Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 12.04.2010. esitas hageja KÜ Virtsu Adru Pärnu Maakohtule hagi kostja Ivar Grigorjevi vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes. 16.04.2010. saabus tsiviilasi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja TsMS § 74 lg 2 alusel. 25.05.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 10.06.2010. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles kostja tunnistas hagi ja soovis asjas sõlmida kompromissi. 10.02.2010. vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, ja hageja poolt esitatud tõendid Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt Ivar Grigorjevilt välja mõista võlgnevus osutatud teenuste ja majandamiskulude eest summas 13 234,24 krooni ja viivised summas 1676,37 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tulenevalt Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 15 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kostja ei ole regulaarselt tasunud kostjale kuuluva eluruumi haldamis- ja majandamiskulusid. Seisuga 01.04.2010..a olid kostja poolt tasumata haldamis- ja majandamiskulud summas 13 234.24 krooni. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista viiviseperioodi 01.01.2009 kuni 01.04.2010 eest summas 1676.37 krooni ning alates 01.04.2010. viivised kuni põhisumma 13 234.24 krooni täieliku tasumiseni viivise määraga 0.07% tasumata

võlgnevuse summalt kuus. Hageja leiab, et vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole VÕS § 76 lg 3 kohaselt oma kohustusi täitnud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palus kostja kanda jätta menetluskulud - riigilõiv ja tasu õigusabi eest.

Hageja esitas tõendina KÜ Virtsu Adru põhikirja /tl 6-12/, arved /tl 13-24/, hoiatuse võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu korras /tl 25/, meeldetuletuse võlgnevuse kohta /tl 26/, hoiatuse võlgnevuse kohta /tl 27/, viivisearvestuse /tl 28/, korteriühistu Virtsu Adru registrikaardi /tl 29/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja vastuväited ja seisukohad 10.06.2010 esitatud kostja kirjalikus vastuses tunnistas kostja esitatud hagiavaldust ja soovis tsiviilasja lõpetada seoses kompromissi sõlmimisega. 02.09.2010. toimunud kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagiavaldust täies ulatuses ja oli nõus tasuma hagejale võlgnevuse 500 krooni kaupa kuus. Hageja nimetatud kompromissiga nõus ei olnud, sest kostja ei ole ka peale hagi esitamist tasunud jooksvaid arveid. Samuti ei ole kostja tasunud midagi võlgnevusest.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. VÕS § 76 lg 1 ja 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud VÕS § 76 lg 1 ja 3 nimetatud viisil. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 13 234.24 krooni. Kostja on võlgnevust tunnistanud. Hageja on esitanud kohtule arved kostjale osutatud haldus- ja majandamiskulude eest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 on hagejal õigust nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on esitanud viivisnõude summas 1676.37 krooni perioodi 01.01.2009-01.04.2010. eest. Viivisnõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtule on esitatud viiviste arvestus, mida kostja vaidlustanud ei ole. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud sätte alusel on põhjendatud hageja nõude rahuldamine osas, kus hageja taotleb kostjalt välja mõista viivise alates 01.04.2010 kuni põhisumma 13 234.24 krooni täieliku tasumiseni 0,07% tasumata võlgnevuse summalt kuus. KÜS § 7 lg 4 sätestab viivise määraks kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. Samas hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 01.04.2010.a. tasumata summalt 0,07% kuus. Vastavalt TsMS 439 kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega viivise nõue alates 01.04.2010. määraga 0,07% kuus kuni põhinõude 13 234.24 krooni täieliku tasumiseni tuleb rahuldada. Kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.