Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. 01.11.2008.a. on sõlmitud raha laenuleping, mille kohaselt X juhataja O. T. isikus ja krediidi andja O. T. teiselt poolt on sõlminud lepingu raha kasutamiseks ja selle eest intresside maksmiseks (tl 10).Ühistu on lepingu punktis 1.1. kohustunud vastu võtma kreeditorilt raha summas 150 000 krooni ning täielikult vastutama selle summa säilivuse eest juurde arvestama ja välja maksma intresse 7% aastas lepingu kehtivuse aja eest.

Lepingu punktis 2.1. on kreeditor kohustunud ühistule üle andma raha summas 150 000 krooni ning kohustub nimetatud summat mitte välja võtma enne 31.oktoobrit 2009.a. Leping loetakse sõlmituks pärast raha laekumist ühistu arvele ning pärast lepingule allakirjutamist mõlema lepinguosalise poolt. Lepingu põhitingimustes punktis 6 on fikseeritud, et laenulepingu tähtaja möödudes lõpetatakse intresside maksmine. 30.10.2009.a. on kostja teinud ettepaneku tasaarvestuseks, tunnistades võlgnevust hageja ees seisuga 30.09.2009.a. on laenu põhiosast tagastamata 103 000 krooni (tl.2), kostja on 04.11.2009.a. tasaarvestusest keeldunud ning nõudnud laenu tagastamist (tl.3-4). Kostja on võlga tunnistanud ning vastuväited tühisele tehingule ÄS § 181lg 3 alusel on põhjendamatud. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et01.11.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel krediidi leping mille alusel hageja andis kostjale krediiti 150 000 krooni, intressimääraga 7 % krediidisummast aastas Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja antut laenu mitte välja võtma enne 31.oktoobrit 2009.a. Kostja kohustus maksma krediidiandjale intressi 7 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kohustuse täitmise aega lepingus ei määratletud - hageja kohustus antut laenu mitte välja võtma enne 31.oktoobrit 2009.a. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole kokku lepitud põhimõtteliselt igal ajal, kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda „mõistlikult vajalikust ajast“. Kui pikk on mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, tuleb otsustada vastavalt asjaoludele, arvestades eelkõige täitmise viisi, kohta ja olemust. Võlausaldaja peab lepingu sõlmimisel võlgnikule teatama asjaoludest, millest sõltub, kui kiiresti on võlausaldajal täitmist vaja, võlgnik aga omakorda oma võimalustest kohustust täita. Raha laenamise põhitingimuste kohaselt p 5 kohaselt tööpäevadel kuni kella 12-ni esitatud raha tagastamise taotlused rahuldatakse 10000 krooni ulatuses samal päeval. Üle selle rahuldatakse taotlus hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Laenulepingu tähtaja möödudes lõpetatakse intresside maksmine (tl 16 pöördel). VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg 1 pp.1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Laen (krediit) VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit summas 103 000 krooni. Intress VÕS § 94, § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Lepingu lisakokkuleppe tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma krediidiandjale intressi 7 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast (krediidisummast aastas) ja eelnimetatud tingimustest, saades intressivõla suuruseks lepingu ülesütlemise aja (31.10.2009.a.) seisuga 7 395,70 krooni. Kostja hageja poolt intressi arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 7 395,70 krooni. Viivis VÕS § 113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks seadusjärgse intressimäära – 8 % võlgnetavalt summalt aastas. Rahaline kohustus muutus sissenõutavaks 09.novembril 2009.a.. O. T. tasaarvestusest keeldumisel 04.11.2009 nõudis laenusumma tagastamist. Hageja pole tõendanud, et esitas raha tagastamise taotluse 04.11.2009 enne kella 12 päeval Lepingu põhitingimuse p. 5 kohaselt raha tagastamise taotlus üle 10 000 krooni rahuldatakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. TsMS §367 lg.2 kohaselt mõistetakse viivis välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise suuruseks 22,57 krooni päevas (8 % 103 000-st : 365 päevaga) ning viivisesummaks alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest (09.11.2009.a.) kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.11.2010.a.) 6 168,79 krooni (22,57 krooni x 277 päeva), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks viivisena välja mõista. Jätkuv viivis Nagu eelpoolviidatud, on VÕS §113 lg 1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) (RT 49/05-395) §367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja on nõudnud kostjalt jätkuva viivise (s.o. kuni kohustuse täitmiseni) väljamõistmist. Seega tuleb hageja nõue kostjalt jätkuva viivise (alates12.08.2010.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 8% tasumata summalt aastas) väljamõistmiseks rahuldada. Menetluskulud TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks rahuldades hagi täies. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS §174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja kohtuistungil esitatud taotluse tunnistada otsus TsMS § 469 alusel viivitamata täidetavaks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Hageja on tegev äriühingus juhatuse liikmena, samuti nähtub kinnistusraamatu andmetest, et hageja on aastatel omanud 2007-2008 märkimisväärses ulatuses kinnisvara ning käesolevaks ajaks selle võõrandanud. .

Aivar Pellja kohtunik 12.08.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.