Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-6027

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik AS EMT ja Ülle Kartau (edaspidi kostja) sõlmisid 23.12.2004. a liitumislepingu /tlk 7-8/ ning järelmaksuga müügilepingu /tlk 9-11/ nr *, mille alusel kohustus hageja müüma ning kostja ostma järelmaksuga mobiiltelefoni ja kostja kohustus tasuma mobiiltelefoni eest hagejale osamaksetena vastavalt lepingule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule/tlk10-11/, kuid kostja on jätnud järelmaksed tasumata. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest ASi EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.05.2005. a seisuga hagejale 4838,05 krooni. Lepinguga kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Vastavalt üldtingimustele kohustub kostja maksmisega viivitamise korra tasuma tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4837,05 krooni /viivise arvestus tlk 3/. 08.02.2010. a esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 4838,05 krooni ja viivise 4837,05 krooni maksmise nõudes /tlk 2-23/. 11.02.2010. a võttis kohus määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 24-26/. 18.03.2010. a määrusega saatis Tartu Maakohus AS EMT hagi Ü. Kartau vastu võlgnevuse nõudes kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 34-35/. 03.06.2010. a edastas Pärnu Maakohus kostjale kirjaliku vastuse nõude ja teate hagi menetlusse võtmisest. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 04.05.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2-10-6027 TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 08.02.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 4838,05 krooni ja viivise väljamõistmist summas 4837,05 krooni. Hageja on kohtule esitanud AS EMT ja kostja vahel 23.12.2004. a sõlmitud liitmumislepingu nr * /tlk 7-8/ ja järelmaksuga müügilepingu /tlk 9-11/, mille kohaselt kostja ostis järelmaksuga mobiiltelefoni SAMSUNG SGH-S300 kogumaksumusega 3987 krooni, millise summa järelmaksu perioodiks oli 12 kuud, sissemakse suuruseks 47,65% kogusummast s.o 1900 krooni. Samuti on esitatud kohtule AS EMT teenuste kasutamise üldtingimused /tlk 17-21/, AS-i EMT poolt kostjale esitatud arved /tlk 13-16/ summades 2209,60 krooni (31.03.2005), 206,45 krooni (30.04.2005), 1346,80 krooni (30.05.2005) ja 1200 krooni (17.06.2005) ning 30.05.2005. a hageja poolt saadetud võlateatise kostjale võlgnevuse nõudes summas 3762,85 krooni /tlk 12/. Kuna kostja ei ole oma võlgnevust tasunud, esitas hageja 08.02.2010. a kohtule hagiavalduse 9675,10 krooni väljamõistmiseks kostjalt (põhinõue 4838,05, viivisenõue 4837,05 krooni). Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

2-10-6027 aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Järelmaksu müügilepingu p 4.4 kohaselt /tlk 9-10/ osamakse õigeaegselt tasumata jätmise korral on õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% tasumata sumams iga viiviatud päeva eest. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 jigasekt on EMT-l õigus nõuda viivist alates arvetega tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatajse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt seisuga 02.02.2010.a on viivis kokku 4838,05 krooni /tlk 3/, mida on arvestatud alates viimase arve tasumise tähtajast 13.06.2005 a kuni 02.02.2010. a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4837,05 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ülle Kartau'lt hageja AS EMT kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 9675,10 krooni, millest põhivõlgnevus on 4838,05 krooni ja viivis 4837,05 krooni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 6/ on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni /tlk 5/ ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni, millest 416,67 krooni moodustab 20%-line käibemaks, seega esindaja tasu ilma käibemaksuta on 2083,33 krooni /tlk 4/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.

2-10-6027 Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2083,33 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 ja lepingulise esindaja kulud summas 2083,33 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.