Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE Hagejale kuulus omandiõiguse alusel kinnistu registrinumbriga XXXX (XXXX kinnistu) Tartumaal, mida hageja kasutas ja kasutab käesoleva ajani oma elukohana. Kinnistul elavad koos hagejaga tema elukaaslane J.P. , laps K.S. ja hageja vanemad H. ja V.S. . Kinnistu on võõrandatud 24. Märtsil 2009. a kohtutäitur Kristiina Feinman poolt kordusenampakkumise akti alusel täiteasjas nr 034/2008/300 kostjale. Kostja on kantud 2.aprillil kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Tartu kohtutäituri Anne Böckleri menetluses on täiteasi nr 182/2009/3352, milles kohustatakse hagejat vabastama kinnisasjad aadressil XXXX Võruküla Mäksa vald, Tartumaa. Hageja väidab, et pooled sõlmisid 23. Oktoobril 2009 üürilepingu kinnistu üürile andmiseks. Kostja esitas detsembris 2009 kirjaliku eluruumi üürilepingu tagasiulatuva kuupäevaga 1. November 2009 omapoolselt alla kirjutatult. Hageja andis 18. Detsembril nõustumuse kostja kirjalikule pakkumisele, kusjuures tegi põhjendatud pakkumuse viia üürilepingusse sisse ebaolulisi muudatusi. Kostja ei ole teatanud, et ta ei ole muudatustega nõus. Seega tuleb poolte vahel üürileping lugeda sõlmituks sisuga, milleks on kostja poolt tehtud pakkumise tingimused koos hageja nõustumuses sisalduvate muudatustega alates 18. Detsembrist 2009. Tulenevalt üürilepingu punktist 1.4 on üürileping kehtiv kuni 18. Juunini 2010. Hageja taotleb VÕS § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürilepingu pikendamist tähtaja möödumise korral kolmeks aastaks. Üürniku ja tema perekonnaliikmete jaoks kaasnevad üürisuhte lõpetamisega ja valduse väljaandmisega rasked tagajärjed. Hageja on püsivalt osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus on 70 %. Hageja pension on 2682 krooni kuus. Hagejal on kaks alaealist last, K.S. sünd XXX ja K.S. sündinud XXX. Hageja elukaaslane J.P. on lastega kodune. Sissetulekuks on lapsetoetus, emapalk ja peretoetus. Hageja isa on sügava puudega ja ema raske puudega. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse jätkamine tema suhtes on ebaõiglane ja põhjendamatu. Vaatamata uue elukoha otsingutele ei ole hageja suutnud seda leida. Võlgnikul toimus 2. veebruaril 2009 trauma, teda rännati piljardikiiga vastu pead, misjärel on võlgnik muutunud 70 % ulatuses töövõimetuks ja tal esineva mälulüngad, peavalud, tasakaaluhäired ja kõne on häiritud. Hageja taotleb täitemenetlus kinnisasja väljaandmiseks peatada TMS § 45 alusel. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei võta hagi õigeks. Kuigi kostja ei teavitanud hagejat asjaolust, et ta ei ole üürilepingus tehtud muudatustega nõus, ei ole nimetatud üürilepingut sõlmitud. Kostja leiab, et muudatus,

millega üürilepingus jäetakse ära üüri maksmine, ei saa olla üürilepingu ebaoluline muudatus, kuna see muudaks lepingu olemust ning tegu ei oleks enam üürilepinguga. Seega ei ole hagejal õigust taotleda ka üürilepingu pikendamist. Kostja ei tunnista ka hageja nõuet täitemenetluse peatamiseks. Käesoleval ajal on hageja valdus kinnisasjale ebaseaduslik, kuna see ei põhine õiguslikul alusel. Hagejal on olnud aega juba üle aasta, et kinnisasi kostjale üle anda. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused hagejale uue elukoha võimaldamiseks. Sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste korraldamine on õigusaktide kohaselt kohaliku omavalitsuse kohustus. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad selles, kas nende vahel on sõlmitud üürileping kuueks kuuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on esitanud hagejale ettepaneku sõlmida üürileping ja kirjaliku lepingudokumendi omapoolselt allkirjastanud. Lepingudokumendi p 2.1 kohaselt on üürisumma 3000 krooni kuus. Hageja esitas kostjale 18. Detsembril 2009 kirjalikult oma seisukohad eluruumi üürilepingu projekti kohta ja ei nõustunud üürisummaga, vaid leidis, et põhjendatud on anda lepingu ese hageja kasutusse tasuta. VÕS § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. VÕS § 21 lg 1 kohaselt pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumise esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumises või nõustumises ei ole väljendatud teistsugust tahet. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on üürileping tasuline leping ja üür selle lepingu oluline tingimus. VÕS-i sätted reguleerivad eraldi ka eseme tasuta kasutamist. Kostja kui üürileandja poolt tehtud pakkumisest nähtub, et tema soovis sõlmida asja tasu eest kasutamise lepingut, hageja vastusest pakkumisele nähtub, et tema soovis asja tasuta kasutada. Seega sisaldas hageja 18. Detsembri 2009 vastus kostja pakkumusele olulisi muudatusi, tegemist oli kostja pakkumuse tagasilükkamisega ja samal ajal uue pakkumusega. Kostja uuele pakkumusele ei vastanud. VÕS § 19 lg 1 kohaselt pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud. Kostja vaikimist ei saa käesoleval juhul nõustumuseks pidada, selleks ei esine VÕS § 20 lg 2 sätestatud alust. Seega ei ole pooled kinnistu üürilepingut sõlminud ja puudub alus lepingu pikendamiseks VÕS § 326 lg 2 alusel. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Hageja suhtes toimub täitemenetlus täiteasjas nr 182/2009/3352. Kohtutäitur on esitanud täitmisteate hagejale kinnisasja valduse väljanõudmiseks 26. augustil 2009. Täitedokumendiks on kohtutäitur Kristiina Feinmani 24. märtsi 2009. a sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud kostja kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Sundkorras väljatõstmine pidi toimuma 1. oktoobril 2009, uus tähtaeg oli 6. mai 2010. Hageja taotleb täitemenetluse peatamist selle jätkamise ebaõigluse tõttu võlgniku suhtes. Samas ei ole hageja selgelt märkinud, millise tähtajani ta täitemenetluse peatamist taotleb. Arvestades

hageja taotlust üürilepingu pikendamiseks kolme aastani, võib teha järelduse, et hageja taotleb täitemenetluse peatamist kuni 18. juunini 2013. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et pooltel puudub üürisuhe on täitemenetluse jätkamine hageja ja tema pereliikmete suhtes hetkel ebaõiglane. Enne kinnistu võõrandamist kohtutäituri poolt kostjale oli hageja kinnistu omanik ja tegemist on hageja koduga. Hageja perekonda kuulub lisaks hagejale tema elukaaslane J.P. , nende kaks alaealist last K.S. ja K.S. (sünd XXX), hageja vanemad H.S. (sünd XXX) ja V.S. (sünd XXX). Hageja on esitanud kohtule tõendid perekonnaliikmete ja nende tervisliku ja varandusliku olukorra kohta (püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 575055 K.S. kohta; pensioni suuruse tõend, laste sünnitunnistused, arstliku ekspertiisi otsus V.S. kohta; arstliku ekspertiisi otsus H.S. kohta). Arvestades perekonna suurust, laste vanust ja eri põlvkondi ei ole uue eluruumi leidmine hagejale ilmselt väga kerge ülesanne. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ka andmeid oma väite kohta, et ta on üldse pöördunud kohaliku omavalitsuse poole probleemi lahendamiseks. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb rahuldada, kuid seda tähtajaga kuni 1. juuni 2011. Selleks ajaks on hageja noorim laps saanud ühe aastaseks, möödunud on talveperiood ja ka kohalikul omavalitusel peaks olema võimalik selle aja jooksul vajadusel osutada hagejale ja tema perekonnale abi uue elukoha leidmisel. Sissenõudja ei ole asjas avaldanud ega tõendanud oma erilist huvi hageja poolt kasutatava kinnisasja otsese valduse kohese saamise osas. Võib eeldada, et enampakkumisel osaledes ja kinnisasja ostes pidi kostja olema teadlik ka kinnisasja otsesest valdusest hageja ja tema perekonna poolt. Kuna poolte vahel puudub üüri- või muu tsiviilõiguslik kokkulepe kinnistu kasutamiseks, siis peavad pooled eraldi kokku leppima kinnistu kasutamise tingimused täitemenetluse peatamise ajal. Menetluskulud Hageja nõue üürilepingu pikendamiseks on hagiline asi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotlus TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks on hagita asi. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hagihind asjas on TsMS § 132 lg 2 alusel 5000 krooni, millelt hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni. Hagita asjalt TMS § 45 kohaldamiseks ei ole kohus hagejalt asja menetlusse võtmisel riigilõivu küsinud. Hagita asjas on riigilõiv vastavalt RLS § -le 56 lg 2-2 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda ja hagita asjalt TMS § 45 kohaldamiseks tasutav riigilõiv 1000 krooni tuleb panna kostja kanda ja välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades asjas tehtud lõpliku otsustusega kogumis tuleb poolte muud menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.