Tsiviilasja number
2-08-52780
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi OÜ Tikor, AS Viktoria Truck ja Vladimir Kunichi vastu 326 212,58 krooni ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
258 627,59 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tikor, AS Viktoria Truck ja Vladimir Kunichi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.06.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 TALLINN), esindaja Olga Harlamova Kostja OÜ Tikor (registrikood 10140676, asukoht Õismäe tee 108-49 13513 TALLINN), esindaja Vladimir Kunich Kostja AS Viktoria Truck (registrikood 10242980, asukoht Õismäe tee 108-49 13513 TALLINN), esindaja Vladimir Kunich Kostja Vladimir Kunich (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule
Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-52780 tühistada põhivõla väljamõistmise osas 258 627,58 kr. ulatuses ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt. Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista solidaarselt AS-lt Viktoria Truck, OÜ-lt Tikor ja Vladimir Kunichilt põhivõlg
67 585 kr. ja viivised 0,25% päevas alates 05.08.2008 kuni põhivõla tasumiseni Swedbank Liising AS kasuks. Ülajäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta Swedbank Liising AS menetluskuludest antud menetluses 21% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 79% Swedbank Liising As-i kanda. Kostjate apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Hageja palus välja mõista OÜ-lt Tikor, AS-lt Viktoria Truck ja Vladimir Kunichilt solidaarselt liisingvara jääkmaksumus 388 627,59 krooni, võlg 59 983,29 krooni, müügikulu 7601,70 krooni, millest on maha arvutatud müügihind 130 000 krooni, kokku 326 212,58 krooni ja viivised 0,25% päevas. 18.03.2003 sõlmis hageja OÜ-ga Tikor liisinglepingu nr 005382/IL sadulauto Iveco Eurostar registreerimismärgiga XXX XXX liisimiseks. 12.05.2003 sõlmis hageja AS-ga Viktoria Truck liisinglepingu ülevõtmise lepingu, millega võttis viimatinimetatud kostja üle liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused. 12.05.2003 sõlmisid OÜ Tikor ja Vladimir Kunich liisinglepingu suhtes käenduslepingu, millega käendasid viidatud liisinglepingust tulenevaid kohustusi. Kostja AS Viktoria Truck jättis tasumata liisinglepingust tulenevad arved 59 983,29 krooni. Hageja ütles lepingu üles 02.06.2006. Liisingvara õnnestus hagejal realiseerida hinnaga 130 000 krooni, müügiteenus maksis 7601,70 krooni. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Kostjad ei vaidlusta lepingute sõlmimist. Kuivõrd auto ekspluatatsiooni jooksul ei katnud auto remondi- ja liisingmaksete kulutusi, siis otsustati panna auto müüki. Auto tagastati hagejale 02.06.2005. Auto müügilepingu vormistamisel kontrolliti auto andmeid ning selgus, et tehnilises passis märgitud väljalaskeaasta 1999 ei olnud õige, auto väljalaskeaasta oli tegelikult 1997. Kostjad ei teadnud, et hageja müüs kaks aastat vanema auto. Auto väljalaskeaasta omab tähendust auto müügihinna kujunemisel ning kostjad on auto eest tasunud rohkem, kui selle auto eest pidanuks. OÜ Tikor leidis täiendavalt, et tasus liisinglepingu kehtimise ajal kõik maksed ning temal hageja ees kohustusi ei ole. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõla 326 212,58 krooni ja viivised 0,25% päevas alates 05.08.2008 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Kohus kvalifitseeris hageja ja algselt OÜ-ga Tikor ning pärast liisinglepingu ülevõtmise lepingu sõlmimist AS-iga Viktoria Truck vahelist õigussuhet liisingsuhtena. Asjaolu, et 2(5)
sõiduki tehnilisse passi on sattunud viga ning sõiduk on märgitud kaks aastat uuemaks, ei välista hageja nõudeõigust. Liisinguvõtja ise määrab, millise müüja käest ta vara ostab. Samuti on liisinguvõtjal otse nõudeõigus müüja vastu VÕS § 365 alusel. Hageja ei vastuta müügieseme puuduste eest. Hageja roll antud õigussuhtes on müüki finantseerida. Kostjad ei vaidle vastu, et tasumata arveid on summas 59 983,29 krooni, vara jääkmaksumus lepingu järgi on 388 627,59 krooni, vara müüdi hinnaga 130 000 krooni ning müügiteenus oli 7 601,70 krooni. Samuti on jõutud ühele meelele, et leping loeti ülesöelduks 02.06.2005. Vastavalt VÕS § 367 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Seega kuulub AS-ilt Viktoria Truck väljamõistmisele 326 212,58 krooni. Kuivõrd liisinglepingu p-s 5.1 on pooled viivises 0,25% päevas kokku leppinud, on see nõue põhjendatud. OÜ Tikor leiab, et liisingulepingu ülevõtmise lepingu sõlmimisega on tema vabanenud liisingulepingust tulenevatest kohustustest. Selline väide on iseenesest õige, kuid käesoleval juhul vastutab OÜ Tikor solidaarselt AS-ga Viktoria Truck käenduslepingu järgi VÕS § 145 lg 1 alusel. Samuti vastutab käenduslepingu järgi Vladimir Kunich, tema käenduslepingus on käendatava summa piirmäär fikseeritud. Seetõttu tuleb AS Viktoria Truck liisingulepingust tuleneva võlg välja mõista kõigilt kostjatelt solidaarselt. Võetud kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 alusel õigus seda nõuda. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsust muuta ja neilt hageja kasuks välja mõista 67 584,99 krooni. Hageja roll ei olnud ainult müüki finantseerida, tema oli ka veoki müüja kostjatele ja oli müüja ka peale seda, kui kostjad taganesid lepingust. Hageja kui müüja oli huvitatud vana auto müümisest kallimalt suurema kasumi huvides. Seda kinnitab ka see, et viimati müüdi veok ikkagi kui 1999.a väljalaskega auto, aga mitte märkides tegeliku väljalaske aastat 1997.a. Kuna liisinguese jäi pärast liisingulepingu ülesütlemist hageja omandisse, siis tuleb nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel 02.06.2005 (VÕS § 367 lg 3) ja selle hindamise pidi tegema hageja. Lähtudes TsÜS §-st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslik selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole suutnud tõendada oma hagi suurust. Kostjad on nõus tasuma hagejale debitoorse võlgnevuse 59 983,29 krooni ja auto realiseerimisega seotud kulud 7601,70 krooni, seega kokku 67 584,99 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi osaliselt, s.o. põhivõla osas 67 585 kr. ulatuses, ning kostjate apellatsioonkaebus selles mõttes rahuldada. TsMS § 436 lg. 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike 3(5)
väidetega. Kuigi kostjate esindaja ei ole otseselt väitnud, et hageja nõue ei tulene liisingulepingust, on ta toonud välja asjaolu, et 18.03.2003 sõlmitud lepingu järgi oli hageja müüja, ja toonud esile, et hageja müüs talle 2 aastat vanema auto, kui oli auto dokumentides märgitud. Kostjad tunnistasid kohustust maksta hagejale lepingu ülesütlemiseni maksmata jäänud maksed ning nõustusid hüvitama hagejale vara tagastamisega ja selle hilisema realiseerimisega kantud kulutused. Hageja esindaja tõendas, et sama sõiduk oli AS Viktoria Truck taotlusel 1999.a. hageja poolt ostetud AS-lt IV Pluss ja liisitud kasutusrendilepinguga AS-le Victoria Truck; kuna viimasel tekkisid „probleemid“, võeti hageja poolt sõiduk tagasi ja müüdi OÜ-le Tikor (toimiku lk. 78, 79 ja 99). Riigikohus on korduvalt selgitanud (otsused nr. 3-2-1-140-07 ja 3-2-1-48-09), et kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Kuna 18.03.2003 lepingu sõlmimisel oli hageja vaidlusaluse sõiduki omanik, kes ei olnud seda vahetult omandanud OÜ Tikor juhiste järgi kolmandalt isikult, siis on selle lepingu näol tegemist järelmaksuga müügilepinguga (lepingu järgi pidi omandiõigus OÜ-le Tikor üle minema osamaksete ja intressi täielikul tasumisel), siis ei kuulu kohaldamisele VÕS 367 ja hageja viidatud liisingulepingu üldtingimuste sätted, vaid müügilepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivad sätted. Seega on maakohus kohaldanud ebaõiget materiaalõigusnormi. 12.05.2003 sõlmitud lepinguga võttis AS Viktoria Truck 18.03.2003 lepingu järgsed ostja õigused ja kohustused üle (lepingu ülevõtmine VÕS § 179 järgi) ja OÜ Tikor ning Vladimir Kunich sõlmisid hagejaga samal kuupäeval lepingud ostja kohustuste täitmise käendamiseks. Järelmaksuga müügileping on kestvusleping. Nagu maakohus tuvastas, ütles hageja lepingu üles ja sõiduk tagastati hagejale 02.06.2005. VÕS § 195 lg.2 kohaselt lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on hagejal kostjatelt õigus saada lepingu ülesütlemiseni tekkinud osamaksete võlgnevus kokku 59 983, 29 kr. ja kostjad on võtnud õigeks ka nõude hagejale sõiduki järgneva realiseerimisega seotud kulutuste hüvitamiseks 7601,70 kr. ulatuses. Kokku on hagi põhjendatud 67 585 kr. põhivõla ulatuses ja ülejäänud põhivõla nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldatakse lõppkokkuvõttes ca 21% ulatuses, jätab kohus hageja poolt antud menetluses kantud menetluskuludest 21% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 79% hageja kanda.
4(5)
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.