Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number
2-08-7396
Tsiviilasi
IPhagi MAja AS SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Irina B (SAK Fond SA ) Kostja I MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II AS SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank ) Kostja II volitatud esindajad Janek A , Ilo-Hanna H –N ja Triin U
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Jätta IP(isikukood XXX) hagi MA(isikukood XXX5) ja AS SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta I Pkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb maksta riigilõivu. Asjaolud ja menetluse käik 27.02.2008 esitas IP kohtule hagiavalduse kostja I: MA ja kostja II: AS-i SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Kaire P täiteasjas nr XXX ning vabastada korteriomand asukohaga XXX(kinnisasja registriosa nr. XXX, omanik MA) aresti alt. Hageja tugines TMS § 222 sätestatule. Hagi kohaselt 01.08.2007 alustas Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakond hageja avalduse alusel kriminaalasja KarS § 209 lg 2 p 1 alusel, seoses asjaoluga, et kahtlustatav S. B kasutades ära hageja usaldust, rahavajadust, sõlmis hagejaga laenulepingu, pettis teda, mille tulemusena I. P kuuluv korter aadressil XXXTallinnas müüdi maha ilma tema nõusolekuta. Harju Maakohtu 07.08.2007 kohtumäärusega arestiti kriminaalasjas nr. MA vara - korter asukohaga XXX, Tallinn. S. B müüs hageja korterit korduvalt edasi endaga seotud isikutele eesmärgiga saada pankadelt laenu korteri tagatiseks seadmisega. Igale ostjale andis pank laenu sama korteri tagatiseks seadmisega. Laene pangale keegi ei tagastanud. notariaalse korteriomandiga seotud tehingute tegemise lepingute, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati korteriomandile hüpoteek summas 1 000 036 krooni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks ja korteriomandi ainuomanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse MA. 25.02.2008 sai hageja kohtutäitur Kaire P’ilt kaaskirja koos kinnisasja arestimisaktiga ja täitetoimingust teatamisega, mille kohaselt algatas kohtutäitur kostja II: AS SEB Pank avalduse alusel täitemenetluse kostja I: MA suhtes ja arestis korteriomandi aadressil XXX ning määras läbi viia enampakkumise korteriomandi müümiseks alghinnaga 850 000 krooni. Hageja seaduslik huvi korteriomandi suhtes oli seotud sellega, et alates 22.09.1995.a. on korter aadressil XXX Tallinn hageja alaliseks elukohaks. Seega palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks ja vabastada täiteasjaga nr. XXX seotud korteriomand aadressil XXX Tallinnas (kinnisasja registriosa number XXX) aresti alt. Hageja märgib, et tal puudub võlgnevus AS SEB Pank ees ning AS-il SEB Pank on võimalus nõuda võlgnevus välja MA’lt ning realiseerida muud MA’le kuuluvat vara, kuna hageja korter asukohaga XXX, Tallinn, läks hageja omandist välja ebaseaduslikul teel. Hageja leiab, et AS SEB Pank käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna AS SEB Pank oli teadlik kriminaalasjast ja asjaolust, et korteriomand on hageja omandist välja läinud ebaseaduslikult. 05.11.2008.a. notariaaalse korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõiguslepingu alusel (Tallinna notar Sirje O , notari ametitoimingute raamatu reg. nr. XXX) on korteriomandi asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr. XXX) ainuomanikuna kinnistus-raamatusse sisse kantud IP(i.k.
Kostja AS SEB Pank vastuväited Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata Kostja on seisukohal, et hagist ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, milline sundtäitmist takistav õigus hagejale kuulub. Ainuüksi asjaolu, et toimub kriminaalmenetlus, ei saa olla aluseks vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kriminaalasjas tuvastatakse võimaliku kuriteo toimepanemisega seotud asjaolusid, kuid ei ole võimalik teha mingisuguseid otsustusi AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteegi kehtivuse osas, mis ainukese alusena võiks välistada sundtäitmise, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks TMS § 222 lg 1 alusel. Samuti ei saa hageja tugineda TMS § 222 lg 2 sätestatule, sest TsÜS 88 lg. 1 ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teotamisele. Kohtutäitur Kaire P’i poolt koostatud kinnisasja arestimisaktist ning AS SEB Pank poolt 01.04.2008 esitatud avaldusest täitemenetluse algatamiseks ning sellele lisatud sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et täitemenetlus toimub AS-ile SEB Pank kuuluva asjaõiguse teostamiseks. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel on sisse kantud hüpoteek summas 1 036 000 krooni AS SEB Pank kasuks ning 08.08.2007 kinnistamisavalduse alusel 28.08.2007 on sisse kantud keelumärge kinnistu võõrandamise
keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistusraamatusse pole kantud keelumärget hageja kasuks ning samuti toimub täitemenetlus enne olemasoleva käsutus- keelu andmist tekkinud asjaõiguse teostamiseks, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks TMS § 222 lg. 2 ja TsÜS § 88 alusel. Kostja märgib, et AS SEB Pank väljastas kostjale I: MAle sõlmitud laenulepingu nr. XXX alusel laenu 50938 eurot Tallinnas XXX asuva korteriomandi ostmiseks, ning laenu tagatiseks on seatud 1. jrk hüpoteek summas 1 036 000 krooni MA’le kuulunud korteriomandile Tallinnas XXX(registriosa nr. XXX). Tulenevalt asjaolust, et kostja I ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi, ütles kostja II laenulepingu erakorraliselt üles 20.12.2007. Käesolevaks ajaks on korteriomand hageja omandis. AS SEB Pank on käitunud vastavalt pangandustavale ja ei ole rikkunud mingil moel hageja õigusi. Hageja väited, et hageja teatas panka korteriomandiga seotud asjaoludest, on paljasõnalised ja tõendamata. notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning hüpoteegiga on tagatud kõik kostja II nõuded kostja I vastu, mis tulenevad sõlmitud laenulepingust nr. XXX. AÕS § 352 lg. 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asjaõiguslepingu kehtivust võlaõiguslikud kokkulepped mõjutada ei saa. Hagejal ei ole ühtegi sundtäitmist takistavat õigust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg. 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (RK lahend 3-2-1116-09). Seega on tõendatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ja puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagi rahuldamine esitatud nõudes ei ole võimalik. Kui hageja leiab, et temale on tekitatud kahju, peab ta kahjunõuded esitama konkreetselt kahju tekitanud isikute vastu. Hageja on peale käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist seda ka teinud ja esitanud hagi S B ja MA vastu kahju hüvitamise nõudes ja lisaks samas hagis ka panga vastu hüpoteegi vabastamise nõudes. Seega on hageja sisuliselt tunnistanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi perpektiivitust. Kostja I MA ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Maakohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kohtule 27.02.2008 hagiavalduse kostja I: MA ja kostja II: AS-i SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) vastu vara, korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX, (kinnisasja registriosa nr. XXX) arestist vabastamiseks ja kohtutäitur Kaire P’i täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja 01.08.2007 avalduse alusel alustas Põhja Politseiprefektuuri Ida Politsei-osakond kriminaalasja KarS § 209 lg 2 p 1 alusel seoses asjaoluga, et kahtlustatav S. B kasutas ära hageja usaldust, rahavajadust, sõlmis hagejaga laenulepingu ja pettusega müüdi maha hagejale kuuluv korter aadressil XXX Tallinnas ilma hageja nõusolekuta. 07.08.2007 Harju Maakohtu kohtumäärusega kriminaalasjas arestiti korter asu-kohaga XXX, Tallinn. S. B müüs korduvalt hageja korteri edasi endaga seotud isikutele. Igale ostjale andis pank laenu sama korteri tagatiseks seadmisega. Laene pangale keegi ei tagastanud. seisuga oli korterile seatud hüpoteek summas 1 000 036 krooni kostja II kasuks.
Hagejal ei ole kostja II ees mingit võlgnevust. Kostja II hagi ei tunnista. TsÜS § 88 lg. 1 ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teotamisele. Kohtutäitur Kaire P’i poolt koostatud kinnisasja arestimisaktist ning AS SEB Pank poolt 01.04.2008 esitatud avaldusest täitemenetluse algatamiseks ning sellele lisatud sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et täitemenetlus toimub AS-ile SEB Pank kuuluva asjaõiguse teostamiseks. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel on korteriomandile asukohaga Tallinnas XXX((kinnisasja registriosa nr. XXX) sisse kantud hüpoteek summas 1 036 000 krooni kostja II kasuks. Kostja II esitas kostjate (kostja II: AS SEB Eesti Ühispank ja kostja I:MA) vahel sõlmitud laenulepingu nr. XXX, millest nähtuvalt kostja II andis kostjale I laenu 50938 eurot Tallinnas XXX asuva korteriomandi ostmiseks. Lepingu täitmise tagamiseks seati nimetatud korteriomandile 1. jrk hüpoteek summas 1 036 000 krooni. Kostja I ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. 05.11.2008.a. notariaaalse korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõiguslepingu alusel (Tallinna notar Sirje O , notari ametitoimingute raamatu reg. nr. XXX) on korteriomandi asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr. XXX) ainuomanikuna kinnistus-raamatusse sisse kantud IP(i.k. XXX). Eelnimetatud lepingute alusel muudeti ainult korteriomandi omaniku kannet, kuid samas jäi kehtima hüpoteegi kanne summas 1 036 000 krooni kostja II kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluma koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja korteriomand on koormatud hüpoteegiga, mis tagab kostja II ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu täitmist. Kostja I suhtes on alustatud täitemenetlust, kuna ta ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Täitemenetluse käigus on sissenõue pööratud hageja korteriomandil lasuva hüpoteegi realiseerimisele. TMS § 221 lg. 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtki asjaolu, mis oleks aluseks TMS § 221 kohaldamiseks. AÕS § 349 lg. 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omani, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle ja sel juhul kohaldatakse talle käenduse kohta VÕS § 152 lg. 1 sätestatut. Korteriomandil (registriosa nr. XXX) on kehtiv hüpoteek summas 1 036 000 krooni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks koos märkega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega hüpoteegipidajal on igal ajal õigus hüpoteegi rahaks tegemiseks kohustuse täitmata jätmisel, mille tagatiseks on hüpoteek. Kostja II õigused hüpoteegi seadmisel ja realiseerimisel tuginevad kinnistusraamatu kandel. Kinnistusraamatu õigsust tuleb eeldada AÕS § 56 lg. järgi. Asjaolu, et hageja kasuks on kostjalt I MA välja mõistetud Harju Maakohtu 03.09.2010 kohtuotsusega (tsiviilasjas nr. 2-08-84792) 590 000 krooni , ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.