Tsiviilasi nr 2-09-65541
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.08.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-65541
Tsiviilasi
Aktsiaselts Starman hagi Uxx Uxxx vastu võla 926,41 krooni ja viivise 925,41 krooni nõudes
Hagi hind
926,41 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: OÜ Julianus Inkasso (asukoht A. Weizenbergi 20A Tallinn 10150, esindaja Silver Eensaar (e-post: [email protected]) Kostja: Uxx Uxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Meneteluse liik
Lihtsustatud menetlus kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista Uxx Uxxx`lt Aktsiaseltsi Starman kasuks 1851 ( üks tuhat kaheksasada viiskümmend üks krooni) 82 senti, millest 926,41 krooni on põhivõlg ja 925,41 krooni on viivis. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Uxx Uxxx kanda. Välja mõista UxxxUxxxxxx Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskulud summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Välja mõista Uxx Uxxxxxx Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-
s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Starman esitas 26.05.2010.a kohtule hagiavalduse Uxx Uxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.01.2006.a lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja teenuseid, kuid ei tasunud nende eest nõuetekohaselt. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arveid summas 926,41 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, oli hageja sunnitud pöörduma Pärnu Maakohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostja vastu. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning seoses sellega andis Pärnu Maakohus 30.03.2010.a määrusega nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Teenuste kasutamise Eeskirjade p 8.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2 % tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvutanud viivise suuruseks 2699,56 krooni. Hageja vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 925,41 krooni. Hageja palub kohtul Uxx Uxxxxx välja mõista põhivõlg summas 926,41 krooni ja viivis 925,41 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulune riigilõiv kokku summas 1000 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. Kostja Uxx Uxxx vaidles 14.06.2010.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on liialdatud, kuna kostja kasutas teenust ainult ühe kuu. Pealegi lahkus kostja võõrriiki tööle ja lepingu pidi lõpetama tema toonane naine. Sellest teavitas kostja ka hagejat telefoni teel, nemad olid sellega nõus. Nüüd on kostja juba ammu lahutatud ja ei oska nõude kohta midagi kosta. Kostja arvates peaks hagi olema juba kustunud TsÜS § 146 lg 3 alusel, sest aegumistähtaeg on 3 aastat. Kostja palub lõpetada asja menetlus aegumisega. Hageja esitas 13.07.2010.a kostja vastuväidetele oma seisukohad. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväidetega. Vastavalt TsÜS §-ile 146 lg 1 on tõesti tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kehtestab, et aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 2006.aastal esitatud arvete maksetähtajaga, s.o pärast arve tasumise tähtaja saabumist, siis aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2007.a kell 00.00. Hageja esitas 07.12.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus. Kostja väidab, et võlgnevus on liialdatud, kuna ta kasutas teenust vaid üks kuu ning lepingu pidi lõpetama tema naine. Kostja peaks olema teadlik lepingute sõlmimise ja lõpetamise korrast ning eeldusest, et ükski leping ei lõppe iseenesest. Seetõttu oli kostja kohustus pöörduda hageja poole sooviga lõpetada leping, mitte jätta see teise inimese kohustuseks.
Kostja on jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse täitmata ja hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Kohtu seisukoht Kohus lahendab asja lihtsustatud korras kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled on oma seisukohad kohtule avaldanud. Kostja esitas oma vastuväites taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt (tl 35-39) muutus hageja nõue sissenõutavaks 2006.aastal. Seega algab nõude aegumistähtaeg 2006.aasta lõppemisest ehk alates 01.01.2007.a. Hageja esitas 07.12.2009.a kostjalt võla sissenõudmiseks Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-6). Selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamine võrdsustatud avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega hageja nõude aegumine peatus 07.12.2009.a hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega hageja nõue ei ole aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 20.01.2006.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-321433 (tl 33), mille alusel hageja kohustus võimaldama kostjal kasutada telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt Hinnakirja ja Starmani Üldtingimustele temale saadetud arve kohaselt. Poolte vahel on sisuliselt tegemist müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Hageja on võimaldanud kostjal kasutada telekommunikatsiooniteenuseid ja esitanud teenuste eest kostjale arved (tl 35-39). Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuse eest nõuetekohaselt vastavalt esitatud arvetele tasunud. Kostja võlg hageja ees on 926,41 krooni. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal õiguskaitsevahendina võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-i Starman Üldtingimuste punkt 8.1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2 % kalendripäevas. Hagiavalduse seisuga (26.05.2010. a) on kostja viivitanud maksete tasumisega 1424 päeva. Hageja on arvestanud viivist selle
perioodi eest 2699,56 krooni. Hageja nõuab viivise tasumist kostjalt vähem – summas 925,41 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. Kostja vastuväited selle kohta, et lepingu pidi lõpetama tema naine, kes seda aga ei teinud, ei ole asjakohased. AS-i Starman Üldtingimused, millest kostja vastavalt sõlmitud lepingule pidi lähtuma, punkt 10.1 sätestab viisid kliendi poolt lepingu üles ütlemiseks. Vastavalt Üldtingimuste punktile 10.1 saab klient teenuste osutamise lepingu lõpetada igal ajal: 1) isiklikult Starmani müügiesinduses, 2) kirjalikult posti või faksi teel või iseteenindusbüroo kaudu, täites vastava avalduse. Kostja poolt sõlmitud lepingu ülesütlemine tema naise poolt ei oleks olnud kokkuleppe kohane. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lepingu üles öelnud. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva nõude summas 926,41 krooni ja viivise summas 925,41 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 1000 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 250 krooni hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.