2-07-27562/36 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 24. juulil 2007. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva viivise 21 319,36 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. septembril 2003. a krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kostja arvelduskontoga seotud MC Standard Charge krediitkaardi limiidiga 20 000 krooni kalendrikuus. Lepingu p 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani (iga kuu 10. kuupäev). Kostja pidi hoolitsema selle eest, et tema arvelduskontol oleks krediitkaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja jättis selle lepingulise kohustuse täitmata. Hageja saatis 20. aprillil 2006 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Kostja tasus põhivõlgnevuse. Hageja lõpetas kostjaga lepingu. Kuivõrd kostja jättis kulutatud krediidilimiidi tähtaegselt tagastamata, arvestas hageja alates 11. augustist ja 11. septembrist 2004 lepingu p-de 5.7 ja 5.8 ning hinnakirja järgi viivist 0,2% päevas. Viivise arvestamine lõppes põhivõla täielikul tasumisel (5. juuni 2006). Kostja viivitas kasutatud krediidi tagasimaksmisega ligi kaks aastat ning võlgneb hagejale viivisena 21 319 krooni 36 senti (põhiosa viivis, lepingutasu viivis ja teenustasu viivis). Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja tasus võlgnevusest 2004. aasta novembris 9775,45 krooni ja 2005. aasta veebruaris 18 190 krooni. 2006. aasta mais soovis kostja internetipangast vaadata ülejäänud võlgnevuse suurust, kuid hageja oli juurdepääsu internetipangale sulgenud. Pangakontoris teatati, et kostja krediitkaardi võlgnevus on 10 044,1 krooni ning hooldustasu võlg 995 krooni. Kostja tasus kohe pangale võlgnevuse 11 039,1 krooni. Kostja ei ole saanud kätte hageja 20. aprilli 2006. a teatist. Kui ka hageja sellise teate saatis, teavitas ta kostjat viivise nõudmise kavatsusest ligi kaks aastat pärast võlgnevuse tekkimist. Võlgnevus tekkis väidetavalt 10. augustil ja 10. septembril 2004, hagiavaldus esitati 2007. aasta juulis. Selline hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja on kaotanud oma nõudeõiguse, sest ta ei nõudnud kostjalt viivist kohe pärast rikkumise avastamist ega teatanud viivitamatult, et tal on sellise nõude esitamise kavatsus. Lepingu p 5.7, mis seob viivisemäära hinnakirjaga, mida pank saab oma äranägemist mööda igal ajal muuta, ei vasta headele kommetele ning on seetõttu tühine. Hageja esitatud hinnakirjast ei nähtu, millal see kehtis, samuti ei ole dokumendil kostja allkirja. Hageja on sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu,

Tsiviilasi nr: 2-07-27562 lepingu p-d 5.1 ja 5.7 on tühised tüüptingimused. Hageja nõue on alusetu, sest lepingust ei nähtu kostja kohustuse täitmise tähtaeg. Hageja esitatud viivisenõue on põhjendamatult suur. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis 8. mai 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas Harju Maakohtu 8. mai 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2009. a otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 05.04.2010 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja viivised 2664,o4 krooni hageja kasuks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolusid jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotamise osas kostja. Kohus jättis hageja hagi enamuses 18 655,32 krooni ehk 87% suuruses osas rahuldamata. Vastustaja hagi summas 21 319,36 rahuldati osaliselt summas 2 664,04 krooni ehk 13%. Samas suuruses kompromissettepaneku tegi kostja 03. märtsil 2010.a toimunud kohtuistungil ning hageja sellega oma 16. märtsi 2010.a e-kirjas ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi kostja poolt kompromissina pakutud ulatuses, tulnuks juhinduda TsMS § 163 lg-st 2, mitte TsMS § 163 lg-st 1. Kohus hoiatas hagejat 03. märtsil 2010. a istungil, et juhul, kui hageja ei nõustu kostja kompromissettepanekuga, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Istungil viidatud TsMS § 163 lg-s 2 sätestatu kohaldamata jätmist kohus ei põhjenda otsuses, kuigi rahuldas hagi täpselt sellises ulatuses nagu kostja kompromissina istungil pakkus (nii rahalises suuruses kui sisu osas). Võimalust jätta poole menetluskulud tema enda kanda ei või kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel viidatud normis sisalduva menetluskulude jagamise kahe võimaluse vahel (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda), tuleb muu hulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone. Kostja palub otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega kõik menetluskulud tuleb jätta vastustaja ehk hageja kanda. Apellatsioonkaebuse vastus Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu menetluskulude jaotamise osas, ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.