Tsiviilasi nr.2-10-35454
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aovar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-35454
Tsiviilasi
X AS hagi A. T. krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx ) Hageja volitatud esindaja : E. P. Kostja : A. T. ( is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxx-x) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
vastu tasumata maksete 6077,70
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6; 113 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. T. ́ilt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 6077,70 (kuus tuhat seitsekümmend seitse krooni ja seitsekümmend senti) ja viivis 896,85 (kaheksasada üheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend viis senti)) ning menetluskuludena riigilõiv 1400 ( üks tuhat nelisada) krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (15.09.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxxxx-x, Valga linnas Hooldusleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud 08.11.2007.a. Hageja osutas hoolduslepingu alusel eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas haldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil märts 2010.a. kuni juuni 2010.a. Hageja märgib, et seisuga 20.07.2010.a. on kostjal halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 6077,70 krooni, ja viivis 896,85, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni. Menetluse käik 05.08.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.12-14/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud edasiandmiseks kostjale 09.08.2010.a. tütre kaudu (tl. 16). TsMS § 322 lg alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks 2 (4)
motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil märts 2010.a. kuni juuni 2010.a. ning tema võlg hageja ees on 6077,70 krooni ja viivis 896,85 krooni. Kuna hageja haldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxx-x, Valga linn. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi märts 2010.a. kuni juuni 2010 .a. on 6077,70 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seisuga 20.07.2010.a. on kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 896,85 krooni Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 6077,70 krooni ja viivis 896,85 krooni hageja kasuks.
Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 (4)
Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 1400 krooni hageja kasuks.
Aivar Pellja Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.