Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 18.09.2006 sõlmisid pooled sõidukikindlustuse lepingu perioodiga 20.09.2006-19.09.2007, millega kindlustati Swedbank Liising AS-ile kuuluv sõiduauto Hyundai Terracan, registreerimismärgiga XXX XXX. 07.09.2007 kell 18.59 toimus Harjumaal Tallinn-Narva mnt 19 km liiklusõnnetus, milles osalesid hageja kindlustatud sõiduautoga ja H. K. sõiduautoga Citroen Jumper. 08.10.2007 tegi Inges Kindlustuse AS, kelle juures oli kindlustatud Citroen Jumper juhi tsiviilvastutus, keelduva otsuse, kuna leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi hageja. Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2009 otsusega mõisteti Inges Kindlustuse AS-lt hageja kasuks välja 100 335 krooni. Eeltoodud otsus on jõustunud. 10.10.2007 esitas hageja nõude kahju hüvitamiseks kostjale. 02.11.2007 teavitas kostja hagejat, et keeldub kahju hüvitamisest, kuna sõidukikindlustuse leping hagejaga on üles öeldud. Hageja nõue ja asjaolud Hageja palus 29.02.2008 esitatud hagis kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 197 670 krooni, viivise 19 767 krooni ja menetluskulud. Hageja leidis, et kostja ei tugine õigetele faktilistele asjaoludele ja tõlgendab seadust valesti. Kostja väitel edastas kindlustusmaakler Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ hagejale meeldetuletuse seoses kindlustusmaksest 300 krooni tähtaegse mittetasumisega. Hageja ei ole meeldetuletust saanud ja isegi kui hageja oleks meeldetuletuse saanud, oleks tegemist ilma õiguslike tagajärgedeta dokumendiga, kuna meeldetuletust ei edastanud kostja, vaid kindlustusmaakler. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 129 lg-le 1 on kindlustusmaakler kindlustusvõtja esindaja ning peab tegutsema tema huvides. Seega on ebaseaduslik, kui kindlustusmaakler esindab samas lepingusuhtes nii kindlustusandjat kui kindlustusvõtjat. Hageja leiab, et VÕS § 458 ei võimalda kindlustuslepingut üles öelda, kui on tasutud 94,64% kindlustusmaksest ning kindlustusvõtja ei tagasta seda. Seega käsitleb kostja ka ise sõidukikindlustuse lepingut kehtivana. Kui kindlustusandjal puuduks kahju hüvitamise kohustus olukorras, kus kindlustusandja on vastu võtnud 94,64% kindlustusmaksest, oleks oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks ning tegemist oleks hea usu ja mõistlikkuse vastase olukorraga. 2(10)

Itella Information AS-i 06.03.2008 kinnitusest ei selgu, mis kiri, mis sisuga ja kellele saadeti. Samuti on arusaamatu ja asjasse puutumatu Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ vorm „kindlustusmakse tasumise täiendava tähtaja määramine“. Antud dokument kannab 26.07.2007 kuupäeva, puuduvad adressaat, kindlustusseltsi andmed ja dokumendis nõutakse täiendava tähtaja andmisena makse tasumist hiljemalt 01.01.2007. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kindlustuseleping on kindlustusandja poolt üles öeldud kindlustusmakse mittenõuetekohase tasumise tõttu. Vastavalt sõidukikindlustuse poliisil sätestatud kindlustusmakse tasumise korrale kohustus hageja tasuma kostjale neljanda osamakse summas 5 600 krooni hiljemalt 20.06.2007. Nimetatud summa tasus hageja 18.06.2009 osaliselt summas 5 300 krooni. Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ poolt väljastati hagejale meeldetuletuskiri makse tasumise kohta, märkides täiendavaks makse tasumise tähtpäevaks 21.07.2007. Hagejat hoiatati, et mittetähtaegse tasumise tagajärjel ütleb kostja lepingu üles. Hagejale väljastati meeldetuletus neljanda osamakse tasumise kohta Itella Information AS-i poolt 27.06.2007. Itella Information AS kui töötlemisteenuse pakkuja on kinnitanud meeldetuletuse postitamist hagejale. Hageja tasus 300 krooni 07.09.2007 s.o kahjujuhtumi toimumise päeval. Olenemata kostja palvest ei ole hageja edastanud kostjale oma konto numbrit, kuhu viimase osamakse summa tagastada. Kokkulepe, et kindlustusandja nimel väljastab teate kindlustusandja esindajana kolmas isik, ei aseta kindlustusvõtjat halvemasse olukorda, kui teate esitaks kindlustusandja. Tulenevalt TsÜS § 115 lg-st 1 võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Seega ei ole tühine kindlustusandja ja kindlustusmaakleri vaheline kokkulepe, mille kohaselt edastab kindlustusmaksete arved klientidele maakler. Ekslik on hageja arvamus, et olukord on ebaseaduslik, kui kindlustusmaakler esindab arvete väljastamisel kindlustusandjat. Juhindudes kindlustustegevuse seaduse § 129 lg-st 1 vahendab kindlustusmaakler kindlustusvõtjat ja kindlustusandjat ning annab oma kutsetegevusega seonduvaid soovitusi kliendile sobivaima kindlustussuhte leidmisel, mitte ei esinda kindlustusvõtjat. Kindlustustegevuse seadusega on kooskõlas, et kindlustusvõtja maksab kindlustusmakseid kindlustusvahendajale. Kuna kindlustusmaksete kogumise üle arvestuse pidamiseks on vajalik arvete väljastamine, edastab kindlustusmaakler oma klientidele arved tasumisele kuuluvate kindlustusmaksete kohta vastavalt kindlustusseltsiga sõlmitud koostöölepingule. Väär on hageja väide, et VÕS ei võimalda kindlustuslepingut üles öelda, kui on tasutud 94,64% kindlustusmaksest ning kindlustusvõtja ei tagasta seda. Kindlustusmakse kohane tasumine on kindlustusvõtja lepinguline põhikohustus, samuti on see kindlustusandjale lepingulise suhte jätkamise eelduseks. Jättes tasumata 300 krooni, ei täitnud hageja kindlustuslepingut kohaselt ning kuna hageja ei tasunud kindlustusmakset täiendavaks tähtajaks, ütles kindlustusandja lepingu üles 22.07.2007. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis rahuldamata Aleksander Isajevi hagi Salva Kindlustuse AS vastu Swedbank Liising AS-i kasuks 197 670 krooni väljamõistmiseks, menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda. Poolte vahel oli sõlmitud sõidukikindlustuse leping sõiduauto Hyundai Terracan kindlustamiseks kindlustusperioodiga 20.09.2006 - 19.09.2007. 07.09.2007 kell 18.59 toimus Harjumaal Tallinn-Narva mnt 19 km liiklusõnnetus, milles osalesid hageja 3(10)

sõiduautoga Hyundai Terracan ja H. K. sõiduautoga Citroen Jumper. Kuna Inges Kindlustuse AS, kelle juures oli kindlustatud sõiduauto Citroen Jumper juhi tsiviilvastutus, keeldus kahju hüvitamisest hagejale asjaolul, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi hageja, esitas hageja 10.10.2007 nõude kostjale. 02.11.2007 edastas kostja hagejale teatise kahju hüvitamisest keeldumise kohta, kuna leping on üles öeldud. Poolte vahel on vaidlus, kas lepingu ülesütlemine ning kahju hüvitamisest keeldumine on õiguspärane. Sõidukikindlustuse poliisi nr BM106C213235 kohaselt kohustus hageja tasuma kindlustusmakseid kokku 22 400 krooni. Pooled leppisid kokku osamaksete suuruses ja tähtajas. Viimase makse 5 600 krooni pidi hageja tasuma hiljemalt 20.06.2007. Hageja sai sõidukikindlustuse poliisi, millel oli märgitud osamaksete suurus ja tasumise tähtaeg. Eeltoodust järeldas kohus, et hagejale oli teada osamakse suurus ja tasumise aeg. Vastavalt VÕS § 458 lg-le 1, kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. VÕS § 458 lg 3 sätestab, et kui kindlustusandja on määranud tasumiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib juba käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja tähtaja jooksul ei ole makseid tasunud. VÕS § 458 lg 4 kohaselt, kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta lepingut käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul üles öelduks. Kindlustuse üldtingimuse KÜ-03 p 4.2 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata sellest, kas kindlustusandja on kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve. Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ arvega nr 30042795 on tõendatud, et hagejale on esitatud 05.06.2007 arve kindlustusmakse neljanda osa 5 600 krooni maksmiseks, millest hageja tasus 18.06.2007 5 300 krooni, mis oli 300 krooni ettenähtust vähem. Itella Information AS 06.03.2008 kinnitusega ja e-kirjadega on tõendatud, et Itella Information AS edastas hagejale Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ poolt 27.06.2007 meeldetuletuse 300 krooni tasumiseks. Meeldetuletuses anti tasumiseks täiendav tähtaeg 21.07.2007. Hagejat hoiatati, et kindlustusmakse täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel loeb kindlustusandja kindlustuslepingu alates täiendavale tähtajale järgnevast päevast üles öelduks. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja T. P. ütlustega. Seletuskirjaga on tõendatud, et hageja tasus osaliselt maksmata summa 300 krooni 07.09.2007 kella 13.01 ajal sularahas, mis kanti Colemont BKM Kindlustusmaakleri OÜ arveldusarvele 10.09.2007. Asjakohased ei ole hageja väited, et hageja ei ole meeldetuletust saanud ning kostja oleks pidanud meeldetuletuse saatma tähitult. Kindlustuse üldtingimuse KÜ-03 p 9.2 kohaselt kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu aadressile. Hageja on lepingu sõlmimisel teatanud enda aadressiks XXXXX X-XX XXXXXXX, mis on hageja elukohaks käesoleva ajani. Kohtul ei olnud alust järelduseks, et hagejale ei saadetud 27.06.2007 meeldetuletust. Tunnistaja T. P. on märkinud, et kirja mitte kättetoimetamisel 4(10)

tagastab AS Eesti Post kirja, kuid seda tehtud ei ole. Hageja leidis, et VÕS § 458 ei võimalda kindlustuslepingut üles öelda, kui on tasutud 94,64% kindlustusmaksest ning kindlustusvõtja ei tagasta seda. VÕS § 458 ei sätesta, mis ulatuses peab olema kindlustusmakse tasutud, et kindlustusandja võiks lepingu üles öelda. Hageja oli teadlik, palju ja mis tähtajaks tuli tasuda. Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega oli olenemata sellest, et hageja oli tasunud 94,64% kindlustusmaksetest, kostjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Pooled ei ole kokku leppinud, et osaliselt makse tasumisel toimub hüvitamine vastavalt makstu suurusele. Kindlustusvõtja on 02.11.2007 teatises kahju hüvitamisest keeldumise kohta märkinud, et palub teatada pangakonto number, kuhu seoses lepingu ülesütlemisega on võimalik tagastada viimase osamakse summa, mida hageja ei ole teinud. Seega ei ole kindlustusvõtja saanud kindlustusmakset tagastada. Kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 sätestab, et kindlustusmaaklerlus on isiku poolt kindlustusvõtja või edasikindlustuse korral kindlustusandja huvides vahendusega tegelemine eesmärgiga pakkuda tema kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kindlustusagendi tegevus on isiku vahendusega tegelemine, mille puhul esindatakse volituse alusel ühte või mitut kindlustusandjat. Hageja sõlmis sõidukikindlustuse lepingu kindlustusmaakleri vahendusel. Seega ei oleks pidanud hagejale olema üllatus, et kindlustusmaksete arved ja meeldetuletused saadab Colemont BKM Kindlustusmaakleri OÜ. Tulenevalt TsÜS § 115 lg-st 1 võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Seega ei ole kindlustusandja ja kindlustusmaakleri vaheline kokkulepe, mille kohaselt edastab kindlustusmaksete arved ja meeldetuletused klientidele maakler, tühine. Samuti on õiguslike tagajärgedega hagejale esitatud meeldetuletus. Tunnistaja selgitas arvete ja teadete saatmise elektroonilise programmi toimimist, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et puudub alus arvata, et aastaid toimiv programm jättis vahele ühe teate saatmise hagejale, mille sisuks oli uue maksetähtaja andmine koos hoiatusega kindlustuslepingu ülesütlemiseks, juhul kui ei tasuta osamakset ettenähtud suuruses. Kohus pidas veenvaks tunnistaja T. P. ütlusi, millest selgus, miks ei ole võimalik kohtule esitada hagejale saadetud kirja koopiat kuupäevaga. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ütles sõidukindlustuse lepingu üles põhjendatult ning kuna kindlustusjuhtumi toimumise ajal ei olnud leping kehtiv, ei ole kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 3 jättis kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Apellatsioonkaebus Aleksander Isajev palub tühistada Harju Maakohtu 13.11.2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista Salva Kindlustuse AS-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 97 335 krooni ja viivise 19 767 krooni ning kohtukulud jätta vastustaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2009 otsusega mõisteti Inges Kindlustuse AS-lt hageja kasuks välja 100 335 krooni, mille tõttu vähendas apellant oma nõuet väljamõistetud summa võrra. Kindlustusmakse tasumise kohustus oli 94,64% ulatuses täidetud. 300 krooni mittetasumine ei olnud tahtlik ja tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega. Enne 5(10)

kindlustusjuhtumi toimumist oli võlgnevus likvideeritud. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks vaidluse lahendamisel on jäetud kõrvale VÕS § 458 lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustus määrata kindlustusmakse tasumiseks täiendav tähtaeg kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu järeldus, et lepingu lõpetamiseks piisab kirja väljasaatmisest, ei ole TsÜS § 69 lg 1 kohane, viidatu sätestab, et lepingu lõpetamise tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamise, mitte saatmisega. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei ole täiendava tähtaja määramise teadet kätte saanud. Seega on kostja kohustus tõendada, et hagejale on vastav teade kätte toimetatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kostja vaidluse lahendamisel olulist tähtsust omava asjaolu tõendamisest vabastatud. Teate väljasaatmine ei ole tõendatud. Kostja tunnistaja kirjeldas üksnes kirjade väljasaatmise korda, kuid kirjade edastamise automatiseeritud süsteemi kasutamise tõttu ei suutnud kostja tõendada, et ta konkreetse kirja oleks postiasutusele üle andnud ega seda, missuguse kirja ta hagejale väidetavalt saatis. Kohus leidis vaatamata sellele, et VÕS § 458 kohustab kindlustusandjat saatma täiendava tähtaja määramise teate, võib vastava teate saata ka kindlustusmaakler, kuivõrd TsÜS § 115 lg-st 1 tulenevalt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Otsuses puudub põhjendus, miks ei tule antud juhul kohaldada TsÜS § 115 lg-t 2, mille kohaselt ei või esindaja kaudu teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse normide olulise rikkumise ning materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega (kohaldamata jätmisega). Kohtu järeldustele jõudmiseni viinud mõttekäik ei ole jälgitav. Salva Kindlustuse AS poolt lepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane. VÕS § 458 lg 1 kohaselt võib kindlustusandja juhul, kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, määrata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. Täiendav tähtaeg peab olema määratud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Esimese astme kohtumenetluses selgus, et kostja ei ole võimeline väidetavalt edastatud teadet taasesitama, väljastatud kirja koopia puudub. Kostja poolt esitatud dokument kannab 26.07.2007 kuupäeva (s.o. hilisem kui kindlustusjuhtum), puuduvad adressaat, kindlustusseltsi andmed ja 26.07.2007 dokumendis nõutakse täiendava tähtaja andmisena makse tasumist hiljemalt 01.01.2007 (s.o. varasem kui antud kirja kuupäev). Asjakohatud on ka teised kostja vastuse lisad. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et teade on hagejale kätte toimetatud. Kirjade fail „trükkimine ja postitamine“ ei tõenda, et tahteavaldus on ka kätte toimetatud. Kinnitusest ei selgu, kas saadeti ja mis kiri, millise sisuga ning kellele kiri saadeti. Otsuse p-s 22 leidis maakohus, et ei ole alust arvata, et hagejale ei ole 27.06.2007 meeldetuletust saadetud. Samuti on tunnistaja T. P. märkinud, et mitte kättetoimetamisel tagastab AS Eesti Post kirja maaklerile, kuid antud juhul seda tehtud ei ole. Apellandi arvates ei saa eeltoodu olla tahteavalduse kättetoimetamise tõendamine. Kui asuda seisukohale, et mingisugune kiri (sisu, kuupäeva ja adressaadi kohta andmed puuduvad, kuivõrd ei ole järgitud kirjaliku taasesitamise võimaldamise nõuet) on saadetud, ei saa tõendatuks lugeda kirja kättesaamist hageja poolt, sest kirja trükkimine ei tähenda selle postitamist ja kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastav kiri oleks postitatud. Seega ei ole antud tahteavalduse kättetoimetamist tõendatud. See ei tulene ka asjaolust, et AS Eesti Post ei ole kirja 6(10)

maaklerile tagastanud, kui kirja ei postitatudki, ei saanud see ka tagasi tulla. Tunnistaja ütluste veenvus ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõude järgimise seisukohalt oluline. Kostja ei ole esitanud hagejale väidetavalt saadetud ning kättetoimetatud kirja. Kostja vastuse lisas 3 toodust ei nähtu, mis kuupäeval, millise sisuga ning kellele on täiendava tähtaja määramise teade saadetud. Apellant leiab, et kostja kannab kirja mitte kättetoimetamise ning sellest tulenevalt tagajärgede riisikot. Kostja poolt loodud süsteem ei võimalda kirjalikku taasesitamist ega kättetoimetamise tõendamist. Kindlustusmaakler ei saa samaaegselt esindada kindlustusvõtjat ja kindlustusandjat. Sõidukikindlustuse lepingu (poliis nr BM106C213235) sõlmimisel osales Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ kindlustusmaaklerina. Kirja trükkimisel tegutses ta kostja esindajana. Salva Kindlustuse AS on esitanud väite, et kindlustusmaakler on edastanud Salva Kindlustuse AS nimel A. Isajevile meeldetuletuse seoses 5 600 kroonisest kindlustusmaksest 300 krooni tähtaegse mittetasumisega. Kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 kohaselt on kindlustusmaaklerlus isiku poolt kindlustusvõtja või edasikindlustuse korral kindlustusandja huvides vahendusega tegelemine eesmärgiga pakkuda tema kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Maakler ei saa olla kindlustusandja esindaja, sest seadusest tulenevalt peab ta olema kindlustusvõtja poolel. Maakler ei olnud pärast kindlustuslepingu sõlmimist enam hageja esindaja, kuid ei saanud tegutseda ka kostja esindajana. On välistatud igasugune kokkulepe, kus kindlustusmaakler tegutseb kindlustusandja esindajana suhtes kindlustusandja kliendiga. VÕS § 458 sätestatud teate peab saatma kindlustusandja. Maakohtu viide TsÜS § 115 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuivõrd sama sätte lõike 2 kohaselt ei või esindaja kaudu teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. VÕS § 458 kohaselt tuleb täiendava tähtaja määramine teha kindlustusandja poolt. VÕS § 458 ei võimalda kindlustuslepingut üles öelda, kui on tasutud 94,64% kindlustusmaksest. Lepingust taganemine on põhjendatud juhtumil, kui lepingupool rikub lepingut oluliselt. Antud juhul maksis hageja 300 krooni vähem, kuna teostas järjekordse makse, kontrollimata kindlustusmakse suurust. Ekslikult arvas hageja, et kindlustusmakse on 5 300 krooni ja tasus selle summa. Salva Kindlustuse AS sai 94,64% kindlustusmaksest tähtaegselt ja antud summat enne kindlustusjuhtumit kindlustusvõtjale ei tagastatud. Seega käsitles ja käsitleb Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse lepingut (poliis nr BM106C213235) kui kehtivat. Kui kindlustusandjal puuduks kahju hüvitamise kohustus olukorras, kus kindlustusandja on vastu võtnud 94,64% kindlustusmaksest, oleks oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu. Tegemist oleks hea usu ja mõistlikkuse vastase olukorraga. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõtmatu olukord, kus kindlustusandja võtab vastu 94,64% kindlustusmaksest tähtaegselt, antud makset ei tagasta, hilinemisega võtab vastu ülejäänud makse, ka antud makset ei tagasta, aga kindlustusjuhtumi toimumisel väidab, et ta on lepingu üles öelnud seoses makse mittetasumisega. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega TsMS § 657 7(10)

lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi kahjuhüvitise saamiseks apellatsioonkaebuses nõutud suuruses rahuldada. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli 18.09.2006 sõlmitud kindlustusleping Swedbank Liising AS-le kuuluva sõiduauto Hyundai Terracan registreerimismärgiga XXX XXX kindlustamiseks (poliis nr BM106C213235), mille järgi hageja oli kohustatud tasuma kindlustusmakse 22 400 krooni nelja 5 600 krooni suuruse osamaksena, kusjuures viimane osamakse tuli tasuda 20.06.2007. 18.06.2007 on hageja tasunud 5 300 krooni. Seega oli tähtaegselt tasumata viimasest osamaksest 300 krooni, mille hageja tasus 07.09.2007 enne liiklusõnnetust. 07.09.2007 toimunud liiklusõnnetuses sai kindlustatud sõiduauto tehnilisi vigastusi ja nende kõrvaldamiseks kulus vastavalt TopAuto AS-i õiendile 200 670 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2009 otsusega, mis on jõustunud, mõisteti Inges Kindlustuse AS-lt hageja kasuks välja 100 335 krooni, mille tõttu vähendas apellant oma nõuet eeltoodud summa võrra. Pooled vaidlevad, kas tasumata 300 krooni andis kostjale õiguse leping üles öelda. Juhul, kui viimase kindlustusmakse osaliselt tasumata jätmine andis aluse lepingu ülesütlemiseks, siis tuleb kolleegiumil hinnata, kas leping oli kostja poolt kehtivalt üles öeldud. VÕS § 458 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. Lõike 3 kohaselt, kui kindlustusandja on määranud tasumiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib juba käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja tähtaja jooksul ei ole makseid tasunud. Riigikohus rõhutas 16.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-06, et VÕS §-de 457 ja 458 näol on tegemist imperatiivsete normidega, mille eesmärk on kindlustusvõtja kui kindlustuslepingu nõrgema poole kaitse ning millest kõrvalekaldumine poolte kokkuleppega on VÕS § 427 lg-st 1 tulenevalt keelatud. Kuid nende sätete rakendamisel tuleb järgida ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Vaidlust ei ole, et hageja on tasunud 20.06.2007 tasumisele kuulunud kindlustusmaksest 5 300 krooni ja tasumata jäi 300 krooni. Kusjuures eelnevalt oli hageja tasunud kolm osamakset kokku 16 800 krooni tähtaegselt. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi on lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada juhul, kui võlgnik on lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kolleegiumi arvates peab ka õiguskaitsevahendi rakendamisel võlausaldaja lähtuma VÕS § 7 lg-s 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja käituma VÕS § 6 lg 1 järgi heas usus. Kindlustusleping on sõlmitud kindlustusvõtja huvides ja selle eesmärgiks on kindlustusvõtjale kahju hüvitamine. Kindlustussuhtes on tavapäraselt just kindlustusvõtja nõrgemaks pooleks. Kindlustusandja poolt kahju hüvitamise eelduseks on muuhulgas see, et kindlustusvõtja on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused, eelkõige tasunud kindlustusmaksed. Kolleegiumi arvates pidi kostja õiguskaitsevahendi kohaldamisel arvestama, et hageja oli oma kohustusest valdava enamuse täitnud (tasutud oli 94,64% viimasest kindlustusmaksest ja 98,66% kõigist kindlustusmaksetest). Eeltoodu tõttu ei olnud mõistlik rakendada hageja suhtes kõige kahjulikumate tagajärgedega õiguskaitsevahendit ja leping üles öelda. Lisaks sellele ei ole kostja täitnud VÕS §-st 459 tulenevat kohustust, mille kohaselt pidi kostja lepingu lõpetamisel tagastama viimase kindlustusmakse hagejale. Kuigi kostja väidete kohaselt 8(10)

lõppes leping 22.07.2007, teatas ta hagejale alles 01.11.2007 teatises kahju hüvitamisest keeldumise kohta, et kostjal on võimalik tagasi saada viimane osamakse. Kolleegium leiab, et kostja selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja võttis vastu 94,65% kindlustusmaksest ja ebaolulise osa maksest tähtaegselt tasumata jätmisel lõpetas kindlustuslepingu, jättes oma kohustuse viimase kindlustusmakse tagastamiseks täitmata. Õige on kaebuse väide, et kostja poolt makse tagastamata jätmisel võis hageja järeldada, et kindlustusleping on kehtiv. Kolleegium leiab, et eelviidatud põhjustel oli kostja käitumine kindlustuslepingu üleütlemisel vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõtmatu. Järelikult ei ole kostja poolt kindlustuslepingu ülesütlemine kehtiv ja kostja peab lepingut täitma ja hüvitise hagejale välja maksma. Kuigi eelnevas lõigus tuvastatu alusel ei ole lepingu ülesütlemine kehtiv ja kostjal on tekkinud kohustus kahju hüvitada, märgib kolleegium, et maakohus on hinnanud ebaõigesti ka seda, et kindlustuslepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud vormis. VÕS § 458 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb täiendav tähtaeg kindlustusmakse tasumiseks anda ja lepingu üleütlemisest teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kolleegiumi arvates ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingu üles öelnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja poolt esitatud XML-i väljatrükist (lk 51-52) ja Colemont BMK Kindlustusmaakler OÜ blanketist, millisele väidetavalt oli kostja poolt saadetud e-kiri trükitud (lk 54), ei tulene, milline kiri täpselt kostja poolt hagejale saadeti. Nõue teha tahteavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on kehtestatud eelkõige võlgniku kaitseks ja võlausaldaja kohustus on säilitada tehtud tahteavaldus viisil, mis võimaldab tehtud tahteavalduse kirjalikult taasesitada. Taasesitatud dokument peab olema samane sellega, mis saadeti võlgnikule. Sellist dokumenti kostja esitanud ei ole. Kuna pooltevaheline sõidukikindlustuse leping oli kindlustusjuhtumi ajal kehtiv, siis oli kindlustusjuhtumi saabumisel kostja kohustatud VÕS § 422 lg 1 ja kostja sõidukikindlustuse üldtingimuste p 29.3 järgi hüvitama hagejale tekkinud kahju. Poolte vahel ei ole vaidlust tekkinud kahju suuruse osas. Kahju suurus oli TopAuto AS õiendi (lk 21) kohaselt 200 670 krooni, millest on maha arvatud kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 3 000 krooni, seega 197 670 krooni. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2009 otsusele mõisteti Inges Kindlustuse AS-lt hageja kasuks välja 100 335 krooni, mistõttu apellatsioonkaebuses hageja vähendas oma nõuet ja palus kindlustatud isiku ehk Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista VÕS § 463 lg-le 2 tuginedes 97 335 krooni. Kolleegium leiab, et 97 335 krooni tuleb kostjalt tekkinud kahju katteks kindlustushüvitisena Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista. Õigus saada kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel viivist tuleneb kostja kindlustuse üldtingimuste p-st 15.7, mille kohaselt, kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % hüvitise suurusest. Seega tuleb välja mõista viivis 9 733,50 krooni (10% 97 335 kroonist). Viivise väljamõistmise nõude osas tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kuna kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud õigustatud kindlustuslepingut üles ütlema ja pooltevaheline kindlustusleping kehtis kindlustusjuhtumi ajal, siis ei ole kolleegiumi arvates oluline tuvastada, kas kostja pidi lepingu üles ütlema isiklikult või võis seda teha äriühing, keda kostja kasutas oma igapäevases majandustegevuses, ja kas kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu üleütlemise kohta väidetavalt saadetud kirja oli hageja kätte saanud. 9(10)

Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest tuleb 50 % jätta hageja ja 50% kostja kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.