Tsiviilasi nr.2-08-84792
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-84792
Tsiviilasi
I P hagi S B, MAja AS SEB Pank vastu kahju hüvitamiseks või hüpoteegi kustutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja I P, ik XXX, elukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja I Bušujeva, SAK Fond, Kostja I S B, ik XXX, elukoht XXX Kostja II MA, ik XXX, elukoht XXX Kostja III AS SEB Pank, Kostja III esindaja Triin U
Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2010
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MAlt 590 000 krooni I P kasuks. Menetluskulude jaotus MAkanda tuleb jätta I P menetluskulud mh need menetluskulud, mille tasumisest riigi kasuks oli hageja saanud menetlusabi. I P kanda tuleb jätta AS SEB Pank menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 11.12.2008 kohtule hagi kostjate vastu, milles palus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista 808 154,10 krooni ja viivised või alternatiivselt kustutada XXX asuva korteriomandile (registriosa nr XXX) kostja III kasuks 06.04.2006 seatud hüpoteek summas 1 036 000 krooni, tuvastada kostja II ja kostja III kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 14.06.2010 esitatud hagi täpsustuse järgi palub hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista alusetu rikastumisega saadud 590 000 krooni ja viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Alternatiivset nõuet hageja ei täpsustanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu. Laenulepingu poolte kokkuleppe järgi läks hageja korteriomand asukohaga XXX Tallinnas laenulepingu täitmise tagamiseks kostja I omandisse ning pärast laenu tagasimaksmist pidi kostja I korteriomandi hagejale tagastama. Hageja maksis laenu tähtaegselt tagasi, kuid kostja I ei kandnud korteriomandi omandiõigust hagejale tagasi vaid võõrandas korteriomandi hageja teadmata. Kostja I korraldas korteriomandi edasimüügi neljal korral temaga seotud isikutele. Kostja I suhtes alustati kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel, kriminaalasi 07231502224. Korteriomand läks kostja I omandisse kelmuse teel ja seetõttu ei olnud omandamine heauskne. Igakordsel korteri võõrandamisel andis pank laenu, mille tagatiseks seati korteriomandile hüpoteek. Hagiavalduses leiab hageja, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8 järgi on kostja I ja kostja II tekitanud hagejale kahju. Kostja I pidi korteriomandi tagastama hagejale samas seisus, kui hageja selle talle üle andis st ilma korteriomandit koormava hüpoteegita. Hagiavalduse täienduses leiab hageja, et kostja I ja kostja II rikastusid alusetult hageja vara arvelt, sest koormasid hageja vara hüpoteegiga, mille eest said pangalt laenu. Pahausksel omandajal ei tekkinud õigust seada kostja III kasuks korteriomandile hüpoteeki ja seetõttu ei vasta kanne hüpoteegi kohta õiguslikule olukorrale ja see annab hagejale õiguse nõuda hüpoteegi kustutamist. Kostja III oli teadlik kriminaalmenetluse alustamisest, kuid ometi seadis korteriomandile hüpoteegi.
Kostja I kohtule vastuväiteid ei esitanud. Kostja II esitas kohtule kompromissettepaneku, mille järgi kostja II ja kostja III vahelisest laenulepingust tulenevad nõuded antakse üle hagejale ja korteriomand jääb hageja ainuomandisse või hageja kannab korteriomandi üle kostjale II ja kostja II ja kostja III jätkavad laenulepingut samadel või uutel tingimustel ja sama tagatisega. Kostja III hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja III õigused hüpoteegi suhtes tulenevad asjaõiguslepingust ja kinnistusraamatust. Korteriomandi vahepealsete omanike poolt korteriomandi käsutamine ei ole ebaseaduslik seetõttu, kui see hagejale ei meeldi. Hagejal saab olla kostjate vastu vaid võlaõiguslikust lepingust tulenev nõue. Juhul,, kui hageja kannab kostjale III kuuluva pandiõiguse teostamise tõttu kahju, saab see olla aluseks kostja I ja kostja II vastu esitatavale nõudele mitte hüpoteegi kustutamise nõudele. Hageja ei ole selgitanud, mida ta peab
korteriomandite vahepealsete omanike tegutsemises pahauskseks. Kinnistusraamatust ei nähtunud mingeid piiranguid ega kokkuleppeid seoses korteriomandi käsutamisega.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi tuleb rahuldada kostja II suhtes. Hageja on oma nõuet kostja I ja kostja II vastu kvalifitseerinud nii kahju hüvitamise nõudena kui ka alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, märkides, et kostjatel oli kohustus tagastada hagejale korteriomand selliselt, nagu see oli hageja omandist välja minnes. Samas ei ole hageja oma nõude alusena välja toonud, kust tuleneb kostjate selline kohustus. Hageja ei ole esitanud kohtule hageja ja kostja I vahel sõlmitud tehingute kohta ühtegi tõendit. TsMS õ 230 lg 1 järgi on hagejal kohustus tõendada oma nõude alust ja selle asjaolusid. Kohtul ei ole võimalik hageja ja kostja I vahel eksisteerivaid võimalikke õigussuhteid kvalifitseerida, kui asjaolude kohta tõendeid ei esitata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja korteriomand on koormatud hüpoteegiga, mis tagab kostja II ja kostja III vahel sõlmitud laenulepingu täitmist. Kostja II suhtes on alustatud täitemenetlust, sest ta ei ole oma laenulepingus võetud kohustusi täitnud. Täitemenetluse käigus on sissenõue pööratud hageja korteriomandil lasuva hüpoteegi realiseerimisele AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kohus asub seisukohale, et kostja II laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks alustatud täitemenetluse käigus realiseeritakse hageja korteriomand, seega täidab hageja kostja II kohustuse kostja III ees. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja II vahel oleks korteriomandi võõrandamisel sõlmitud hüpoteeki puudutavaid kokkuleppeid. Lepingus on vaid märgitud asjaolu, et korteriomandil lasub hüpoteek. Kostja II vabaneb korteriomandi väärtuse suuruses osas oma kohustuse täitmisest kostja III ees ja seetõttu tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista korteriomandi väärtus, milleks on AS Pindi Kinnisvara hinnangu järgi 590 000 krooni. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et hüpoteegi, mille kustutamist hageja palub, seadmise ajal oli korteriomandi omanikuks kostja II, kelle kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteek seati. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on järgitud AÕS § 326 sätestatud vorminõudeid. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et korteriomandi omandamine kostja II poolt oli tühine või tühistatud, seega oli hüpoteegi seadmine õiguspärane. Kostja III õigused hüpoteegi seadmisel ja realiseerimisel tuginevad kinnistusraamatu kandel. Kinnistusraamatu õigsust tuleb eeldada AÕS § 56 lg 1 järgi. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 jaotada selliselt, et kostja II kanda tuleb jätta hageja menetluskulud mh need menetluskulud, mille tasumisest riigi kasuks oli hageja saanud menetlusabi. Hageja kanda tuleb jätta kostja III menetluskulud. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.