lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-140722/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 02.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-140722/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-140722

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

Pärnu Maakohus Leanika Tamm 02. aprill 2026.a, Pärnu 2-24-140722 B2 Impact OÜ hagi E. G. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2409,23 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, aadress: XXX, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX, telefon: 6755801 Kostja: E. G. , isikukood XXX, Rahvastikuregistri järgne elukoht: XXX-i, 88430, XXX, e-post: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista kostjalt E. G. hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1855 eurot, viivis 128,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

3.Jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 129,85 eurot, intressinõue 236,42 eurot, viivisenõue summas 9,02 eurot, sest need on õiguslikult põhjendamata.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
8.Määrata hageja B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 370 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
9.Välja mõista kostjalt E. G. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 310,80 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

1/5

2-24-140722 Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohus võttis 23.01.2025 määrusega menetlusse B2 Impact OÜ hagi E. G. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 08.05.2025 Ametlike Teadaannete vahendusel, kuivõrd teised menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid ei olnud tulemuslikud. Kostjal oli hagi vastamise tähtajaks 22.05.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Menetlusse võtmise määruses selgitas kohus hagejale vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat, sh vajadusel ümberarvestuse esitamise kohustust. Kohus andis hagejale võimaluse eelnimetatut täpsustada, mida hageja ei teinud.

KOHTU SELGITUSED

2/5

2-24-140722

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub vaidlus hagi üle. Vastavalt VÕS § 4034 lg 7, TsMS § 407 lg 6 kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus esitan otsuses üksnes selgitused selle kohta, mis puudutavad sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning on õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 27.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping. Kostjaga sõlmitud lepingu laenusummaks oli 1984,85 eurot, millest hageja arvestas maha lepingutasu 129,85 eurot ning kandis kostjale üle 1855 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 37,38%, viivisemäär oli 24% aastas, laenu tagastamise tähtpäev 10.11.2026, kokku 30 osamakset ning osamakse suurus 102,89 eurot. Sellega on tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingu vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg-le 1 ja

2.Kostjaga 27.04.2024 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kohaldus krediidi kulukuse määr 51,99% aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal kehtis krediidi kulukuse määr 17,36% (3x määr = 52,08%). Seega ei ole sõlmitud leping tühine. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 08.09.2024 oli kostja viivituses järgmiste osamaksete tasumisega: 10.06.2024, 10.07.2024, 10.08.2024. Hageja hoiatas 24.08.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, hageja pakkus ka kokkuleppe sõlmimise võimalust. Krediidiandja ütles lepingu üles 08.09.2024, kostjale teavitati nõude loovutamisest hagejale 10.09.2024. Hageja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 1984,85 eurot, intress 236,42 eurot, viivis 137,96 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. Edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni hageja ei ole taotlenud.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest, on tehtud päringud Maksu- ja Tolliametile, Krediidiregistrile, Krediidiinfole, Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja pangakonto väljavõtteid ei ole 3/5

2-24-140722 küsitud. Krediidiandja selgitas hagis, et arvestades, et laenusumma oli 1984,85 eurot, oli krediidiandja sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti kuni 2000 eurot ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Kohtu hinnangul kinnitab hageja väide sisereeglitest tulenevate määrade kohaldamise ja alla teatud määra laenusumma puhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine üksnes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmist. Hageja ei hagis esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse sisuliseks hindamiseks kogunud muid andmeid (vt KAVS § 50 lg 3 ja 4, Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p 18). Kohus märgib, kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (Riigikohtu lahendid nr 2-21-13098, p 21 ja nr 2-14-21710, p 29.3).

Järgnevalt hindab kohus kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemise kehtivust. Kostja oli viivituses kolme järjestikkuse osamaksega, jättes tegemata mistahes tagasimaksed. Seega olid VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Kostjaga sõlmitud leping on kehtivalt üles öeldud 08.09.2024 ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks 09.09.2024.

Kohus hindab, millises ulatuses on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Nimetatud arvestus on vajalik, et kohus saaks hinnata, millises ulatuses võib hageja nõue olla põhjendatud. Hoolimata hageja tagasimaksete määramata jätmisest, on võimalik hagi rahuldada osaliselt, sest leping on kehtivalt üles öeldud ning kõik laenumaksed (põhiosas) on muutunud sissenõutavaks. Hageja on välja toonud lepingutasu suuruse 129,85 eurot, mida ta käesoleval juhul nõuda ei saa ning mida kostja hagejale ei võlgne. Seega, eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja põhinõue osaliselt ning seda 1855 euro ulatuses (1984,85 – 129,85).

Hageja intressinõude (236,42 eurot, 37,48% aastas) osas toob kohus välja järgneva. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär perioodil 27.04.2024 (lepingu sõlmimisest) kuni 30.06.2024 oli 4,5% ning alates 01.07.2024 kuni 08.09.2024 (ülesütlemiseni) oli 4,25%. Hagejal oleks õigus nõuda seadusjärgset intressi, kuid kuna hageja ei ole kohtule esitanud intressinõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ka ise välja arvutada. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 236,42 eurot ebaselge ja õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

10.Seoses hageja viivisenõudega (137,96 eurot, lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 09.09.2024 – 23.12.2024, 24% aastas) märgib kohus järgmist. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, mitte VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Kohus on seisukohal, et kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (4,5% ja 4,25%), siis käesoleval juhul ei muutu sellega üheaegselt viivisemäär, sest vastavalt sõlmitud lepingule ei olnud viivisemäär võrdne intressimääraga – intressimäär aastas oli 37,48% ning viivisemäär aastas 24%. Arvestades kostjalt väljamõistetava põhivõlgnevuse suurust (1855 eurot), on 4/5

2-24-140722 hagejal õigus nõuda viivist 137,96 euro asemel 128,94 eurot (vastavalt viivisekalkulaatorile). Hageja viivisenõue 9,02 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

11.Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus ning teise astme kohtud on leidnud, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu RKK lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna RKK lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tasuliste kirjade eest. Kuna leping on ülesütlemisega lõppenud, on hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 alusel summas 50 eurot. Ka see nõue kuulub rahuldamisele.
12.Seega kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1855 eurot, viivise 128,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla nõude 129,85 euro ulatuses, intressinõude 236,42 euro ulatuses ja viivise nõude summas 9,02 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

13.TsMS § 163 lg-te 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 2, § 175 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning mõistab menetluskulud välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Hagihind antud asjas on 2409,23 eurot. Kohus rahuldab hagi hagihinna 2033,94 euro ulatuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kostja kanda jääb 310,80 eurot ning hageja kanda 59,20 eurot.
14.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja