselt põhjendatud. Nii asjatundjate arvamusest (I kd, tlk 124), kui ka eksperdi arvamusest (III kd, tlk 42) nähtub, et korstna tulekindla müürisegu silumine on teostatud lohakalt. Kohtu arvates on põhjendatud eksperdiarvamuses märgitud seisukoht, et müürisegu vuugid tuleks sisepinnal puhtaks freesida, ning selle maksumuseks on 1 000 krooni. Asjatundjate arvamuses esitatud seisukoht, et väljavalgunud müürisegu saab kõrvaldada korstna lammutamisega ja uuesti ehitamisega on tõenäoliselt küll õige, kuid eksperdiarvamusest nähtuvalt on puudus kõrvaldatav ka oluliselt lihtsamalt ja odavamalt. Arvestades esitatud tõendeid on kostja õigustatult keeldunud maksmast akti 2 p 5 märgitud töö osas 1 000 krooni. Kohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt teostas hageja akti 2 p-s 8 märgitud töö „parapeti ehitus“ osaliselt ja puudustega, on paljasõnaline. Tõendid nimetatud väite tõendamiseks asjas puuduvad. Asjatundjad parapeti puudumisele viidanud ei ole, esitatud on arvamus, et parapeti ehitamise kvaliteet on tõendamata (I kd, tlk 125). Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostja on õigustatult jätnud tasumata aktis 2 märgitud summast 1 000 krooni. Seega kuulub akti 2 järgi tasumisele 277 242,4 -1000 = 276 242,6 krooni. Asjas puudub vaidlus, et 15. märtsil 2005 saatis hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise aktid nr 2.2 (mille alusel on töid tehtud 425 534 krooni 80 sendi eest) ja nr 3 (mille alusel on töid tehtud 153 084 krooni eest) ning palus kostjal need aktsepteerida hiljemalt 18. märtsil 2005. 18. märtsil 2005 teatas kostja hagejale, et ta ei jõua akte ettenähtud

ajaks aktsepteerida (I kd, tlk 35). 21. märtsil 2005 esitas kostja pretensiooni ehitustööde kohta, tagastas aktid ja teatas, et ei pea võimalikuks neid aktsepteerida (I kd, tlk 110-112).

tunnistaja EK ütlused (I kd, tlk 147) külmasildade olemasolu kohta ei ole veenvad. Seega ei ole tõendatud, et akti 2.2 p-s 1 märgitud töö on ebakvaliteetne. Kostja seisukoha järgi on akti 2.2 p-s 4 märgitud vahelae konstruktsiooni ehitus teostatud puudustega, kuna vahelaed painduvad läbi. Asja materjalidele lisatud eksperdi arvamusest (III kd, tlk 41) nähtub, et hoone vahelae puittalade tugevus on piisav kandmaks neile langevat arvutuslikku omakaalukoormust ja kasutuskoormust. Eksperdi arvamusest nähtuvalt on vahelae paikvaatlusel mõõdetud läbipaine väiksem kui normidega lubatav piirläbipaine. Samas nähtub eksperdi arvamusest, et vahelagi ei ole teostatud vastavalt töövõtja hinnapakkumisele puittaladest 100x200 mm sammuga 400 mm, mistõttu tuleks suurendada vahelae jäikust ning vibratsioonikindlust. Eksperdi arvamuse kohaselt kulub talastiku jäikuse suurendamiseks ja põranda taastamise maksumuseks 20 000 krooni. Kuigi kostja on käesolevas asjas tuginenud asjaolule, et vahelagede läbipaine on liiga suur, mistõttu need ei vasta nõuetele, on nimetatu jäänud tõendamata. Hageja on asjas õigeks võtnud, et hageja paigaldatud prussid on võrreldes lepingus kokkulepituga teiste mõõtmetega ning nõustunud maha arvestama lepingulise töö maksumusest eksperdiarvamuses märgitud puuduse kõrvaldamise maksumuse 20 000 krooni. Kostja on akti 2 p-2 5 märgitud moodulkorstna ehitustöö kvaliteeti vaidlustanud juba akti 2 p 5 juures. Kuivõrd eksperdi arvamus moodulkorstna ehitustöö kohta on antud tervikuna (III kd, tlk 42), siis leiab kohus, et teostatud töös esinevate puuduste kõrvaldamise maksumus on arvestatud juba akti 2 p 5 käsitluse juures. Akti 2 p-ga 2 võrreldes pole akti 2.2 p-s 5 täiendavatele puudustele viidatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja viide täiendavalt korstna ehitustöö puudustele ei ole põhjendatud. Hageja on katuslae konstruktsiooni ehituse eest nõudnud akti 2.2 järgi summa 99 031,07 krooni tasumist. Kostja on nimetatud summale vastu vaielnud, kuna plekk-kate maksumusega 100 000 krooni jäeti tegemata. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja plekk-katet ei paigaldanud. Poolte vahel sõlmitud ehitustöövõtu lepingu 41/200 lisa 1 kohaselt pidi katusale konstruktsioon koosnema järgmistest osadest: kipsplaat 2x13 mm, kübarprofiil 25 mm, aurutõke, 50x50 puitmaterjalist ristroovitus, klaasvill 50x50 mm, laetalad 50x200, klaasvill soojustus 150 mm, difuusne aluskate, tuulutusliist 25x50, katuseroov 38x100, Rannila Klassik S 0,5 mm pural. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli nimetatu maksumus 135 659 krooni. Akti 3 p-st 5 nähtuvalt on hageja teinud katuslae konstruktsiooni ehitustööde osas tasaarvestuse summas 53 882 krooni, kuivõrd hageja poolt jäi paigaldamata difuusne aluskile, tuulutusliist, roov ja plekkkate. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ülejäänud katusekonstruktsiooni osa hageja teostas. Kostja on akti 3 p-ga 5 nõustunud. Asja materjalidele lisatud tõendist (II kd, tlk 296) nähtuvalt moodustas 191 m2 katusepleki maksumus koos lisatarvikutega summa 33 211-46 016 krooni. Arvestades asjaolu, et katuslae konstruktsiooni paigaldas hageja osaliselt ning arvestades asja materjalidele lisatud hinnapakkumist on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud katusekonstruktsiooni ehitamise eest nõutud tasu saamist Arvestades akti 3 p-s 7 märgitud tagasiarvestust nõuab kostja tehtud töö eest vaid (99 031,07-53 882) 45 149,07 krooni+käibemaks, mis moodustab ligikaudu 1/3 katuslae konstruktsiooni ehitamise hinnast. Kostja väide, et ta kulutas plekk-kattele 100 000 krooni on jäänud tõendamata. Akti 2.2 p 10 osas on kostja väidete kohaselt hageja teinud kipskonstruktsiooni kommunikatsioonišahtide ehitust 48 m2 osas vaid 5 m2. Kostja on nõustunud tasuma 1 156 krooni. Oma lõplikus seisukohas on hageja kostja seisukohaga nõustunud ning leidnud, et kostjal on hagejale kohustus tasuda akti 2.2 p 10 järgi kostja poolt aktsepteeritud summa

1 156 krooni. Seega tuleb aktis 2.2 hageja 9959,94+käibemaks s.o kokku 11 752,73 krooni

arvestatud

summalt

maha

arvata

Akti 2.2 p-i 13 märgitud ehitusprahi koristuse ja utiliseerimise eest on hageja nõudnud 6017 krooni tasumist. Asja materjalidele lisatud arvetelt (II kd, tlk 297, 298) nähtub hageja poolt prahikonteinerite rentimine. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud prahikoristuse aktis märgitud summas 6017 krooni. Akti 2.2 p 15 osas on kostja esitanud väite, et kuni varguseni objektil valve puudus. Kostja väljendades, et teatud ajamomendini valve puudus, ei eita seega et objektil oli mehitatud valve olemas. Asja materjalidele lisatud kostja 02.05.2005.a pretensioonist (I kd, tlk 116) nähtub, et mehitatud valve puudus kuni 15. novembrini 2004.a. Asja materjalidele lisatud 01.11.2004.a vormistatud aktist 2 (I kd, tlk 30) nähtub, et hageja mehitatud valve eest tasu ei nõudnud. Arvestades asjaolu, et 02.05.2005.a. pretensioonis on kostja konkreetselt viidanud mehitatud valve puudumisele kuni 15.novembrini 2004.a, kuid asja materjalidest nähtuvalt selle aja eest hageja objekti valve all olemise eest kostjalt tasu nõudnud ei olegi, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue akti 2.2 p 15 järgi on põhjendatud. Kostja on seisukohal, et akti 2 p-s 16 märgitut „soojaku ja ajutise tualeti kasutus“ ehitusel ei olnud. Kuna akti 2 osas leidis tõendamist, et soojak ja ajutine tualett oli objektil olemas ning asja materjalidest ei nähtu kostja väide soojaku ja tualeti äraveo kohta, siis leiab kohus, et kostja väide nimetatud objektide puudumise kohta ei ole põhjendatud. Kostja väidete kohaselt on puudustega tehtud ka akti 2.2 p-s 18 märgitud rõdu metallkonstruktsioon, kuna metall pidi olema eelvärvitud, kuid värviti kohapeal. Kohus leiab, et käesolevas asjas on akti 2 p-2 käsitlemisel kohus tuvastanud, et poolte vahel puudus kokkulepe eelvärvitud metallkonstruktsioonide paigaldamises. Kuivõrd ekspert on oma arvamuses asunud seisukohale, et eelvärvimine ei ole vajalik ega ka põhjendatud, siis leiab kohus, et hageja on põhjendamatult keeldunud tasumast ka akti 2.2 p-s 18 märgitud töö eest. Kostja seisukoha järgi tegi hageja akti 2.2 p-s 19 märgitud töö puudustega, kuna hööveldatud puidu asemel kasutati hööveldamata puitu. Eksperdi arvamusest nähtuvalt (III kd, tlk 44) ei oma asjaolu, kas rõdu talastik oli teostatud hööveldatud või hööveldamata puidust tähtsust, kuivõrd poolte vahel kokkulepitu kohaselt tuli talastik katta immutatud puidust lauaga. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja pretensioon akti 2.2 p 19 osas on alusetu Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et akti 2 .2 järgi tuleb kostjal tasuda (441 821,8331 752,73) 410 069,1 krooni. Akti 3 osas ei ole kostja vastu vaielnud kohustusele tasuda p-des 3, 4, 6, 9, 13 16, 19, 20, 21, 23 märgitud tööde eest, mis moodustab kokku summa 99 498,78 krooni. Hageja lõpliku seisukoha järgi nõustub ta kostja poolt akti 3 p-de 14, 18 ja 25 märgitud pretensioonidega. Seega on poolte vahel vaidlus akti 3 p-s 1 märgitud töö „välisseinas, vahe- ja katuslaes kivivilla 100mm ja 50 mm paigaldus“ osas; p-s 9 märgitud „katuslaes kipsplaat kübarprofiili asendus allalastud metallkonstruktsioonil“ osas; p-s 11 märgitud „kipsvaheseina 66/66 asendus 95/66+66“ osas; p-s 12 märgitud „kipsvaheseina asendus FIBO seinaga“ osas; p-s 17 märgitud „ventilatsiooni läbiviigud katusest“ osas, p-s 22 märgitud „tuulekastide ehitus“ osas; p-s 24 märgitud „tellija poolt kasutatav telling“ osas; p-s 26 märgitud kipsiniššide ja karniiside ehitus“ osas.

Akti 3 p 1 järgi on hageja nõudnud kivivilla 100 mm ja 50mm paigaldamise eest välisseina, vahe-ja katuselakke tasu summas 36 637 krooni + käibemaks. Kostja seisukoha järgi on vill konstruktsioonis aktide 1 ja 2.2 punktide 1 ja 4 järgi. Poolte vahel sõlmitud ehitusetöövõtulepingu lisa järgi (I kd, tlk 27) nähtub, et välisseina, vahe-ja katuslae konstruktsiooni kuulub ka klaasvill soojustus. Asja materjalidele lisatud aktidest nähtub, et nii välisseina konstruktsiooni, vahe-ja katuslae konstruktsiooni ehitamise eest on hageja akteerinud hinnapakkumises märgitud summa. Seega on kohus seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt on akti 3 p-s 1 töö juba varasemalt akteeritud, tõendamist leidnud. Asjas ei ole tõendamist leidnud poolte täiendav kokkulepe lisasoojustuse paigaldamises või materjali asendamises. Tõendatud ei ole ka materjalide hinnavahe. Arvestades asjaolu, et akt 3 on kostja poolt allkirjastamata, aktis 3 märgitud tööd on akteerimiseks esitatud kui lisatööd on pooltevahelise vaidluse tõttu hageja kohustus tõendada, et lisatööde tegemise kokkuleppe poolte vahel kokku lepiti. Hageja tõendada on ka see, et ata aktis 3 märgitud tööd tegi, seejuures vähemalt keskmise kvaliteediga. Arvestades kostja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid on kohus seisukoha, et hageja ei ole tõendanud veenvalt pooltevahelist kokkulepet lisatööde tegemiseks ja akteeritud mahus tööde teostamist. Ainuüksi asjaolu, et ekspert tuvastas elamu ülevaatusel, et ehitustööd on lõpetatud, ei tõenda kohu arvates veenvalt, et hageja need teostas. Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et peale hageja objektilt lahkumist ehitustööd elamus jätkusid. Kohus leiab, et ka tunnistaja Marek Lillemetsa ütlused, mille kohaselt teostati töid etapiviisiliselt tellijaga kooskõlastades, on liiga üldsõnalised ja ei tõenda aktis 3 märgitud lisatööde teostamise kokkulepet ja nende teostamist hageja poolt akteeritud mahus. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal on akti 3 alusel kohustus hagejale tasuda 99 498,78 krooni. Kostja on asjas esitanud tasaarvestusavalduse. Kostja on asunud seisukohale, et hageja on oma lepinguliste kohustuste mittekohase täitmisega tekitanud kostjale kahju. Kahju summas 306 939,17 krooni moodustub esimese korruse põranda lõhkumise, põrandaaluse täitmise ja uue põranda ehitamise maksumusest. Kostja seisukoha järgi ei teostanud hageja korralikult majaaluse tagasitäidet liivaga, mille tagajärjel maja raskuse all põrand vajub ning põrandaplaadid purunevad. Põrandakütte väljundi kordategemise maksumus moodustab summa 5 000 krooni. Valesti paigaldatud esimese korruse põranda põrandakütte asendamise maksumus moodustab 619 739, 06 krooni. Kokku moodustab kostja nõue hageja vastu 931 678 krooni. Võlaõigusseadus § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjal on nõue mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada. Kohus on akti 1 p-de 5 ja 15 kohta esitatud pretensioonide käsitlemisel asunud seisukohale, et need ei ole põhjendatud. Kuna oluliste puuduste olemasolu, mis tingiksid nimetatud tööde ümbertegemise vajaduse, pole tuvastatud, on kostja kahjunõue tõendamata. Eeltoodu alusel tuli kostjal hagejale tasuda tehtud tööde eest 989 330, 41 krooni. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on hagejale tasutud aktide 1, 1.2 ja 2 tasumisele

kuluvast summast 395 000 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees 594 330, 41 krooni sh aktide 1, 1.2 ja 2 järgi 84 762,53 krooni. 23.12.2008.a. haginõude täpsustuses ja täiendavates seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista 664 381,10 krooni (II kd, tlk 160). Samas esitas hageja seisukoha, et ta jääb varasemate seisukohtade juurde (II kd, tlk 147). Seega ei ole hageja viivisenõudest loobunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista viivised kokku summas 47 656 krooni (I kd, tlk 105).Viivised on arvestatud aktide 1, 1.2 ja 2 järgi esitatud võlgnevuse kohaselt arvestusega 834 päeva, aktide 2.2 ja 3 võlgnevuse järgi 700 päeva ( I kd, tlk 107). Käesolevast asjas ei nähtu, et kostja on viivisearvestuse aluseks olnud päevade arvule vastu vaielnud. Poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 40/200 ja 41/200 p-s 4.6 leppisid pooled kokku, et tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral on töövõtjal õigus tellijalt nõuda lisaks tasumisele kuuluvale summale ka viivist 0,01 % maksmisele kuuluvast summas iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Viivis aktide 1, 1.2 ja 2 järgi tasumata summade maksmisega viivitamise eest moodustab 7 089 krooni (võlgnevus 84 762,53 krooni, viivitatud päevade arv 834 päeva, viivisemäär 0,01 % päevas). Viivis aktide 2.2 ja 3 järgi tasumata summade maksmisega viivitamise eest moodustab 35 665 krooni (võlgnevus 509 567,88 krooni, viivitatud päevade arv 700 päeva, viivise määr 0,01% päevas. Kokku moodustab viivis seega 42 754 krooni.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, arvestades vaidluse olemust ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurust, et hageja menetluskulud tuleb 90 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud ulatuses tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.