2-10-2079
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
24.august 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-2079
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
17 171, 29 krooni AS Swedbank hagi P. T. vastu 22 965, 35 krooni ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark; kostja P. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
rahuldada AS Swedbank hagi P. T. vastu. Välja mõista P. T. lt AS Swedbank kasuks 22 965 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni ja 35 senti. Välja mõista P. T. lt AS Swedbank kasuks viivis põhinõudelt, so 17 171, 29 kroonilt, alates 12.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta P. T. kanda. Välja mõista P. T. lt AS Swedbank kasuks menetluskulu 4 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb P. T. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Swedbank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
P. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 13.aprillil 2010 (tl 32). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.06. 2001 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 13.02.2007 sõlmisid pooled hanzaneti vahendusel laenulepingu (leping 1) summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.09.2007. Alates 10.09.2007 kuni 10.02.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses osaliselt kuue üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.
Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113 sätestatud määras. Pooled sõlmisid 06.01.2004 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu ( leping 2), mille alusel hageja kandis kostja kasutuse EGO püsimaksega kaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p 6.8 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. 10.07.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 10.02.200710.01.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, mistõttu ütles hageja 28.02.2008 lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.01.2008 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu alla. Seisuga 11.jaanuar 2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 22 965, 35 krooni, millest 1) lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 21 603, 89 krooni (põhiosa 16 051, 09 krooni, intress 2 269, 36 krooni ajavahemiku 10.07.2007- 29.02.2008 eest, põhiosa viivis 3 254, 80 krooni ajavahemiku 10.07.2007 -11.01.2010 eest ja postikulu 28, 64 krooni võlgnevuse kirja saatmise eest; 2) lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 1 361, 46 krooni ( põhiosa 1 120, 20 krooni, intress 6 krooni ajavahemiku 21.01.2008 21.08.2008 eest, põhiosa viivis 185, 26 krooni perioodi 10.07.2007 -11.01.2010 eest ja menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise eest). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis P. T. vastu välja mõista 22 965, 35 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (17 171, 29 kroonilt) alates 12.jaanurist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 22 965, 35 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis põhinõudelt, so 17 171, 29 kroonilt alates 12.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4 250 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 4 000 kroonist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 250 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6,16) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 4 000 krooni. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt P. T. lt välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 4 250 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.