Tsiviilasi nr.2-10-25908
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-25908
Tsiviilasi
X AS hagi V. L. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 47 614,91 krooni ja lisanduvate viiviste, väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx;xxxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. K. Kostja : V. L. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. L. võlgnevus nelikümmend seitse tuhat kuussada neliteist ( 47 614) krooni 91 senti ja viivis protsendina põhinõudelt ( 39 374,78 krooni) alates 01.06.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks ( 8 681) krooni 24 senti ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.09.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 12.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus tagama kohustuste täitmise tähtpäevaks vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes intressi maksetega võlgnevusse 06.11.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 31.05.2010.a. kogumahus 11 797,17 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus 10 000, 91 krooni, intressivõlgnevus summas 876,86 krooni, viivis põhiosalt 919,40 krooni.
Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 20.12.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxxx-xx summas 33 5000 krooni, intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 07.01.2012.a. Kostja kohustus tagama kohustuste täitmise tähtpäevaks vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes intressi maksetega võlgnevusse alates 07.11.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus
2 (4)
seisuga 31.05.2010.a. kogumahus 35 817,74 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus 29 373,87 krooni, intressivõlgnevus summas 3 773,74 krooni, viivis põhiosalt 2 670,13 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingutest tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista kahe lepingu järgi võlguolevad summad seisuga 31.05.2010.a. summas 47 614,91 krooni. Samuti põhinõudelt 39 374,78 krooni viivis alates 01.06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 8 681,24 menetluskuludelt ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni § VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluse käik 01.06.2010.a.. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-31/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale edasiandmiseks 05.06.2010.a.. (tl 33). TsMS § 322 lg 3 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 12.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx ja 20.12.2007.a. laenuleping nr xx-xxxxxx-xx. 3 (4)
Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 31.05.2010.a. summas 47 614,91 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (39 374,78 krooni) alates 01.06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 681,24 krooni väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 8 681,24 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.