Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Jaan Keerdo (edaspidi hageja) esitas kohtusse hagi Urmo Sorga (edaspidi kostja) vastu lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja Urmo Sorga tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib oma vastuses hagile, et kokkulepe oli, et kaevatakse maa sisse 8 kaevuraket sügav kaev, mida ka tehti. Üks kaevurake ei ole 1 m nagu on eeldanud hageja vaid 0,8 m ja seega teeb see kokku 5 m kaevusügavuseks. Tasumine nii kaevamise kui ka materjali eest on toimunud vastavalt kaevuraketele mitte vastavalt meetritele. Hageja teadis enne kaevetööde alustamist, et kaevamine ei toimu käsitsi labidaga vaid kaevatakse kopaga ja kiiresti, mis lühendas kaevetööde ja kaeverõngaste paigaldamise aega oluliselt. Tööd said tehtud mõne tunniga ja need vaatas ka hageja ise oma pilguga kohe üle. Kaevuvee kvaliteedi eest ei saa paraku kaevutööde teostaja vastutada, sest see sõltub veesoonest. Eelpooltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja Jaan Keerdo esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja seletuste kohaselt oli tal kostjaga suuline leping, et kostja rajab hagejale Haabsaare talu õuele kaevu. Kokkulepe oli, et rake maksab 1500 krooni koos paigaldusega ja hageja maksis 8 rakke eest, kokku 12 000 krooni sularahas. Samas lepiti kokku, et kaevatakse vähemalt 8 m sügavune kaev, kuid kaev on kaevatud 5 m sügav, sest kopp ei saanud sügavamale kaevata. Kaev oli alguses kuiv ja kui hakkas vihma sadama, siis oli kaev vett täis ja pinnas hakkas rakete vahelt sisse valguma. Hageja leiab, et kostja ei kaevanud kaevu vastavalt kokkulepitule ning hageja ütles kostjale lepingu ülesütlemisteatisega üles, mille kostja ka kätte sai. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt välja lepingu järgi saadu 12 000 krooni ja 8000 krooni rakete eemaldamise eest ning menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja Urmo Sorga kohtuistungil esitatud hagi tema vastu ei tunnista. Kostja seletuste kohaselt oli neil hagejaga kokkuleppe, et ta kaevab hagejale kaevu, tööd teostatakse kopaga. Kokku lepiti, et kaevu hind tuleb sellest, mitu raket vaja läheb, ühe rakke hind oli 350 krooni, antud kaev maksis 3000 krooni, selle summa hageja kaevu eest ka maksis. Peale kaevu kaevamist jäeti hagejale juhend, et kaev tuleb korduvalt tühjaks pumbata, kuni vesi selgeks läheb ja pinnas, mis kaevu ümber on, peab ära vajuma. Kostja leiab, et hageja on ise selles süüdi, et rakete vahelt pinnas sisse tuleb, kuna ta ei lasknud pinnasel ära vajuda ning on endale ise kahju tekitanud. Kostja kinnitab, et ta ei ole lepingust taganemise avaldust kätte saanud.

Kostja esindaja vandeadvokaat Rene Varul jäi kohtuistungil seisukohale, et hagi on tõendamata ja tuleb jäta rahuldamata. Tõendatud ei ole, et on rajatud puudustega kaev ja lepingut on rikutud. Juhul kui tehtud töö ei vasta lepingule, tuleb puudustest teavitada ja tuleb anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui puudusi ei kõrvaldata, alles siis teavitama teist poolt mõistliku aja jooksul lepingust taganemisest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit, et ta on korduvalt kostjat teavitanud tehtud töö puudustest ja nende kõrvaldamise vajadusest. Hageja poolt lepingust taganemine muutub kehtivaks taganemisavalduse kätte saamisest, kostja on kohtus vande all kinnitanud, et ei ole taganemisavaldust kätte saanud, seega ei saa 19.12.2006.a taganemisavaldust lugeda kehtivaks. Kostja on vande all andnud seletusi, et kaevas kaevu valmis, vesi on tänase päevani kaevus, küsimus on, et miks on vesi seal sogane. Hageja on kaevu ümbert lasknud ära viia pinnase, mis oli mõeldud selleks, et kui edaspidi pinnas ära vajuks, saaks pinnase tasandada. Seega on see hageja enda poolt tekitatud probleem. Samuti ei saa kaevu eemaldamise eest nõuda 8000 krooni, see on liialdatud summa. Hageja on väitnud, et maksis kostjale sularahas kaevu eest 12 000 krooni. Sularaha üleandmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega, see on tõendamata. Kostja võttis omaks, et talle anti 3000 krooni üle, see summa on tõendatud.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud nõude töövõtulepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja poolt tehtud töö ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kohus peab pooltevahelise vaidluse lahendamiseks analüüsima, 1). kas teostatud töö vastas lepingutingimustele, 2). kui töö lepingutingimustele ei vastanud, siis kas kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, 3). kas hageja teatas lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ning 4). millised on mittevastavuse tagajärjed ja 5) lepingust taganemise tagajärjed.

-

talvel külmus kaev kinni, olles pealt kaetud kaanega (mida ei juhtu kui on ühendus põhjaveega); - tegemist ei ole kaevuga vaid auguga. Šurf OÜ-u, mis tegeleb salvkaevude rajamisega, kaevutööde vanemmeister Viktor Unti’i poolt koostatud ülevaatusaktis on tehtud järgmised tähelepanekud (tl. 29): - kaev on ehitatud valele kohale, puudub veesoon; - vihmaperioodil koguneb kaevu pinnasevesi, veesoone puudumise tõttu kuivab suvel kaev ära; - kaevu rakete vahed on kindlustamata. Selle tulemusena jookseb kaevu pinnasevesi ja rakete vahelt tuleb sisse ka pinnas, mis teeb vee sogaseks. Vesi on joomiseks kõlbmatu. - kaev on kaevatud kopaga. Tuginedes oma 48 aasta töökogemusele joogiveekaevude kaevamisel, on kasutatud ebasobilikke töövõtteid. Joogivee kaevud kaevatakse käsitsi või siis spetsiaalselt selleks ette nähtud tehnikaga /vastavad puurid/. - ülevaatuse tulemusena on tuvastatud, et tegu ei ole joogivee kaevuga vaid settekaevuga. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, R.K. , ütluste kohaselt esialgu vaidlusaluses kaevus vett ei olnud ja kui hiljem vesi tuli, oli see sogane ja rakete vahelt jooksis sisse pinnasevesi. Kaevus kogu aeg vett ei ole ja kui see seal on, siis on see pruun. VÕS § 641 lg 2 p 1,2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Poolte ütlustest ja kirjalikest tõenditest ei nähtu küll eraldi kokkulepet salvkaevu omaduste suhtes, kuid töövõtja pidi töö tegemise ajal teadma, et tellija vajab kaevu vee võtmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud vaidlusaluse salvkaevu ülevaatusaktidega ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja poolt on kaev rajatud valede töövõtetega ja sellel ei ole kokkulepitud omadusi rajatud kaevus ei ole vett ja vesi ei ole joogikõlblik. Seega ei vasta kostja poolt hagejale tehtud töö VÕS § 641 lg p 2 järgi lepingutingimustele. 2.Töö lepingutingimustele mittevastamise tagajärjed. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus on seisukohal, et pooled oleksid pidanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus välja selgitama, kuhu kaev kaevatakse, kui sügav ja milliseid töövõtteid kasutades kaev kaevatakse. Kostja on vastutust välistava asjaoluna märkinud, et ta andis hagejale juhised kuidas toimida peale kaevu kaevamist. Kostja seletuste kohaselt oli ta hagejale selgitanud, et kaev tuleb mitmed korrad tühjaks pumbata ja lasta kaevu ümber oleval pinnasel vajuda, see peaks võtma 6 kuud kuni aasta, siis üleliigne pinnas ära siluda ja kaev peaks toimima. Hageja seletustest kohtuistungil nähtub, et talle tuli üllatusena, et kaev kaevatakse kopaga. Samuti ei ole hagejal olnud võimalik kostja poolt tehtud töö puudusi kõrvaldada. Hageja on korduvalt kaevu tühjaks pumbanud, kuid 4 ja 5 rakke vahelt tuleb pinnasevesi kaevu sisse. Hageja tunnistab, et ta vedas üleliigese pinnase ära, kuid see oli nii vähene. Kohus on seisukohal, et kostja ei tõendanud, et ta oleks töö teinud nõutava kvaliteediga ning hoiatanud hagejat sellest, et ta ei saa vastutada kaevuvee kvaliteedi eest, kuna see sõltub veesoonest.

Samas on kostja ise kohtuistungil kinnitanud, et kaev sai rajatud hageja poolt nõutud kohta ja see asus täpselt veesoonte ristumise kohal. Kohus ei ole tuvastanud antud asjas kostja vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja vastutab tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole kohtus vaidlustanud asjaolu, et 2006 aasta detsembris oli tema elukoha aadressiks Paju 11c, Tartu. Nimetatud aadressil on kostja nimele väljastatud tähitudkiri allkirja vastu vastuvõetud. Kohus loeb TSÜS § 69 lg 2 alusel hageja poolt lepingu ülesütlemiseavalduse kostjale kätte antuks.

teisel poolel nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul ei ole kostja esitanud vastuhagi seoses hageja poolt lepingust taganemisega tagasitäitmise nõudes. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hageja Jaan Kerdo hagi Urmo Sorga vastu 20 000 krooni väljamõistmiseks osaliselt, seda summas 3000 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 3000 / 12 000 x 100 = 25 % ulatuses kostja ning 75 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.